Obsah (7)

§ 385§ 231§ 189§ 191§ 228§ 229§ 390

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise ku

§ 385

p 14 kohaselt ei saa määruskaebe korras vaidlustada

§ 231

alusel tehtud määruseid.

§ 189

lg 1 kohaselt otsustatakse kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega.

§ 191

lg-st 1 tulenevalt võib prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, selle otsustuse vaidlustada vastavalt

§ 228

või 229 sätetele, apellatsioonis või kassatsioonis või

15. peatüki kohaselt. Arutatavas asjas sai menetlusosaline esitada kaebuse uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale vastavalt

§ 228

sätestatule ning maakohtule sai menetlusosaline esitada määruskaebuse riigiprokuratuuri otsustuse peale vastavalt

§ 229lg-le 3.

Maakohus vaatas määruskaebuse läbi juhindudes

§ 231sätestatust.

Sama paragrahvi lg 5 kohaselt on eeluurimiskohtuniku määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. 4.

1. Täiendavalt märkis ringkonnakohus, et arutatavas asjas ei ole ka sisuliselt tuvastatav selline rikkumine, mis tingiks määruskaebuse menetlusse võtmise ja selle läbivaatamise. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Ringkonnakohtu määruse peale esitas I. S.-i kaitsja vandeadvokaat H. Pikmets määruskaebuse Riigikohtule, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. 5.
3. Kaitsja märgib, et

§ 189

lg 1 kohaselt otsustatakse kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine prokuratuuri määrusega.

§ 191

lg 1 järgi võib menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, otsuse vaidlustada vastavalt

§ 228või 229 sätetele, apellatsioonis või kassatsioonis või käesoleva seadustiku 15.

peatüki kohaselt. 5.2. Kuigi

§ 191

lg-s 1 viidatakse

§-dele 228 ja 229, ei ole kohtute viide

§ 231lg-le 5 asjakohane ega kuulu kohaldamisele.

Vastasel korral piirataks põhjendamatult menetlusosalise õigusi ning asetataks kohtumenetluse osalised kohtueelse menetluse osalistest paremasse menetluslikku seisu seeläbi, et üksnes isiku kohtu alla andmisel ja kohtumenetluse läbinud kriminaalasja raames saaks kohtueelses menetluses tehtud menetluskulude hüvitamise otsuse õiguspärasust hinnata kõrgema astme kohus. Selline ebavõrdne kohtlemine ei saa ega tohi aga olla seadusandja eesmärk.

§-des 228-232 sätestatud kaebemenetluse eesmärk on eelkõige kohtueelse menetluse käigus tõusetunud kiireloomuliste üksikküsimuste lahendamine, millega ei ole võimalik oodata kohtumenetluse alguseni. See on ka põhjuseks, miks eeluurimiskohtuniku otsus ei ole vaidlustatav. Menetluskulude hüvitamine ei ole käsitletav sellise kiireloomulise üksikküsimusena, vastupidi, kohtueelses menetluses tõusetubki see küsimus alles siis, kui kohtueelne menetlus on kahtlustatava suhtes lõpetatud. 5.3. Kaitsja leiab, et eelkäsitletud seisukohta kinnitab ka

-i § 191 lg 1 sõnastus. Nimelt viitab kõnealune säte üksnes

§-dele 228 ja 229, mitte aga

§-le

1. Kaitsja arvates on seadusandja soovinud, et kohtueelses menetluses tõusetuvad vaidlused menetluskulude üle lahendataks esmalt Riigiprokuratuuri poolt. Samas on kehtestatud regulatsiooni mitmetimõistetavus tinginud praktikas sageli isiku kohtukaebe põhiõiguse rikkumise. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kriminaalkolleegium leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Tulenevalt

§ 229

lg-st 3 võib isik, kelle õigusi on uurimisasutuse või prokuratuuri tegevusega rikutud ning kes ei nõustu õiguste rikkumise peale esitatud kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, esitada kaebuse maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Arutatavas asjas ongi I. S.-i kaitsja esitanud Riigiprokuratuuri 2. septembri 2011. a määruse peale maakohtule määruskaebuse. Selle määruskaebuse läbivaatamisel tuleb maakohtul juhinduda

§-s 231 sätestatust.

§ 231lg-st 5 tulenevalt ei saa eeluurimiskohtuniku määrust edasi kaevata.

Ka

§ 385

p-st 14 nähtuvalt ei saa

§ 231

alusel uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse vaidlustamise kohta tehtud määruse peale määruskaebust esitada. Seetõttu on ringkonnakohus jätnud põhjendatult I. S.-i kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390

lg-st 1 ning 361 lg 1 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. novembri
2. a kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg