Obsah (5)

§ 139§ 160§ 506§ 33§ 175

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 506 lg 41 kohaselt kohaldatakse enne 1. jaanuari 2011 asutatud osaühingute reservkapitali suhtes

§ 139lg 1 p 7, § 156 lg 3, § 160 lg 2 ja § 1992 lg 4 enne 1.

jaanuari 2011 kehtinud redaktsiooni. Enne 1. jaanuari 2011 kehtinud

§ 160

lg 2 kohaselt tuli osaühingu reservkapitali suurus ette näha põhikirjas ja see ei võinud olla väiksem kui 1/10 osakapitalist.

§ 139lg 1 p 7 kohaselt tuli põhikirjas märkida reservkapitali suurus.

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja kandeavalduse rahuldada Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. augusti
4. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega. Ringkonnakohus leidis, et

§ 506lg 41 ei ole vastuolus põhiseadusega.

Tegemist on vaid rakendussättega, mis reguleerib äriseadustikus tehtud muudatuste kehtima hakkamist ja kohaldamist. Üldjuhul ei ole seadusemuudatustel tagasiulatuvat jõudu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks lahendamiseks. Avaldaja leiab, et

§ 506

lg 41 on vastuolus põhiseaduse (PS) § 12 lg 1 esimese lausega, mis sätestab igaühe võrdsuse seaduse ees, osas, milles see näeb ette, et enne

1. jaanuari 2011 asutatud osaühingutel on reservkapitali olemasolu või moodustamine kohustuslik ning alates
2. jaanuarist 2011 asutatud osaühingutel vabatahtlik. Ringkonnakohus ei ole määrust piisavalt põhjendanud ning ei ole sisuliselt hinnanud avaldaja põhjendusi

§ 506lg 41 vastuolu kohta PS § 12 lg-ga 1.

Asjaolu, et tegemist on rakendussättega, ei tähenda, et see ei saa olla põhiseadusega vastuolus. Äriseadustiku varasema redaktsiooni järgi tuli igal majandusaastal reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist ja kohustuslik reservkapital ei tohtinud olla väiksem kui 1/10 osakapitalist. Reservkapitali võib kasutada üksnes äriühingu kahjumi katmiseks ja osakapitali suurendamiseks ning sellest ei või teha osanikele väljamakseid.

§ 506lg 41 järgi on enne 1.

jaanuari 2011 asutatud osaühingud kohustatud osa oma puhaskasumist kandma reservkapitali määramata ajaks, kuid pärast

1. jaanuari 2011 asutatud osaühingutel sellist kohustust ei ole, mistõttu on neil rohkem vaba raha näiteks osanikele kasumi jaotamiseks või investeeringute tegemiseks. Seega on pärast
2. jaanuari 2011 asutatud osaühingud eelisseisundis võrreldes enne
3. jaanuari 2011 asutatud osaühingutega. Avaldaja kohustusliku reservkapitali suurus oleks 60 918 000 krooni. Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et

§ 506lg-ga 41 täiendamise eesmärgiks on reguleerida, mis saab enne 1.

jaanuari 2011 asutatud osaühingute reservkapitalidest, kui kaob kohustus reservkapitali moodustada, ja et säte on eelkõige vajalik osaühingutele, mis on loodud näiteks 2010. aastal ning mille reservkapitali suurus ei ole seaduse jõustumise hetkel jõudnud veel

§ 160lg-s 2 sätestatud tasemeni.

Eeltoodu ei ole asjakohane ja mõistlik põhjus, mis võiks õigustada kahe osaühingute grupi ebavõrdset kohtlemist. Selline vahetegu on meelevaldne. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning ringkonnakohtu määrus ja maakohtu kandemäärus TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada. Kandeavaldus tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata uueks lahendamiseks sama maakohtu registriosakonnale.
2. Asjas tuleb lahendada küsimus, kas on võimalik teha registrikanne avaldaja uue põhikirja kohta, kuigi selles ei olnud sätestatud reservkapitali suurust.

§ 33

lg 5 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse mh siis, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele.

§ 175

lg 2 kohaselt jõustub põhikirja muutmise otsus vastava kande tegemisel äriregistrisse ning äriregistrile esitatavale avaldusele tuleb lisada osanike otsus põhikirja muutmise kohta, osanike koosoleku protokoll või hääletusprotokoll ja põhikirja uus tekst. Enne 1. jaanuari 2011 kehtinud

§ 139

lg 1 p 7 ja § 160 lg 2 kohaselt pidi osaühingu põhikirjas olema märgitud reservkapitali suurus. Kuni 11. novembrini 2011 kehtinud

§ 506lg 41 redaktsiooni kohaselt kohaldusid need sätted enne 1.

jaanuari 2011 asutatud osaühingute suhtes ka pärast

1. jaanuari
2. Samas alates
3. jaanuarist 2011 asutatud osaühingutele ei olnud nõuet sätestada põhikirjas reservkapitali suurus. Registrimenetluse ajal on seadus selles osas aga muutunud.
4. novembril 2011 jõustunud muudatusega täiendati

§ 506lg-t 41 teise ja kolmanda lausega, mille kohaselt võivad enne 1.

jaanuari 2011 asutatud osaühingu osanikud võtta vastu otsuse kohustusliku reservkapitali moodustamise või suurendamise lõpetamise kohta. Selle otsuse vastuvõtmisele kohaldatakse

§ 175lg-t 1.

Kuigi muudatuste eesmärki ei ole seaduseelnõu seletuskirjas märgitud, saab kolleegiumi arvates selleks pidada erineval ajal asutatud osaühingute põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise kõrvaldamist. Arvestades seda, et määruskaebuse menetlemise ajal on materiaalõigus muutunud ning praegu oleks avaldaja tehtud samasisuline otsus kooskõlas kehtiva õigusega, on menetlusökonoomiat silmas pidades võimalik praeguses asjas kohaldada

§ 506lg 41 kehtivat redaktsiooni.

Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul

§ 506lg 41 enne 12.

novembrit 2011 kehtinud redaktsioonis asjas enam asjassepuutuvaks normiks ning avalduse uuel lahendamisel tuleb lähtuda

§ 506lg 41 hetkel kehtivast redaktsioonist.

8. Avaldaja osanikud on võtnud vastu otsuse muuta põhikirja selliselt, et selles ei ole enam sätestatud reservkapitali suurust. Kolleegiumi arvates saab seda otsust pidada

§ 506

lg 41 teise lause kohaseks otsuseks kohustusliku reservkapitali moodustamise lõpetamise kohta, arvestades ka seda, et

§ 506

lg 41 kolmanda lause kohaselt kohaldatakse sellisele otsusele põhikirja muutmise otsusele esitatud häälteenamuse nõudeid.

1. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi tagastada.
2. Määruskaebuse rahuldamise tõttu võib avaldaja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud, mh esindajakulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11, p 23). Jaak Luik, Henn Jõks, Peeter Jerofejev