Obsah (17)

§ 62§ 661§ 321§ 637§ 664§ 202§ 701§ 531§ 532§ 217§ 525§ 674§ 543§ 541§ 526§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis puudutatud isiku määruskaebuse
2. novembri
3. a määrusega läbi vaatamata. Määruse põhjenduste järgi võib

§ 62

lg 2 kohaselt menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp.

§ 661

lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 321

lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Toimikust nähtuvalt sai puudutatud isiku esindaja A. Lusmägi Harju Maakohtu määruse kätte

1. juunil 2011, kinnitades seda kohtule elektrooniliselt. Eeltoodust tulenevalt oli määruskaebuse esitamise viimaseks päevaks
2. juuni
3. Kuna määruskaebus on kohtule esitatud
4. juulil 2011, on määruskaebus esitatud tähtaega rikkudes ning

§ 637

lg 1 p 2 järgi tuleb keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest.

§ 664

lg 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Puudutatud isik esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja lugeda
2. juuli
3. a määruskaebus esitatuks õigel ajal.
4. detsembri
5. a ja
6. jaanuari
7. a avaldustega kinnitas puudutatud isik, et ta soovib senisest riigi õigusabi korras määratud esindajast loobuda ega soovi endale riigi õigusabi korras advokaadi määramist. Puudutatud isik taotles menetluse peatamist, kuni ta saab loa käsutada oma kontot endale lepingulise esindaja võtmiseks. Kaebuse järgi varjati kohtumenetluses puudutatud isiku eest asjaolu, et tal on

§ 202

lg 4 järgi tsiviilkohtumenetlusteovõime ja seega mh õigus tutvuda ekspertiisiaktiga (mille puudutatud isik sai kätte alles

1. novembril 2011) ja tehtud kohtulahendiga. Ekspertiisiakt on sisutühi ega ole pädev.
2. juulil 2011 väljastati puudutud isikule kohtukantseleist maakohtu
3. juuni 2011 kohtumäärus (üksnes resolutiivosa). Seega oli määruskaebuse esitamise tähtaeg
4. juuli ja määruskaebus on esitatud õigel ajal.
6. veebruaril 2012 esitas Riigikohtule määruskaebuse täiendavad õiguslikud põhjendused puudutatud isiku lepinguline esindaja (alates
7. veebruarist 2012) M. Greinoman.
8. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, leides, et ringkonnakohtu määrus on õige. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja asi tuleb saata tagasi samale ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

1. Praeguses asjas tuleb lahendada õiguslik küsimus, kas puudutatud isiku määruskaebus Harju Maakohtu
2. juuni
3. a määruse peale oli esitatud õigel ajal või tähtaega rikkudes.
4. Kolleegium märgib kõigepealt seda, et

§ 661

lg 2 esimese lause kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eestkosteasjades ei ole sätestatud teistsugust tähtaega.

§ 661

lg 2 teise lause kohaselt arvatakse määruskaebuse esitamise aega ajast, mil kohus selle isikule edastas, kui määrust ei pidanud isikule kätte toimetama. Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja seadmise menetluses näeb

§ 531

lg 2 esimene lause ette, et kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse (sh

§ 531

lg 1 kohaselt eestkostja määramise määruse) teatavaks lisaks eestkostjale ka eestkostetavale ja tema esindajale.

§ 532

lg 1 kohaselt võib mh eestkostja määramise määruse peale määruskaebuse esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti. Kokkuvõttes on seega puudutatud isikul õigus esitada talle eestkostja määramise menetluses määruskaebus maakohtu menetlust lõpetava määruse peale 15 päeva jooksul määruse edastamisest arvates.

1. Praeguses asjas on maakohus määranud puudutatud isikule esindaja riigi õigusabi korras (I kd, tl 17-18). Ringkonnakohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu
2. juuni
3. a määrus toimetati puudutatud isiku esindajale kätte samal päeval, s.o
4. juunil
5. Samas ei ole ringkonnakohus tuvastanud, kas ja millal edastati määrus puudutatud isikule ning kas edastamisega või edastamata jätmisega võisid olla seotud õiguslikud tagajärjed. 15.

§ 321

lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Ringkonnakohus on sellele sättele viidates järeldanud, et määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema ajast, mil puudutatud isiku esindaja sai kätte maakohtu määruse. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ning leiab, et

§ 321

lg-t 1 ei saa kohaldada eestkostemenetluses, milles on kohtumääruse kättetoimetamiseks/edastamiseks

§ 531järgi ette nähtud teistsugune regulatsioon.

Riigikohus on 30. septembril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-97-09 tehtud määruse p-s 11 leidnud järgmist: "Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on jätnud välja selgitamata, millal toimetati esimese astme kohtu otsus kätte hageja esindajale. Sellest sõltub aga apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.

§ 321

lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. [---] Kolleegium selgitab, et üks menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh nt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg." Kolleegium on seisukohal, et menetlusdokumendi kättetoimetamise erineva regulatsiooni tõttu ei saa eestkostemenetluses kasutada

§ 321

lg 1 tõlgendamise kohta tehtud Riigikohtu lahendeid (kui lahenditest endist ei tulene selgelt vastupidine). Seetõttu ei ole ka viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-97-09 tehtud järeldused kohaldatavad eestkostemenetluses. 16. Otsustamaks määruskaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamise aega eestkostemenetluses, on oluline asjaolu, et

§ 202

lg 4 esimese lause kohaselt on täisealisele isikule piiratud teovõime tõttu eestkoste seadmise menetluses eestkostetaval tsiviilkohtumenetlusteovõime, mis võimaldab tal teha kõiki menetlustoiminguid. Menetlustoiminguid saab ta isiklikult teha ka juhul, kui talle on määratud esindaja riigi kulul.

§ 217

lg 2 teise lause kohaselt ei piira esindaja osavõtt asjast tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast. Kolleegium leiab, et hoolimata tsiviilkohtumenetlusteovõime omistamisest isikule, kelle üle eestkoste seadmist menetletakse, mis võrdsustab isiku menetlusõiguste- ja kohustuste osas tavalise menetlusosalisega, tuleb eestkostemenetluse iseloomu ja eestkostetava kaitset väärivaid huve arvestades lähtuda sellest, et määruskaebuse esitamise tähtaeg tema jaoks hakkab kulgema hetkest, mil määrus talle edastati. Eestkostetava esindaja jaoks (esindamaks eestkostetavat) hakkab aga määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema määruse esindajale edastamisest arvates. Selline regulatsioon võib küll kaasa tuua mh ka vastuoluliste määruskaebuste esitamise, kuid hagita menetluses on uurimispõhimõtet kasutades võimalik need vastuolud lahendada. Kolleegium juhib tähelepanu ka

§ 532

lg-le 3, mis sätestab õigusselguse ja -rahu huvides, et määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

1. Määruskaebuse kohaselt sai puudutatud isik maakohtu määruse (resolutiivosa) kätte kohtu kantseleist
2. juulil
3. Toimiku materjalide kohaselt (I kd, teadete leht) vastab see väide tõele. Järelikult hakkas määruskaebuse esitamise tähtaeg puudutatud isiku jaoks kulgema
4. juulil ning viimane päev kaebuse esitamiseks oli
5. juuli 2011 (
6. juuli langes laupäevale). Ringkonnakohus on tuvastanud, et määruskaebus esitati
7. juulil
8. Seega on määruskaebus esitatud tähtaja jooksul ning ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebus esitati pärast tähtaja möödumist. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ning saata asi määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ringkonnakohtule.
9. Määruskaebuses heidetakse kohtutele ette veel seda, et puudutatud isik sai enda kohta tehtud ekspertiisiaktiga tutvuda alles
10. novembril 2011, s.o ringkonnakohtu määruse tegemise päeval.

§ 525

lg 1 kohaselt arutab kohus isikuga, kellele eestkoste seadmist menetletakse, mh ka eksperdiarvamuses esitatut. Kui kohus on

§ 525

lg 1 nõuded täitnud, st puudutatud isik on eksperdiarvamuses kajastatuga kurssi viidud, ei ole määruse tühistamise aluseks asjaolu, et ekspertiisiakt väljastatakse isikule hiljem. Toimikust nähtub (I kd, tl 47-48), et istungil on ekspertiisiakt avaldatud. Vastuseks taotlusele peatada menetlus kuni lepingulise esindaja leidmiseni märgib kolleegium, et alates 13. veebruarist 2012 on puudutatud isikul lepinguline esindaja, kes on esitanud ka Riigikohtule täiendavad õiguslikud seisukohad (lubatavad

§ 674lg 2 alusel) ning seetõttu ei ole vaja menetlust peatada.

Määruskaebuse ülejäänud väidete kohta ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik seisukohta võtta. Ringkonnakohus ei ole maakohtu määrust määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu sisuliselt hinnanud. 19. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist.

54. peatükis reguleeritud isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses võib tekkida samasugune õiguslik küsimus nagu praeguses asjas. Ka nimetatud menetluses on kinnisesse asutusse paigutatav vähemalt neljateistaastane isik

§ 202lg 4 teise lause kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimeline.

Samuti on tal

§ 543

kohaselt õigus esitada maakohtu määruse peale määruskaebus ning

§ 541

lg 1 esimese lause kohaselt toimetab kohus kinnisesse asutusse paigutamise määruse kätte mh isikule endale ja tema esindajale. Menetluse iseloomude osalist sarnasust arvestades on kolleegium seisukohal, et ka isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg isiku enda jaoks kulgema talle määruse kättetoimetamise ajast arvates. Kolleegium märgib ka seda, et nii eestkostemenetluses kui ka kinnisesse asutusse paigutamise menetluses on määruskaebuse esitamise õigus mitmel muul menetlusse kaasatud isikul, kes on nt eestkostetava või kinnisesse asutusse paigutatava isiku lähedased (täpsemalt vt

§ 532lg 1, § 541 lg 2 ja § 536 lg 2 p 1).

Nende isikute puhul ei ole kolleegiumi hinnangul vaja üldisest kaebetähtaja kulgema hakkamise reeglist erandit teha, s.o kui neil on kohtumenetluses esindaja, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema määruse esindajale edastamisest või kättetoimetamisest. 20. Kolleegium peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka asjaolule, et

§ 526

lg 2 p 5 kohaselt tuleb määruses mh märkida aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. See aeg ei või § 526 lg 3 kohaselt olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus aga iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Nimetatud normide koostoimest tuleneb seega asjaolu, et isegi kui kohus on otsustanud

§ 526

lg 2 p 5 alusel otsustada eestkoste lõpetamine või pikendamine uuesti viie aasta pärast, ei võta see kohtult PKS § 203 lg-st 4 tulenevat kohustust kontrollida eestkoste jätkumise vajalikkust iga kolme aasta järel. Selline järelevalve tegemise kord ei ole kolleegiumi arvates kõige mõistlikum ning vajaks seadusandja sekkumist ühese tähtaja sätestamiseks. 21. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.

22. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik