Obsah (11)

§ 113§ 641§ 101§ 139§ 635§ 6§ 127§ 162§ 650§ 642§ 103

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 113 lg-s 1 sätestatud protsendina põhinõudest. Samuti palus hageja kohustada kostjat üle andma Xxxxxxxx xx eramusisese vee- ning kanalisatsioonisüsteemi teostusjoonised; elektri- ja nõrkvoolutööde teostusjoonised; küttesüsteemi teostusjoonised teise korruse torustiku osas ning küttesüsteemi kasutus- ja hooldusjuhendi, samuti välisvõrkude vee- ja kanalisatsioonitorustiku, elektrikaablite ning sidekaablite teostusjoonised. Menetluse käigus vähendas hageja põhinõuet ning asendas ülalnimetatud dokumentide esitamise nõude 10 000 krooni hüvitamise nõudega. Hageja lõplik kahjunõue oli 562 240 krooni, lisaks kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 216 801 krooni 28 senti ja alates 20. oktoobrist 2010 viivis

§ 113lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Pooled sõlmisid

1. juulil 2003 ehituse töövõtulepingu ja
2. novembril 2003 kinnistu notariaalse müügilepingu, asjaõiguslepingud ning töövõtulepingu. Kostja kohustus ehitustööd tegema projekti, RYL 2000 standardi ning hea ehitustava kohaselt ja lõpetama tööd
3. jaanuariks
4. Kostja kohustus andma hagejale üle kõik ehitust ja eramut puudutavad teostusjoonised, hooldusjuhendid jm dokumendid. Kostja ei ole kõiki töid teinud ning tehtud tööd ei vasta kvaliteedilt lepingule ega projektile. Hageja ei ole saanud teostusjooniseid, hooldusjuhendeid jm dokumente. Ehitustööd anti üle
5. juuli 2004 aktiga, sellele lisati garantiiperioodi jooksul tehtavate tööde loetelu.
6. augustil 2006 andis kostja lubaduse kõrvaldada puudused hiljemalt
7. oktoobriks
8. Kostja puudusi ei kõrvaldanud ja väitis, et need on põhjustatud kas objektiivsetest asjaoludest või hageja projekteeritud konstruktsiooni vigadest. Hageja tellitud Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperdiarvamuse kohaselt on elamu välisosas 22 puudust ning siseosas 26 puudust. Hageja edastas eksperdiarvamuse kostjale koos nõudega teha garantiitööd ja tasuda 5900 krooni ekspertiisi kulu. See, et kostja muutis hageja soovil elamu esialgset arhitektuurset lahendust, ei ole põhjuslikus seoses tekkinud olukorraga. Kostja rikkus ehitusseaduse (EhS) §-ga 4 ning lepingu p-dega 4.8 ja 4.10 pandud kohustusi ja kohustust kõrvaldada garantiitähtaja jooksul ehitisel ilmnenud puudused. 562 240 krooni suurune kahjusumma moodustub kõrvaldamata puuduste likvideerimiseks tulevikus tehtavatest kulutustest 335 200 krooni (sh käibemaks 20%), millele lisanduvad hageja juba kantud kulud: parandustööd 82 800 krooni, termokontrolli tegemine 2500 krooni, kohtuväliselt kantud ekspertiisikulud 7670 krooni ning OÜ Javisten
9. aasta märtsis ja juulis tehtud parandustööde maksumus 134 070 krooni. Kostja on oma kohustuste täitmisega viivituses hiljemalt alates
10. novembrist
12. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on enamik puudusi põhjustatud hageja antud juhistest. Hageja koostas arhitekt R. Sau projekti põhjal ise uue projekti, jättes välja algse projekti sõlmejoonised. Sõlme- ja teostusjoonised esitas hageja ehitajale töö käigus ise. Vaidlusi tekitas hageja ehitajale antud juhis kinnitada laetalad mitte välisseina peale, nagu hea ehitustava ette näeb, vaid prussidega seina külge. Ehitusjärelevalvet teinud K. Kase ei nõustunud selle lahendusega ja selgitas seda hagejale. Hageja keeldus teistsugusest lahendusest ning lubas vastutuse lahenduse sobimatuse puhuks endale võtta.

§ 641

lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest. Võlausaldaja ei või

§ 101

lg 3 kohaselt tugineda kohustuse rikkumisele ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid, kui selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riski ta kannab. Juhiste ebasobivuse eest kannab riski võlausaldaja. Lisaks võimaldab

§ 139

lg 1 hüvitava kahju kindlaksmääramisel arvestada kahjustatud isiku osa kahju tekkimises. Ehitusekspertiisibüroo OÜ Arvamused on puudulikud. Nõudesumma on ilmselgelt üle paisutatud. Hageja ostis odava maja, mille hind oli 1 692 000 krooni koos kinnistu maksumusega. Kui kasutada analoogseid ehitusmaterjale mis Xxxxxxxx xx ehitise puhul, siis hagis taotletava summa eest saaks hageja ehitada uue elamu. Kostja ei nõustunud hageja esitatud viivisenõudega. Rahalist nõuet ei ole hageja enne hagi esitamist kostjale esitanud. Kostja ei nõustunud hageja esitatud mahus puudustega ega andnud nõusolekut sellises mahus puuduseid kõrvaldada. Isegi juhul, kui kohus mingis osas hagi kahju hüvitamise nõudes rahuldaks, ei oleks viivisenõue põhjendatud, kuna hageja ei ole kulutusi veel teinud. 3. Harju Maakohus rahuldas 21. oktoobri 2010 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 476 940 krooni ja 21. oktoobri 2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 105 495 krooni 21 senti ning põhinõudelt viivise

§ 113lg-s 1 ettenähtud ulatuses alates 22.

oktoobrist 2010 kuni nõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskuludest 25% hageja ja 75% kostja kanda, kolmanda isiku menetluskuludest 25% hageja ja 75% kolmanda isiku kanda. Pooltel oli töövõtusuhe

§ 635lg 1 tähenduses.

1. juuli 2004 aktiga on hageja ehitustööd kostjalt vastu võtnud, kinnitades et tehtud tööde maht ja kvaliteet on kooskõlas töövõtulepingu lisaga 1 ja kinnistu notariaalse müügilepingu neljanda peatükiga.
2. juuli 2004 lõpetamata tööde loetelus on fikseeritud vaegtööd ning lepitud kokku nende parandamise tähtaegades. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks need tööd kokkulepitud tähtaegadeks teinud. Seega on kostja oma kohustusi puuduste kõrvaldamise ning tööde lõpetamise osas rikkunud. Kostja pidi andma ehituse lõpetamisel hagejale üle ehitust ja eramut puudutavad teostusjoonised ja hooldusjuhendid. Lähtudes

§ 641

lg-st 1, on töö mittevastavuseks asjaolu, et kostja ei ole nimetatud dokumente hagejale üle andnud. Töövõtulepingu p-s 5.3 kohustus kostja kõrvaldama garantiiajal ilmsiks tulnud puudused, vaegtööd ja ehitusvead omal kulul hagejaga kooskõlastatud tähtajaks, välja arvatud juhul, kui vead tulenevad eramu kasutus- ja hooldusnõuete rikkumisest või seadmete ebaõigest ekspluateerimisest. Garantiiaja algust tuleb töövõtulepingu p 5.1 järgi arvestada eramu vastuvõtuakti allkirjastamisest

1. juulil
2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 135 ning § 136 lg-test 2 ja 8 lähtudes algas kaheaastane garantiiperiood
3. juulil 2004 ja lõppes
4. juulil
5. Hageja on kostjat eramu puudustest ja ehitusvigadest teavitanud
6. mail
7. Kostja nõustus osa puudustest garantiikorras kõrvaldama, ent leidis, et osa töid on tehtud või puuduseid põhjustatud objektiivsetest asjaoludest või hageja enda välja pakutud konstruktsioonilahendustest ning ei kuulu garantii alla. Kostja väited puuduste tekkepõhjuste kohta ei ole tõendatud. Hageja peab tõendama üksnes puuduse olemasolu, garantiikohustust välistava erandi esinemist peab tõendama kostja. Ehitustööde puudused on eriteadmistega isiku ja kohtu määratud eksperdiarvamusega tõendatud. Tõendatud ei ole eramu kasutus- või hooldusnõuete rikkumist või seadmete vale ekspluateerimist. Projektis tehtud muudatustest oli kostja teadlik, hageja esitas kostjale oma soovid juba lepingute ettevalmistamise alguses. Töövõtulepingu p-s 3.2.7 ja notarilepingu p-s 4.3.7 on kostja võtnud kohustuse tagada ehituse kvaliteet ja vastavus projektdokumentatsioonile. Seega võttis kostja endale kohustuse ehitada muudetud projekti kohaselt ning kannab ka sellega seotud töövõtja riske, ei ole tähtis, kui suur oli hageja roll projekteerimisprotsessis enne ehituse alustamist. Hageja võttis omaks, et eramu ehitamise käigus esitas ta kostjale kuue sõlme ehitusjoonised, mh joonise laetalade kinnituse kohta välisseinas. Ekspert G. Einberg leidis, et hageja pakutud sõlmede joonised - laetalade kinnitus välisseinas, vahelae talade sidumine I-talaga ja II korruse sisemise vaheseina toetamine I-talale - sisaldavad projekteerimisviga. Kostja on TsÜS § 138 lg 1 ja

§ 6lg 1 alusel minetanud õiguse hageja juhistega seotud vastuväidetele tugineda.

Hageja võttis osa sõlme- ja teostusjooniste koostamise ehituse käigus enda peale. Kostja hindas hageja esitatud laetalade kinnituse lahenduse ebasobivaks, samas ei ole kostja pakkunud sama sõlme kohta välja omapoolseid lahendusi. Hea usu põhimõttest lähtuvalt oleks kostja kui professionaalne ehitusettevõtja pidanud välja pakkuma laetalade kinnituse lahenduse, mis oleks taganud kvaliteetse ehitamise, mitte jätkama ehitamist potentsiaalset projekteerimisviga sisaldavate sõlmejooniste põhjal. Kostjal ei olnud korrektse sõlmejoonis(t)e koostamiseks objektiivseid takistusi. Kostja kohustuste rikkumise tõttu peab hageja tegema tulevikus veel kulutusi 335 200 krooni, sealhulgas teostusdokumentatsiooni koostamisele. OÜ Javisten aktide ja arvetega on tõendatud, et hageja on kandnud 134 070 krooni kulusid. Lisaks on hageja kahju Ehitusekspertiisibüroo OÜ-le tasutud 7670 krooni. Ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse kahjuhüvitist

§ 127

lg-te 2 või 3 ja

§ 139lg 1 alusel vähendada.

Viivise arvestamise tähtaja alguseks on

§ 113lg 2 järgi hagiavalduse kättetoimetamise aeg 15.

mai 2008.

§ 162

lg-s 1 sätestatud eeldusi, mis annaksid aluse kostja taotlusel viivist vähendada, ei esinenud. Kostja ei saa vabaneda vastutusest seoses võimaliku ebapiisava hageja omanikujärelevalve tõttu (EhS § 30 lg 1). Omanikujärelevalve ehituse üle on pigem tellija õigus, mitte kohustus, töövõtja ei saa võimalikku ebakvaliteetset tööd õigustada puuduliku omanikujärelevalvega. Kahjunõue ei ole põhjendatud

1. aastal eramus tehtud termokontrolli osas (2500 krooni), ei ole tõendatud, et ajavahemikus 2005-2008 kulus parandustöödele 82 800 krooni. Kostja vastuväide, et hageja keeldus tasumast ehitustööde jätkamiseks vajalikke summasid, kui töid ei tehtud tema juhiste kohaselt, oli koos väitega nõude aegumise kohta esitatud pärast eelmenetluse lõppu ning maakohus jättis need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 329 lg 1 ja § 331 lg 1 alusel tähelepanuta. Aegumise vastuväide ei oleks ka sisuliselt põhjendatud. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Tööd on hageja vastu võtnud
2. juulil 2004, hagiavaldus on kohtule esitatud
3. aprillil
4. Kostja
5. veebruaril 2010 esitatud K. Kase kirjalik selgitus on tõendina lubamatu ning jääb TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. Isik, kellele võivad olla teada asjas tähtsad asjaolud, tuleb TsMS § 251 lg 1 järgi kuulata üle tunnistajana.
6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7. Tallinna Ringkonnakohus jättis
8. juuni
9. a otsusega maakohtu otsuse lõppjäreldustes muutmata, kuid muutis osaliselt otsuse põhjendusi. Muutmata osas nõustus ringkonnakohus maakohtu põhjendustega. Maakohus eksis, leides et K. Kase arvamust jaanuaris 2008 tehtud ekspertiisi kohta ei saa käsitleda dokumentaalse tõendina. Tegemist on TsMS § 272 lg 1 järgse dokumentaalse tõendiga, mis aga ei sisalda asja lahendamise seisukohalt sellist teavet, mis lükkaks ümber maakohtus muude tõendite kogumiga tuvastatud asjaolud ja tooks kaasa teistsuguse lõpplahendi.

§ 650

lg 1 järgi eeldatakse töövõtugarantii puhul, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Seega garantiitöödeks ei ole tööd, mille tegemise vajadus oli teada ja kokku lepitud tööde üleandmisel-vastuvõtmisel, vaid tööd, mis on vajalikud garantiitähtaja jooksul ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuste kõrvaldamiseks. Hageja on esitanud nõude nii töö üleandmisel ilmnenud puuduste kui ka garantiitähtaja jooksul ilmnenud puuduste kõrvaldamise vajadusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et ta on kokkulepitud tööd hiljemalt hagi esitamise ajaks ära teinud ning et garantiitööd ei ilmnenud garantiitähtaja jooksul. Tõendatud ei ole kostja väide, et poolte vahel ei kehtinud mitte üks ehitusleping, vaid et tööde käigus järgnesid esialgsele lepingule lisalepingud hageja uute tööjuhenditena, mida pidid aktsepteerima nii ehitusettevõtja kui ka seeläbi kaudselt kostja. Tsiviilasjas kogutud tõendid ei toeta kostja seisukohta, et 2003. aasta suve jooksul oli maja ehitusprojekt veel arhitekt R. Sau disainitud puitmaja. Asjaolud, et hageja muutis R. Sau tüüpprojektina kasutusel olnud projekti ja et tal on selleks sobiv haridus, ei anna alust hagejat projekteerijaks nimetada. Ei ole tõendatud kostja seisukoht, et hageja tellijana oli samal ajal ka talle endale ehitatud elamu projekteerijaks. Hageja esitas kuue ehitusliku sõlme joonised kostjale ja kostja võttis need ehitamisel aluseks. Kostja ei tõendanud, et tegelikkuses pakkus töövõtja ja/või ehitaja välja nende sõlmede joonised, kuid tellija nõudis kategooriliselt nimelt tema jooniste kasutamist. Kostja esitas tõendid laetalade kinnitusega mittenõustumise kohta (II kd, tl 79-80), kuid ka temapoolset järelevalvet teinud isiku K. Kase selgituse (IV kd, tl 136-137), et ka selle sõlme kohta saavutasid pooled konsensuse. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teiste sõlmede puhul kontrollinud tellija antud juhiste sobilikkust ja otstarbekust

§ 641lg 3 mõttes ja sellest tellijat teavitanud.

Seega ei vabasta tellija juhistest (sõlmejoonistest) juhindumine töövõtjat vastutusest lepingutingimustele mittevastava ehitamise korral ega anna alust kohaldada

§ 101lg-t 3.

Arvestades hageja ehitusharidust ja kinnitust notariaalse lepingu p-s 4.21 (tellija kinnitas, et on piisavalt pädev, hindamaks ehitusel kasutatavate materjalide, konstruktsiooni- ja viimistluslahenduste sobilikkust), võis kostja teha kontrolli küll vähem põhjalikult kui erihariduseta tellija puhul, kuid kontrolli ja informeerimise kohustusest füüsilisest isikust tellija puhul nimetatud asjaolud siiski töövõtjat ei vabastanud. EhS § 30 lg 1 kohaselt määrab ehitise omanik enne ehituse algust omanikujärelevalvet tegeva isiku. Samas ei nähtu viidatud sättest ega muudest seadustest, et omanikujärelevalve puudumine või ebapiisavus annaks töövõtjale õigustuse teha kokkulepitud tööd mittekohase kvaliteediga või jätta mõned lepingus ettenähtud tööd tegemata. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu menetlusnormide olulist rikkumist maakohtus tõendite hindamisel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kostja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsus ja maakohtu otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei vastuta kostja töös ilmnenud võimalike puuduste eest

§ 641lgst 3 lähtuvalt, kuna need tulenevad tellija (st hageja) antud juhistest.

Tähtsust ei ole sellel, kas pooled enne töövõtulepingu sõlmimist arutasid või vaidlesid hageja esitatud muudetud projekti üle, ehituse alguseks oli esitatud vaid vundamendi joonised. Seega ei saa pidada tõendatuks, et kostja teadis kõikidest muudetud projekti nüanssidest. Osaline teadmine projektis tehtud muudatustest ei välista vastutusest vabanemise võimalust

§ 641lg 3 alusel.

Kohtud on vääralt tõlgendanud

§ 641lg-t 3.

Kivimajaks projekteerimine oli hageja soov, hageja esitas laetalade kinnituse lahenduse ning ka kuue ehitusliku sõlme joonised. Need on kostjale kui töövõtjale antud juhised.

§ 641

lg 3 järgi ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kostja hindas hageja esitatud laetalade kinnituse ebasobivaks. Hageja lubas vastutuse lahenduse sobimatuse eest endale võtta. Kostja juhtis hageja tähelepanu juhiste ebasobivusele, kuna hageja sellest hoolimata nõudis ehitamist, siis ei vastuta kostja juhiste andmisest tekkinud puuduste eest. Tähelepanuta on jäetud apellatsioonkaebuses väljatoodu, et osa garantiiajal ilmnenud puudustest võis olla tingitud projekteerimisvigadest, projekteerijaks oli hageja, kes peab nende vigade eest ise vastutama. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kassatsioonkaebuse kohaselt väljendati maakohtu otsuses seisukohta, et vaegtööd fikseeriti

1. aprilli 2004 a aktis ning seal viidati ka
2. aprillil 2004 koostatud garantiitööde kokkuleppele, kohtuotsuses on lähtutud asjaolude ning hoones esinevate puuduste tuvastamisel ainult
3. aastal koostatud dokumentidest. Pooltevahelise suhte piiritlemisel ja kostja kohustuste määramisel tulnuks tugineda
4. aprilli
5. a kokkuleppele, mitte aga pärast garantiiaega esitatud nõudmistele. Isegi juhul kui hagejal on tekkinud kahju, ei saa see olla nii suur kui eksperdiarvamuses. Maakohus ja ringkonnakohus on puudulikult põhjendanud, miks eksperdi arvamus on objektiivsem kui kostja esitatud hinnapakkumised.
6. Hageja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ning ringkonna- ja maakohtu otsused muutmata. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus ei anna alust kohtuotsuste tühistamiseks, ja jätab kassatsioonkaebuse TsMS § 691 p 1 alusel rahuldamata.
8. Hageja ja kostja olid
9. juulil 2003 sõlminud ehituse töövõtulepingu ning
10. novembril 2003 kinnistu notariaalse müügilepingu, asjaõiguslepingud ja töövõtulepingu. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole teinud kõiki ehituslepingust tulenevaid töid ning tehtud tööd on puudustega. Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju, kõrvaldamata puuduste likvideerimiseks tulevikus tehtavate kulutuste ja juba kantud kulude hüvitamist. Kostja on seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud, kuna enamik ehitise puudustest on põhjustatud hageja antud juhistest. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja põhinõudena 476 940 krooni ja
11. oktoobri
12. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 105 495 krooni 21 senti, lisaks ka

§ 113lg-s 1 sätestatud määras viivise põhinõudelt kuni selle täitmiseni.

Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse lõppjäreldustes muutmata, kuid muutis maakohtu otsuse põhjendusi. 10. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et kostja on töövõtulepingust tulenevaid lepingulisi kohustusi rikkunud, ning nõustub selles osas kohtute põhjendustega ega korda neid. Kostja ei ole asja menetlemise käigus tõendanud, et ta on lõpetamata tööde loetelus nimetatud tööd kokkulepitud tähtajaks teinud. Kostja ei ole samuti tõendanud, et pärast tööde vastuvõtmist ilmnenud puudused ei olnud tingitud kostja kohustuste rikkumisest. Kuigi hageja ei ole kõiki kohtute väljamõistetud kulutusi veel kandnud, ei välista see kostja vastu esitatud nõuet hüvitada ette ehitusvigade parandamise kulud. Tellitud asja puuduse kõrvaldamise kulude eelnevat hüvitamist on tellijal õigus nõuda

§ 101

lg 1 p 3, § 103 ja § 115 alusel ka kahjuhüvitisena täitmise asemel (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-09, p 13 ). Kostja on kohustatud hüvitama hagejale töövõtulepingust tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju

§ 101lg 1 p 3 ja § 115 järgi siis, kui ta selle kahju tekkimise eest vastutab.

11. Järgnevalt käsitleb kolleegium kostja vastutust töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Tellija saab töövõtja suhtes kasutada puudustega töö puhul õiguskaitsevahendeid, kui töövõtja vastutab kohustuse rikkumise eest. Vastutuse üldregulatsioonist erinevalt reguleerib

§ 642

töövõtja vastutust töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis oli olemas enne töö juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko üleminekut tellijale. See norm ei näe ette töövõtja võimalust vabaneda vastutusest vabandatava rikkumise korral (

§ 103). Töövõtja vabandatavusest sõltumatu garantiivastutus ehitiste puhul tuleneb pärast ehitise üleandmist ka Eh

S §-st 4. Nii

§ 642kui ka Eh

S § 4 on aga dispositiivsed normid ning võlgniku kohustuse rikkumise eest vastutusest vabanemise võimalused võivad olla lepingus kokku lepitud erinevalt seadusest. Töövõtja vastutusest vabanemise võimalus töövõtulepingu järgi võib tuleneda ka seadusest.

§ 641

lg 3 järgi ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija esitatud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. EhS § 4 lg 1 järgi on garantii ehitusettevõtja võetud kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. Ehitusseadusest tulenevat garantiid on võimalik kokkuleppega muuta, jättes näiteks välja üksikute õiguskaitsevahendite kohaldamise võimaluse, samuti võivad pooled anda töövõtjale võimaluse tugineda vastutust piiravatele asjaoludele. Maakohus leidis otsuse p-s 16, et

§ 650

lg-st 1, töövõtulepingu p-st 5.3 ja notarilepingu p-st 4.10 võib järeldada, et kostja on võtnud endale kohustuse kõrvaldada kõik garantii kehtivuse ajal ilmnenud puudused, v.a kui puudused tulenevad eramu kasutus- ja hooldusnõuete rikkumisest või seadmete ebaõigest ekspluateerimisest. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga. Kassaator ei tugine kassatsioonkaebuses sellele, et töövõtulepingut on valesti tõlgendatud.

1. Garantii sisuks on ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada omal kulul ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead, tellijale antakse täiendavad õigused töö lepingutingimustele mittevastavuse korral. Seega tekkib garantiilepingu alusel võlasuhe, mille sisuks on kohustus tagada kokkulepitud omadustega ja puudusteta töö. Sellise garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 34). Garantiilepingust tuleneva nõude puhul on tegemist lepingujärgse täitmise nõudega. Garantiiga ei ole seega hõlmatud need tellija nõuded, mis ei ole otseselt seotud lepingujärgse täitmise nõudega, nt ei saa garantii esemeks olla taganemine või hinna alandamine, samuti need kahju hüvitamise nõuded, kus nõude sisuks ei ole kahjunõue täitmise asemel. Kohtud on rahuldanud hageja nõude hüvitada tulevikus tekkivad kulutused (sh teostusdokumentatsiooni koostamine) 335 200 krooni ja juba kantud kulutused 134 070 krooni. Kuna ehitusgarantiist tulenev töövõtja vastutus ei piira EhS § 4 lg 4 järgi töövõtja vastutust lepingutingimustele mittevastavuse eest võlaõigusseaduse järgi, saab neid nõudeid, mis ei ole seotud täitmise või kahju hüvitamise nõudega täitmise asemel, esitada täiendavalt

§ 641jj alusel.

13. Kolleegium märgib, et töövõtja vabaneb

§ 641

lg 3 järgi tellija juhistest, tema muretsetud materjali või kolmanda isiku puudulikust eeltööst tingitud töö lepingutingimustele mittevastavuse korral vastutusest siis, kui ta tõendab, et on juhiste, materjali või eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud. Ekslik on kohtute seisukoht, et nimetatud sätte kohaldamise eeldusena peab töövõtja ka ise lahendusi pakkuma. Töövõtjal ei ole üldjuhul sellised võimalused, et projekteerida tööd ise või pakkuda ise arhitektuuriliselt ja tehniliselt sobivaid lahendusi juhul, kui tellija soovib varasemaid projekte muuta. Küll aga ei saa töövõtja vastutusest vabanemiseks tugineda tellija juhistele siis, kui ta rikkus neid täites ehitamist käsitlevaid õigusakte. 14. Kolleegium leiab, et ekslik on kassatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on kohtud välistanud kostja vastutusest vabastamise

§ 641

lg 3 alusel seetõttu, et kostja oli projektis tehtud muudatusest teadlik lepingu sõlmimisel. Töövõtja teadmine ehituse käigus projektis tehtavatest muudatustest juba lepingu sõlmimisel ei ole

§ 641

lg 3 kohaldamise eeldus ning kohtud ei ole nimetatud asjaolule ka

§ 641lg 3 käsitlemisel tuginenud.

Nagu kolleegium otsuse p-s 11 märkis, saab töövõtja garantiivastutuse puhul tugineda

§ 641

lg-s 3 toodud vastutusest vabanemise alusele siis, kui selles on lepingus kokkulepitud.

1. Põhjendatud ei ole kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta apellatsioonkaebuse väite, et osa garantiiajal ilmnenud puudustest võis olla tingitud projekteerimisvigadest, projekteerijaks oli aga hageja ise. Ringkonnakohus on oma otsuse p-s 56 üheselt leidnud, et hagejat ei saa pidada projekteerijaks, ja seda seisukohta ka põhjendanud. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsuses väljendati seisukohta, et vaegtööd fikseeriti
2. aprilli
3. a aktis ning seal viidati ka
4. aprillil 2004 koostatud garantiitööde kokkuleppele, kohtuotsuses on lähtutud asjaolude ning hoones esinevate puuduste tuvastamisel ainult
5. aastal koostatud dokumentidest. Maakohtu otsuses pole käsitletud ei
6. aprilli
7. a kokkulepet ega
8. aprilli
9. a akti. Kui kassaator peab silmas
10. juuli
11. a ja
12. juuli
13. a dokumente, siis nende seost garantiitähtajal ilmnenud puudustuge on maakohus käsitlenud oma otsuse p-des 16-
14. Ringkonnakohus on oma otsuse p-s 50 selgitanud põhjendatult, et eristada tuleb tööde üleandmisel fikseeritud tegemata või puudulikult tehtud töid ja garantiiajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavust. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude mõlemal alusel. Kolleegiumi hinnangul on kohtud kahju suuruse määramisel tõendite hindamist piisavalt põhjendanud. Kolleegium on nõus ringkonnakohtuga ka selles, et kostja ei saa vabaneda vastutusest ega võimalikku ebakvaliteetset tööd õigustada võimaliku ebapiisava hageja omanikujärelevalvega (EhS § 30 lg 1, vt Riigikohtu
15. oktoobri
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 27).
17. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kassatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kui kassaatori kanda. Kostja kanda jäävad menetluskulud ka alama astme kohtutes.
18. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi riigituludesse. Villu Kõve, Henn Jõks, Jaak Luik