Obsah (12)

§ 41§ 39§ 40§ 36§ 69§ 1311§ 47§ 126§ 29§ 31§ 32§ 127

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-2-12 22

) § 39 lg 3 alusel, kas kaebajal on Eestis turvateenuse osutamiseks kehtiv tegevus- ja relvaluba. Baltic Banknote LLC teavitas

1. oktoobril 2010 MTA-d, et vajadusel saadab maksumärkide transporti konvoi turvafirmast G4S.
2. MTA
3. oktoobri
4. a käskkirjaga nr 301-P: 1) tühistati MTA
5. märtsi
6. a käskkiri nr 82-P,
7. aprilli
8. a käskkiri nr 116-P ja
9. mai
10. a käskkiri nr 179-P; 2) jäeti Baltic Banknote LLC kvalifitseerimata põhjendusega, et pakkujal ei ole Eestis turvateenuse osutamiseks kehtivat tegevusluba. Hankedokumentide (HD) lisa 1 p 1.7 ja

§ 41lg 3 kohaselt peab pakkujal olema turvateenuse tegevusluba.

Käskkirja alustena viidati

§ 39lg-tele 3 ja 6 ning riigihanke komisjoni 14.

oktoobri

1. a koosoleku protokollile nr 1.1-3/
3. Baltic Banknote LLC esitas vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles palus tunnistada MTA
4. oktoobri
5. a käskkirja kehtetuks.
6. Vaidlustuskomisjoni
7. novembri
8. a otsusega nr 210-10/115179 jäeti vaidlustus rahuldamata: 1) hankija ei pea hindama pakkuja kvalifikatsiooni üksnes HT-s esitatud tingimuste alusel, vaid peab kontrollima pakkujate või taotlejate vastavust ka

(

1. juulini
2. a kehtinud redaktsioonis) § 41 lg-le
3. Hankija on HT-s kvalifitseerimise tingimuste esitamisel seotud

§ 40

lg-s 1 ja § 41 lg-s 1 ammendavalt loetletud dokumentidega, mille esitamist ta võib nõuda pakkujate või taotlejate tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks.

§ 41

lg 3 aga sätestab iseseisva ning otseselt seadusest tuleneva kvalifitseerimise aluse, mida hankija ei pea dubleerima HT-s; 2) HD lisa 1 p 1.7 kohaselt peab pakkuja kindlustama maksumärkide turvalise transpordi hankija poolt määratud kohta Tallinna piires ning juhul kui transporditeenust osutatakse pakkuja transpordil, peab transporditeenuse saatja olema tunnustatud turvafirma ja omama teenuse osutamiseks vajalikku tegevusluba; maksumärkide transpordi korraldaja on kohustatud rakendama vajalikke meetmeid kuritegeliku ründe tõkestamiseks, sealhulgas turvaseaduses (TurvaS) ettenähtud juhtudel kasutama erivahendeid ja tulirelva. Ka HD lisa 2 p 4.1.5 järgi on maksumärkide turvaline transport töövõtja kohustus. Seega oli hankija

§ 41

lg 3 alusel kohustatud kontrollima pakkujatel turvateenuse osutamise tegevusloa olemasolu. Kuna vaidlustaja kinnitas oma pakkumuses, et ei kasuta alltöövõtjat, pidi ta järelikult ise omama kõiki vajalikke tegevuslubasid ja registreeringuid ega saanud tugineda AS G4S andmetele. Et vaidlustajal 18. oktoobri 2010. a käskkirja andmise ajal puudus turvateenuse osutamise tegevusluba ja ta pole seda omandanud ka hiljem, ei olnud vaidlustaja

§ 41

lg-st 3 tulenevalt kvalifitseeritav; 3) kuna nõuet, et pakkujal peab hankelepingu täitmiseks olema turvateenuse osutamise tegevusluba, pole kehtestanud hankija, vaid see tuleneb turvaseadusest, on asjakohatu vaidlustaja viide riigihanke korraldamise üldpõhimõttele, et hankija on kohustatud tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Hankija pole ka rikkunud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuni hankemenetluse üle riikliku järelevalve tegemise alguseni Rahandusministeeriumi poolt ei pidanud hankija pakkujatel turvateenuse osutamise tegevusluba vajalikuks ega kontrollinud selle olemasolu ühelgi pakkujal. Kui hankija ministeeriumi

1. septembri
2. a ettekirjutusele tuginedes seda aga kontrollima hakkas, oli ainsaks pakkujaks jäänud vaidlustaja, sest AS Vaba Maa ja OpSec Security Ltd pakkumuste jõusoleku tähtaeg oli selleks ajaks möödunud.
3. Baltic Banknote LLC esitas halduskohtule kaebuse, milles palus vaidlustuskomisjoni
4. novembri
5. a otsuse ja MTA
6. oktoobri
7. a käskkirja tühistada ning kohustada vastustajat andma kaebajale nõustumus vaidlusaluses riigihankes hankelepingu sõlmimiseks: 1) MTA rikkus võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtteid; 2) MTA rikkus

§ 39lg-d 1 ja 3.

HT-st ei nähtu isegi seda, et hankelepingu esemeks on kauba transportimine hankija asukohta; 3) MTA jättis kaebaja kvalifitseerimata täiesti uue ja HT-s nimetamata tingimuse alusel ega kontrollinud peale kaebaja ühelgi teisel pakkujal turvateenuse osutamise litsentsi olemasolu.

§ 36

lg 1 kohaselt tohib hankija HT-d ja HD-d muuta üksnes enne HT-s näidatud pakkumuse esitamise tähtaega; 4)

§ 69lg-st 2 tulenevalt pole hankelepingu sõlmimine eraldi dokumendina obligatoorne.

Hankija keeldumine hankelepingu kirjalikust vormistamisest on õigusvastane; 5)

§ 41

ei laienda kvalifitseerimistingimuste piire HD-le, vaid kirjeldab pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimise protseduuri. Nii kohustab

§ 41

lg 3 hankijat kontrollima pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastavust ametlike registrite kaudu teatud tingimuste esinemisel. HD-s sisalduv nõue kvalifitseerimise seisukohalt on ebaoluline ja asjassepuutumatu; 6)

§ 39

lg 1 järgi peavad kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed lepingu esemeks olevate teenuste olemusega. Kõnealuse hanke eesmärki arvestades ei vastaks Eestis kehtiva turvateenuse osutamise litsentsi nõue hankelepingu esemeks oleva teenuse olemusele - 10 000 kr maksva saadetise turvamisele 30 000 kr kulutamine on ebaproportsionaalne. Seega on vastustaja õigesti jätnud selle kvalifitseerimistingimustest välja, eksinud aga seda nõuet hiljem kehtestades. 6. Tallinna Halduskohus jättis 8. märtsi 2011. a otsusega asjas nr 3-10-3017 kaebuse rahuldamata, kuna: 1) kohaldada tuleb

kuni

1. juulini
2. a kehtinud redaktsiooni (

§ 1311

lg 1); 2)

§-dest 39-41 lähtuvalt peavad kõik kvalifitseerimise tingimused olema kirjas HT-s. Ühestki riigihangete seaduse sättest ei tulene, et hankija võib kvalifitseerimise tingimusi esitada ka HD-s. Samuti ei kohustanud

§ 41

lg 3 pakkujat iseseisvalt otsima, kas teistes seadustes on veel täiendavaid kvalifitseerimistingimusi, mida HT-s pole esitatud, kuid mis sellel konkreetsel riigihankel kvalifitseerumiseks oleks vaja täita; 3) vastustaja ei kontrollinud, kas kaebajal on Eestis turvateenuse osutamiseks kehtiv tegevusluba, sest nagu on näha tema

1. septembri
2. a vastusest Rahandusministeeriumile, ei pidanud ta informatsiooni konkreetse turvateenuse osutaja kohta oluliseks, vaid arvas, et piisab pakkuja kinnitusest, et maksumärkide transpordil täidetakse HD lisa 1 p-s 1.7 märgitud tingimusi. Kuna vastustaja ise ei käsitanud kuni Rahandusministeeriumilt ettekirjutuse saamiseni HD lisa 1 p-s 1.7 fikseeritud nõudeid kvalifitseerimistingimustena, oleks äärmiselt ülekohtune nõuda seda kaebajalt. Selliseks nõudmiseks ei anna alust ka vaidlustuskomisjoni viidatud HD lisa 2 töövõtulepingu projekti p 4.1.5, mis kohustab töövõtjat tagama maksumärkide transportimisel nende turvalisuse ja transpordimarsruutide konfidentsiaalsena hoidmise; 4) eeltoodu ei anna aga alust vaidlustatud käskkirja ja vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks. Kuigi HT-s puudus vastav kvalifitseerimistingimus, on kõrgendatud turvanõuete täitmine maksumärkide transportimisel turvaseadusest ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) §-dest 111 ja 23 tulenev obligatoorne tingimus, mille täitmata jätmisel pole pakkujat võimalik tunnistada kvalifitseerituks ega tema pakkumust vastavaks ja edukaks, olenemata sellest, kas nimetatud tingimus jäi täitmata hankija või pakkuja süül; 5) HD-s kehtestatud turvanõuded on põhjendatud ja kehtivad. Tulenevalt TurvaS §-dest 2, 4, 7, 13 ja 43 saab nendele nõuetele vastavat turvateenust osutada turvaettevõtja, kellel on selleks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema asetäitja poolt väljastatud tegevusluba. Kuna kaebajal selline luba puudub, oli ta HD lisa 1 p 1.7 järgi kohustatud kasutama maksumärkide transportimise turvamisel tunnustatud turvafirmat, st kasutama allhanget. HT p-de 4 ja 5 kohaselt peab pakkuja esitama hankijale andmed hankelepingu täitmiseks kasutada kavatsetavate allhankijate kohta ning näitama pakkumuses, kui suures ulatuses ja mille suhtes kavatseb ta allhankelepinguid sõlmida. Kaebaja on pakkumuses kinnitanud, et ta ei kasuta aktsiisimärkide väljatöötamisel, trükkimisel, järeltöötlemisel ja tarnimisel ühtegi alltöövõtjat, märkides, et tagab turvalise tarnimise tellija näidatud kohta Tallinnas ettevõttele kuuluva B4-klassi soomustatud veoautoga, vajaduse korral kasutatakse lisaks sertifitseeritud ja relvastatud konvoid. Kaebaja pakkumus ei vastanud HT p-des 4 ja 5 ning HD lisa 1 p-s 1.7 ja lisa 2 p-s 4.1.5 esitatud tingimustele ning tulnuks seetõttu

§ 47

lg 2 alusel tagasi lükata ka juhul, kui lugeda kaebaja kvalifitseerimine õiguspäraseks. Seega, kuna kaebaja kinnitas oma pakkumuses, et ta ei kasuta alltöövõtjat, pidi ta ise omama turvateenuse osutamiseks vajalikku tegevusluba ja registreeringuid ega saanud tugineda AS G4S andmetele. Et kaebajal vaidlustatud käskkirja andmise ajal turvateenuse osutamise tegevusluba puudus, ei vastanud ta kvalifitseerimistingimustele, mistõttu käskkirjad tema kvalifitseerimise, pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta olid õigusvastased ning vastustaja oli kohustatud need kehtetuks tunnistama, mida ta vaidlustatud käskkirjaga ka tegi; 6) vastustaja ei ole rikkunud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuni hankemenetluse üle riikliku järelevalve teostamise alguseni ei pidanud vastustaja pakkujatel turvateenuse osutamise tegevusluba vajalikuks ega kontrollinud selle olemasolu ühelgi pakkujal. Kui vastustaja seda kontrollima hakkas, oli ainsaks pakkujaks jäänud kaebaja, sest AS Vaba Maa ja OpSec Security Ltd pakkumuste esitamise tähtaeg oli selleks ajaks möödunud. 7. Baltic Banknote LLC palus apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. 8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 6. mai 2011. a otsusega asjas nr 3-10-3017 Tallinna Halduskohtu 8. märtsi 2011. a otsuse muutmata ja Baltic Banknote LLC apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuna: 1) halduskohtu otsus ei ole vastuoluline. Halduskohus asus seisukohale, et pakkuja kvalifitseerimistingimuseks olev tegevusloa nõue oleks

§ 41lg 3 kohaselt pidanuks olema sätestatud HT-s.

Samas on halduskohus lõppjäreldusena leidnud, et ka olukorras, kus HT-s vastav kvalifitseerimistingimus puudus, pole võimalik tunnistada pakkujat kvalifitseerituks, kui tingimus tuleneb seadusest ja HD sätetest, mida pole vaidlustatud ja mis kehtivad. Seega on ka halduskohus sisuliselt jõudnud järeldusele, et

§ 41

lg 3 on pakkuja kvalifitseerimata jätmise alus; 2) ATKEAS-le osutades on halduskohus leidnud, et HD-s on turvanõuded kehtestatud põhjendatult. Olukorras, kus HD, mis nõuab hangitava teenuse osutamiseks turvateenuse osutamise tegevusluba, kehtib, ja tegevusloa nõue tuleneb ka turvaseadusest, ei ole kvalifitseerimistingimuse HD-s kehtestamise põhjendatuse kontroll asjas oluline. Käesolevas asjas ei saa vaielda selle üle, kas HT ja HD on õiguspärased või mitte, kuna need kehtivad; 3) HT kohaselt on hankija hankelepingule nimetuseks andnud "Tubakatoodete maksumärkide trükiteenuse ostmine", hankelepingu liik on tasulised ja lepingulised kirjastamis- ja trükiteenused ja hankelepingu või hanke lühikirjelduseks on tubakatoodete maksumärkide trükiteenuse ostmine, HD lisa 1 tehnilise kirjelduse p-st 1.7 ilmneb, et hankelepingu ese on ka turvatud transporditeenus. HD p 12 näeb ette, et hankelepingu tingimused on esitatud HD lisas

1. HD lisaks 2 on töövõtulepingu projekt. Et transporditeenus on hankelepingu ese, järeldub ka HD lisa 2 p-dest 1.1, 3.1, 4.1.5 ja 12.
2. Vaidlustuskomisjoni ja kohtu poolt juba osutatud HD lisa 2 p 4.1.5 sätestab töövõtja kohustuse tagada maksumärkide transportimisel nende turvalisus ja transpordimarsruutide konfidentsiaalsena hoidmine; p 1.1 kohaselt kohustus töövõtja trükkima tubakatoodete maksumärke vastavalt tellija esitatud tellimusele ja valmis tööd (trükitud maksumärgid) transportima poolte poolt kokkulepitud ajal tellija asukohta vastavalt riigihankes esitatud tingimustele; p 3.1 kohaselt sisaldab maksumärkide hind tasu maksumärkide kujundamise, trükkimise, pakendamise ja tellija asukohta toimetamise eest; p 12.2 kohaselt kannab maksumärkide trükkimise ja transportimise ajal juhusliku hävimise või kahjustumise riisikot töövõtja. Olukorras, kus hankelepingu esemeks oleva teenuse osutamine eeldab tegevusluba, selline tegevusluba pakkujal puudub ja ta ei ole pakkumuses näidanud ka vastavat tegevusluba omavat allhankijat, ei saa

§ 41

lg-st 3 tulenevalt pakkujat kvalifitseerida; 4) kaebuse tervikuna rahuldamata jätmisega on lahendatud ka kohustamisnõue. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Baltic Banknote LLC palub kassatsioonkaebuses tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega tühistada vaidlustuskomisjoni otsus ja vaidlustatud käskkiri ning mõista vastustajalt välja menetluskulud ja vaidlustusmenetluses tasutud 1278,23 eurot, kuna: 1) ükski pakkuja kvalifikatsiooni puudutav asjaolu ega omadus ei olnud pärast pakkuja kvalifitseerimist muutunud. Pärast Rahandusministeeriumi ettekirjutust muutus üksnes hankija subjektiivne arusaam kvalifitseerimise tingimustest. Hankija muutis kvalifitseerimistingimusi, mis on vastuolus

§-ga 36; 2) HT-s puudub nõue, et pakkuja peaks omama turvateenuse osutamise luba; 3)

§ 41

lg 3 ei ole pakkuja kvalifitseerimata jätmise iseseisvaks aluseks.

§ 41lg 3 adressaat on üksnes hankija, mitte pakkuja.

Kvalifitseerimistingimusi kindlaks määrates tuleb hankijal hinnata, kas hankelepingu täitmisel nõuab seadus eriluba. Kui hankija sellist tingimust HT-s märkinud ei ole, ei saa jätta pakkujat kvalifitseerimata

§ 41

lg 3 alusel; 4)

§ 39

lg 3 kohaselt saab pakkuja jätta kvalifitseerimata, kui ta ei vasta HT-s märgitud tingimusele; 5) kohtute tõlgendus

§ 41

lg 3 osas ei taga läbipaistvust ega ka kontrollitavust; 6) vaidlustuse rahuldamise korral mõistetakse vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv hankijalt vaidlustaja kasuks välja (

§ 126lg 6).

10. MTA palub vastuses jätta Baltic Banknote LLC kassatsioonkaebus rahuldamata, kuna: 1) HT-s ei esitatud tingimust turvateenuse tegevusloa olemasolu kohta. Selline tingimus tuli HD lisast ja TurvaS § 43 lg-st 1.

§ 39

lg 3 ja § 41 lg 3 kohaselt oli MTA kohustatud kontrollima kassaatori tegevusloa olemasolu, sõltumata sellest, kas tingimus oli HT-s märgitud või mitte. Kui pakkuja ei oma tegevusluba, toob see kaasa tema kvalifitseerimata jätmise; 2) ringkonnakohtu

§ 41

lg 3 tõlgendus ei ole vastuolus läbipaistvuse ega ka kontrollitavuse põhimõttega. HT ja HD kehtivad, nendest tingimustest tuli lähtuda. MTA ei ole otsinud põhjendamatuid ettekäändeid hankelepingu mittesõlmimiseks; 3) MTA ei ole muutnud kvalifitseerimistingimusi tagantjärele; 4) isegi siis, kui kassaator oleks tulnud kvalifitseerida, kuna HT-s ei ole nimetatud tingimust märgitud, tuleks pakkumus

§ 47lg 2 alusel tagasi lükata.

Pakkumus ei vastaks HT p-des 4 ja 5 ning HD lisa 1 p-s 1.7 ega lisa 2 p-s 4.1.5 märgitud tingimusele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Esmalt analüüsib kolleegium seda, kas MTA vaidlustatud käskkiri on õiguspärane (I). Seejärel lahendab kolleegium menetluslikud küsimused (II). I 12.

§ 1311lg 1 sätestab: "Hankemenetlused, mida alustati enne 2010.

aasta

1. juulit, viiakse lõpuni, lähtudes käesoleva seaduse
2. aasta
3. juulini kehtinud redaktsioonis sätestatud nõuetest." Sellest tulenevalt tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada riigihangete seaduse enne
4. juulit 2010 kehtinud redaktsiooni, kuna hankemenetlus alustati enne
5. juulit
7. Avatud hankemenetluse alustamiseks esitab hankija registrile registri veebilehe kaudu HT (

§ 29lg 1).

Hankija koostab avatud hankemenetluse korral enne hankemenetluse alustamist hiljemalt hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäevaks HD (

§ 31

lg 1 esimene lause).

§ 31

lg 2 sätestab: "Hankedokumentides peab sisalduma vähemalt järgmine teave, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti või vastav teave ei ole nimetatud hanketeates: 1) ettepanek esitada pakkumusi vastavalt hanketeates ja hankedokumentides sisalduvatele tingimustele, kui hankija koostab hankedokumendid avatud hankemenetluses; 2) vastavalt käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud nõuetele koostatud hankelepingu eseme tehniline kirjeldus; 3) kõik tulevase hankelepingu tingimused või hankelepingu projekt, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud asjaolud; [---]."

1. HT kohaselt on hankija poolt hankelepingule antud nimetuseks ja selle lühikirjelduseks märgitud "tubakatoodete maksumärkide trükiteenuse ostmine" (HT II osa p-d 1.1 ja 1.5). HD-le lisatud tehnilise kirjelduse p-s 1.7 märgitakse: "Pakkuja peab kindlustama Maksumärkide turvalise transpordi Hankija poolt nimetatud kohta Tallinna piires. Maksumärkide transportimine nende tootmise asukohast Hankija asukohta Tallinnas, peab vastama järgmistele turvanõuetele: 1) Maksumärkide veole kohaldatud saatjate arv ning transpordiks ettenähtud tehnikavahendid ja sõiduk peavad tagama saadetise maksimaalse turvalisuse ja säilimise ning välistama võimaluse sattuda kolmandate isikute kätte. Maksumärkide transpordi korraldaja on kohustatud: 1) rakendama vajalikke meetmeid kuritegeliku ründe tõkestamiseks, sh turvaseaduses ettenähtud juhtudel erivahendeid ja tulirelva; 2) hoidma saladuses Maksumärkide veo marsruute ja Maksumärkidega seotud andmeid, veoga seotud turvasüsteemide, veo- ja sidevahendite ning veoga seotud andmeid, veoga seotud turvasüsteemide, veo- ja sidevahendite ning veoga seotud isikute andmeid; 3) viivitamata informeerima politseid, Hankijat ning transporditeenuse tellijat, kui Pakkuja ei ole vedaja , veose vastu toimepandud või temale teadaolevast kuritegelikust ründest. Juhul kui transporditeenust osutatakse Pakkuja transpordil, peab transporditeenuse saatja olema tunnustatud turvafirma ja omama teenuse osutamiseks vajalikku tegevusluba. Hankija volitatud esindaja võtab trükitud Maksumärgid vastu, mille kohta koostatakse üleandmisevastuvõtmise akt." HD-le lisatud hankelepingu projekti p 4.1.5, mis reguleerib töövõtja kohustusi märgitakse: "Töövõtja kohustub tagama Maksumärkide transportimisel nende turvalisuse [---]." Eeltoodust nähtuvalt on HT kohaselt hankelepingu ese tubakatoodete maksumärkide trükiteenuse ostmine. HT-s ega ka HD-s ei ole märgitud, et hankelepingu esemeks on ka maksumärkide transporditeenus. Samuti ei olnud HT-s ega ka HD-s märgitud pakkuja kvalifitseerimise tingimusena seda, et pakkuja peab omama turvateenuse tegevusluba. Pakkuja poolt HT-s märgitud hankelepingu eseme raames maksumärkide transporditeenuse kindlustamine on märgitud üksnes HD-le lisatud tehnilisse kirjeldusse ja hankelepingu projekti. Samuti on hankelepingu projektis jäetud täpsemalt määratlemata tingimused, kuidas tuleb transporditeenuse osas hankelepingut täita.
2. Tehniline kirjeldus on hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu (

§ 32lg 1).

Asjade või teenuste oluliste tunnuste loetelu võib hõlmata muu hulgas keskkonnakaitsenõudeid, kvaliteedi- ja konstruktsiooninõudeid, sealhulgas puuetega inimeste poolt kasutatavuse nõue, vastavushindamisele, jõudlusele, toote kasutusomadustele, turvalisusele või mõõtudele ja toote nimele, mille all teda turustatakse, vastavuse nõudeid, kasutatavat terminoloogiat, sümboleid, testimist ja testmeetodeid, pakendamist, märgistamist ja tähistamist, kasutusjuhiseid, samuti nõudeid tootmisprotsessile ja -tehnoloogiale ning vastavushindamise meetodeid (

§ 32

lg 3).

§ 41

lg 1 sätestab: "Pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuab hankija hanketeates vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste olemusele, kogusele ja kasutusviisile järgmistest andmetest ja dokumentidest ühe või mitme esitamist: [---] 8) pakkuja kinnitus töö- või liiklusvahendite, seadmete ja tehnilise varustuse olemasolu kohta või vastava kirjaliku kokkuleppe olemasolu vajaliku tehnika omandamiseks või kasutusse võtmiseks, mida pakkuja või taotleja saab hankelepingu täitmisel kasutada; [---]." 15.

1. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et hankemenetluses tuleb eristada hankelepingu esemele ja hankes osalevale isikule esitatavaid tingimusi (vt selle kohta ka Riigikohtu halduskolleegiumi
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-3-1-65-11, p 26). Tehnilise kirjelduse koostab hankija selleks, et kirjeldada detailselt pakkujale või taotlejale hankelepingu eset, nt selle omadusi, olulisi tunnuseid, tehnoloogiaid, kvaliteedi-, keskkonnakaitselisi nõudeid. Seevastu pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus näitab seda, kas pakkujal on piisav kohasuse aste, täitmaks hankelepingut nõuetekohaselt. Seega on tehniline kirjeldus suunatud hankelepingu eseme, mitte pakkuja tehnilise ja kutseala pädevuse kirjeldamiseks. Nõudeid pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta ei märgita hankelepingu eseme tehnilisesse kirjeldusse, vaid need tuleb määratleda HT-s (

§ 39lg-d 1 ja 3, § 41 lg 1).

15.

1. Euroopa Kohus on märkinud, et kui HT on sõnastatud selgelt, annab see kõigile potentsiaalsetele, piisavalt arukatele, kogenud ja mõistlikult hoolsatele pakkujatele objektiivse võimaluse luua endale konkreetne ettekujutus teostatavatest töödest ja nende tegemise kohast ning võimaluse koostada sellest lähtudes oma pakkumus (Euroopa Kohtu
2. aprilli
3. a otsus asjas nr C-423/07: Euroopa Komisjon vs. Hispaania Kuningriik, p 58). Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu
4. märtsi
5. a direktiivi 2004/18 (direktiiv 2004/18) "ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta" art 44 lõike 2 koostoimes art-ga 48 alusel tuleb miinimumtingimused pakkuja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kohta esitada HT-s. Direktiivi 2004/18 lisas VII A, mis puudutab teavet, mis peab sisalduma riigihankelepingute sõlmimise teates, märgitakse HT-s sisalduva teabe kohta järgmist (p 17): "Valikukriteeriumid, mille alusel võidakse pakkujad välistada nende isiklikust seisukorrast lähtudes, ja vajalik teave, mille alusel on võimalik otsustada, et nad ei kuulu välistamist võimaldavate juhtumite alla. Valikukriteeriumid ja teave teenuseosutaja olukorra kohta ning talle esitavate majanduslike ja tehniliste miinimumnõuete hindamiseks vajalikud andmed ja formaalsused. Võimalikud minimaalsed nõuded." Seega eeldab ka direktiiv 2004/18, et pakkuja tehnilist ja kutsealast pädevust puudutavad nõuded tuleb märkida HT-s. Käesoleval juhul rõhutab HT-s pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse avaldamise tähtsust ka asjaolu, et HT avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas. Kuna hankemenetlus peab olema läbipaistev ja pakkujaid tuleb kohelda võrdselt, ei tohi üldjuhul siseriiklikul tasandil avaldatavates dokumentides olla hankes osalevate pakkujate kohta muud teavet kui see, mis on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas. 15.
6. Läbi eelpool nimetatu aidatakse tagada hankemenetluse läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine, kuna pakkujatele on juba ilma HD-ga tutvumata teada, mida hankija nõuab nii pakkujat puudutava kvalifikatsiooni kui ka hankelepingu eseme osas. Samuti võimaldab see ette näha, millised on õiguslikud tagajärjed, kui pakkuja või hankelepingu ese ei vasta tingimustele. 16.

§ 39

lg 1 sätestab: "Hankija peab kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega." Hankijal on õigus kontrollida pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel, ja kui talle saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, teha uus otsus pakkuja või taotleja kvalifitseerimise kohta ning jätta pakkuja või taotleja kvalifitseerimata (

§ 39lg 3).

Kolleegium on seisukohal, et

§ 39

lg 1 esimene lause sätestab hankija üldise kontrollikohustuse, selgitamaks välja, kas pakkuja vastab kvalifitseerimise tingimustele. Sama lõike teine lause reguleerib seda, millistele nõuetele peavad kvalifitseerimise tingimused vastama. Seevastu

§ 39

lg 3 sätestab selle perioodi, mille jooksul on pakkujal õigus oma üldist kontrollikohustust teostada (s.o kogu hankemenetluse vältel). Samuti on nimetatud lõikes reguleeritud õiguslik tagajärg olukorra jaoks, kui pakkuja ei vasta HT-s märgitud kvalifitseerimise tingimusele. Vaidlus puudub selle üle, et HT-s ei ole märgitud transporditeenuse ostmist ega ka seda, et pakkuja peab omama transporditeenuse osutamisel tegevusluba (vt käesoleva otsuse p-i 14).

1. Kolleegium on seisukohal, et tehnilise kirjelduse p-s 1.7 märgitu ei sea nõudeid pakkuja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele maksumärkide trükiteenuse osas, s.t tegemist ei ole kvalifitseerimise tingimusega, vaid tehnilise kirjelduse p 1.7 reguleerib seda, kuidas maksumärkide transporti tuleb osutada. Sellist järeldust kinnitab tehnilise kirjelduse p 1.7 sõnastus, mille kohaselt peab "pakkuja kindlustama Maksumärkide turvalise transpordi", "Maksumärkide transportimine [---] peab vastama järgmistele turvanõuetele:", "Maksumärkide transpordi korraldaja on kohustatud: 1) rakendama vajalikke meetmeid". Tehnilise kirjelduse kohaselt pidi pakkuja kindlustama maksumärkide transpordi, kuid pakkuja ei pidanud osutama ise transporditeenust. Tehniline kirjeldus nägi selgesõnaliselt ette, et kõnealuse kohustuse täitmiseks võib kasutada teiste ettevõtjate teenuseid. Antud olukorras teiste ettevõtjate teenuste kasutamist ei saa pidada allhankeks, sest maksumärkide transporditeenus ei olnud hankeesemeks. Kuna transporditeenuse osutamine on hankelepingu eseme täitmist puudutav küsimus, ei pidanud kassaatoril transporditeenuse osutamiseks vajalikke vahendeid pakkumuse tegemise hetkel olemas olema, vaid ta võis esitada kinnituse, et tal on võimalik need vahendid hankelepingu täitmiseks saada. Vaidlus puudub selle üle, et sellise kinnituse kassaator ka esitas.
2. MTA on seisukohal, et kuna kassaator kasutab maksumärkide transporditeenuse osutamisel allhanget, kuid pakkuja ei nimetanud seda oma pakkumuses, ei vasta kassaator HT III osa p 2.1 alapunktides 4 ja 5 märgitud nõuetele. Kolleegium leiab erinevalt MTA-st, et maksumärkide transporditeenuse osutamine teise ettevõtja poolt ei ole käsitatav allhankena HT III osa p 2.1 alapunktide 4 ja 5 mõttes, kuna HT kohaselt ei ole hankelepingu esemeks maksumärkide transporditeenus ja tehnilise kirjelduse p 1.7 ei ole pakkuja kvalifitseerimise tingimus (vt käesoleva otsuse otsuse p-i 17). Allhankega on tegemist vaid siis, kui vähemalt osa hangitavast teenusest osutatakse teise ettevõtja poolt. Igasuguste abitööde tegemine hankelepingu teostamisel ei ole allhange.
3. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et MTA jättis õigusvastaselt kassaatori kvalifitseerimata

§ 39lg 3 alusel.

II 20. Kassaator taotles kaebuses, et kohus kohustaks MTA-d andma kassaatorile nõustumus hankelepingu sõlmimiseks. Tulenevalt

§ 29

lg 3 p-st 6 ja riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 5 ei kohusta kolleegium käesolevas asjas MTA-d nõustumust andma, vaid kohustab MTA-d otsustama alates käesoleva otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul, kas hankeleping kassaatoriga sõlmida või mitte. 21.

§ 127

lg-st 41 tulenevalt ei jõustu vaidlustuskomisjoni otsus kohtumenetluse ajal, kui pool või kolmas isik esitab kaebuse halduskohtule. Kolleegium leiab, et kui vaidlustuskomisjon jättis vaidlustaja vaidlustuse rahuldamata ja hankija otsuse kehtetuks tunnistamata, kuid Riigikohus rahuldab kaebuse ja tühistab hankija otsuse, ei ole piisav lugeda vaidlustuskomisjoni otsus

§ 127lg 41 alusel mittejõustunuks.

Õigusselguse huvides tuleb kaebuse esemeks olev vaidlustuskomisjoni otsus kohtuotsuse resolutsioonis selgesõnaliselt tühistada (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. juuni
2. a määrus asjas nr 3-3-138-11, p 10, ja
3. augusti
4. a määrus asjas nr 3-3-1-39-11, p 13).
5. Kassaator taotles kaebuses, et kohus mõistaks MTA-lt välja vaidlustuskomisjoni menetluses tasutud riigilõivu 20 000 kr. Kui vaidlustusmenetlus lõpeb seetõttu, et vaidlustus rahuldatakse ja hankija otsus tunnistatakse kehtetuks, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja tema poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu (

§ 126lg 1 p 5 ja lg 6).

Kuna kohtumenetluses vaidlustuse nõue sisuliselt rahuldatakse, tuleb hankijalt välja mõista vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv 1278 eurot ja 23 senti (20 000 kr).

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium kassatsioonkaebuse. Kolleegium tühistab Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsuse ja Tallinna Halduskohtu
4. märtsi
5. a otsuse asjas nr 3-10-
6. Kolleegium teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab Baltic Banknote LLC kaebuse ja tühistab MTA vaidlustatud käskkirja, kohustab MTA-d otsustama, kas sõlmida kassaatoriga hankeleping või mitte, ning tühistab vaidlustuskomisjoni otsuse.
7. Kuna kolleegium teeb ise uue otsuse ilma asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb lahendada ka menetluskulude jaotuse küsimus (HKMS § 285 lg 1 ja kuni
8. jaanuarini 2011 kehtinud HKMS § 93 lg 4). Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 285 lg 1 ja kuni
9. jaanuarini 2011 kehtinud HKMS § 92 lg 1). Riigikohtus ja halduskohtus ei ole kassaator kuludokumente ega vastavat maksekorraldust esitanud. Ringkonnakohtus kandis kassaator menetluskulusid 1926 eurot ja 23 senti, millest 1278 eurot ja 23 senti moodustas apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv ja 640 eurot õigusabikulu (II kd, tl 93-100). Toimikust nähtub, et kassaator tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 000 kr (I kd, tl 6). Kolleegium, arvestades asja mahtu ja keerukust, peab HKMS § 93 lg-le 5 tuginedes põhjendatuks mõista MTA-lt kassaatori kasuks välja kantud õigusabikulud 640 eurot ja haldus- ning ringkonnakohtus kantud riigilõivu 2556 eurot ja 46 senti (40 000 kr). Kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4). Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann