← Eesti

3-1-2-1-12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-2-1-12 Otsuse kuupäev 12. märts 2012 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi K

§ 121järgi Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Maakohtu 14.

märtsi

  1. Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a otsus asjas nr 1-10-3075 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.I kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, teistmisavaldus Teised teistmismenetluse pooled Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
  4. veebruar 2012, kirjalik menetlus a otsus ja Tartu RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Maakohtu
  6. märtsi
  7. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  8. juuni
  9. a otsused M.I süüdimõistmises KarS §

§ 121järgi osaliselt: 1.1 M.I-le Kar

S § 54 lg 1 alusel lisakaristusena väljasaatmise mõistmise osas; 1.2 M.I-lt sundraha ja ekspertiisitasude väljamõistmise osas.

  1. Saata kriminaalasi resolutsiooni p-s 1.1 nimetatud osas uueks arutamiseks Tartu Maakohtule.
  2. Mõista M.I-lt välja sundraha 417,03 eurot. Ekspertiisitasud summas 716,77 eurot jätta riigi kanda.
  3. Teistmisavaldus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Tartu Maakohtu
  5. märtsi
  6. a otsusega mõisteti M.I süüdi KarS §

§ 121järgi ning teda karistati vangistusega vastavalt neljaks aastaks ja kuueks kuuks. Kar

S § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti neli aastat vangistust. 1.

  1. KarS § 54 alusel otsustati M.I Eesti Vabariigist välja saata koos sissesõidukeeluga Eesti Vabariiki viieks aastaks, alates väljasaatmisest. Maakohtu otsuse põhiosas M.I-le lisakaristuse mõistmist ei põhjendatud. 1.
  2. Sama otsusega mõisteti M.I-lt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel riigituludesse sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise eest 2,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o 695.04 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel mõisteti M.I-lt välja DNA ekspertiisi maksumus 5840 krooni (373,24 eurot), sõrmejäljeekspertiisi maksumus 2500 krooni (159,78 eurot) ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 2875 krooni (183,75 eurot). KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel mõisteti M.I-lt välja kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 98,40 krooni (6,29 eurot). Kokku mõisteti M.I-lt menetluskuludena välja 723,06 eurot.
  3. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas M.I kaitsja vandeadvokaat Vello Sikut apellatsiooni.
  4. Tartu Ringkonnakohtu
  5. juuni
  6. a otsusega jäeti Tartu Maakohtu
  7. märtsi
  8. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohtadega.
  9. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M.I kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut.
  10. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. novembri
  12. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu
  13. märtsi
  14. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  15. juuni
  16. a otsused M.I süüdimõistmises ja karistamises KarS § 118 p 1 järgi, samuti talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas. Riigikohus mõistis M.I süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi õigeks, asudes seisukohale, et nii maa- kui ringkonnakohus rikkusid M.I süüdimõistmisel KarS § 118 p 1 järgi tõendite hindamise ja kohtuotsuse põhistamise nõudeid, samuti PS §-st 22 ja KrMS §-st 7 tulenevat süütuse presumptsiooni. Seoses M.I õigeksmõistmisega süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi tühistas Riigikohus ka mõistetud liitkaristuse. Muus osas jäeti Tartu Maakohtu
  17. märtsi
  18. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  19. juuni
  20. a otsused muutmata. M.I vabastati viivitamatult vangistusest KarS § 121 järgi mõistetud vangistustähtaja lõppemise tõttu
  21. aprillil
  22. TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  23. M.I kaitsja M. Sikut esitas Riigikohtule KrMS § 366 p 5 alusel teistmisavalduse, milles taotletakse Tartu Maakohtu
  24. märtsi
  25. a otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu
  26. juuni
  27. a otsuse tühistamist. 6.
  28. Kaitsja käsitab teistmisalusena asjaolu, et M.I on
  29. oktoobril
  30. a abiellunud Eesti Vabariigi kodanikuga. Tulenevalt sellest, et M.I mõisteti KarS § 118 p 1 järgi õigeks ja ta on vahepeal abiellunud, ei ole M.I väljasaatmine enam proportsionaalne arvestades kuriteo raskust ja süüdimõistetu isikut. Tulenevalt KarS § 54 lg-s 1 sätestatust peab kohus väljasaatmist põhistama, kui süüdistataval on Eestis koos temaga seaduslikult ühises peres elav abikaasa või alaealine laps. 6.
  31. Kaitsja taotleb ka M.I-lt maakohtu otsusega väljamõistetud sundraha vähendamist, sest Riigikohtu otsusega mõisteti M.I talle süüksarvatud esimese astme kuriteos KarS § 118 p 1 järgi õigeks. Samal põhjusel taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist osas, millega M.I-lt mõisteti välja ekspertiisitasud. Kõik ekspertiisid tehti seoses süüdistusega KarS § 118 p 1 järgi, milles M.I õigeks mõisteti ja seega tuleb jätta need riigi kanda. Kaitsja nõustub üksnes M.I-lt kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu väljamõistmisega summas 6,29 eurot.
  32. Vastuses teistmisavaldusele leiab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör M.-L. Talimaa, et teistmisavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna prokuröri hinnangul ei ole tuvastatud KrMS § 366 p 5 järgseid uusi asjaolusid, mis polnud kohtule kohtuotsuse tegemisel teada. Teistmisavalduses toodud küsimuste lahendamine on täitmiskohtuniku pädevuses ja M.I on oma õiguste realiseerimiseks õigus pöörduda täitmiskohtuniku poole KrMS § 431 alusel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  33. Tartu Maakohtu
  34. märtsi
  35. a otsusega mõisteti M.I-le KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga Eesti Vabariiki viieks aastaks, alates väljasaatmisest.
  36. KrMS § 366 p 5 järgi on teistmise aluseks kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud teistetavas kriminaalasjas otsust või määrust tehes kohtul teada ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega tooks kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse või süüdimõistetu olukorra kergendamise või kolmanda isiku, kelle vara on kohtuotsuse või -määrusega konfiskeeritud, olukorra kergendamise. Riigikohtu praktikas on leitud, et KrMS § 366 p-s 5 nimetatud teistmise alus „kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis võib kaasa tuua süüdimõistetu või kolmanda isiku olukorra kergendamise", saab olla üksnes faktiline asjaolu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  37. oktoobri
  38. a otsus asjas nr 3-1-2-3-09,
  39. aprilli
  40. a määrus asjas nr 3-1-2-1-07, p 7 ja Riigikohtu üldkogu
  41. aprilli
  42. a otsus asjas nr 3-1-2-1-98). 9.
  43. Käesoleval juhul on süüdimõistetu M.I kaitsja vandeadvokaat M. Sikut esitanud koos teistmisavaldusega Eesti perekonnaseisuasutuses
  44. oktoobril
  45. a registreeritud abielu tõendi, millest nähtub, et
  46. oktoobril
  47. a on M.I abiellunud Eesti kodanikuga. Kolleegium leiab, et tegemist on faktilise asjaoluga, mis ei olnud teada Tartu Maakohtule
  48. märtsi
  49. a otsuse tegemise ajal, samuti polnud kõnealusest asjaolust teadlikud selle kohtuotsuse peale esitatud kaebuseid lahendanud kõrgema astme kohtud. 9.
  50. Tulenevalt KarS § 54 lg 1 teises lauses sätestatust peab kohus, kui süüdimõistetul on Eestis koos temaga seaduslikult koos ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps, väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. Nimetatud nõuet tuleb mõista selliselt, et taolisel juhul tuleb väljasaatmist kohaldaval kohtul lisakaristuse mõistmist eriti üksikasjalikult põhjendada, näidates ära need erilised üldpreventiivsed kaalutlused, mis tingivad vaatamata süüdistataval perekonna olemasolule siiski tema Eestist lahkuma sundimise. Sisuliselt tuleb kohtul seega süüdistatavat välja saates esile tuua need argumendid, mis karistuse mõistmise eesmärkidest tulenevalt kaaluvad üles tema sunniviisilise lahutamise oma perekonnast. Kuna perekondlike sidemete tõttu on selline välismaalane lahutamatult seotud Eestiga, siis võib tema väljasaatmine talle kuriteo eest mõistetava lisakaristuse kaudu kõne alla tulla vaid juhul, kui seda õigustavad toimepandud kuriteo raskusest tulenev süü suurus ja õiguskorra kaitsmise huvid. 9.
  51. Kriminaalasja materjalist nähtuvalt Tartu Maakohtu
  52. märtsi
  53. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  54. juuni
  55. a otsused nendele nõuetele ei vasta. Kuivõrd käesolevaks ajaks on tuvastatud M.I Eesti kodanikuga abiellumise fakt, siis tuleb ka tema väljasaatmist tulenevalt KarS § 54 lg 1 teises lauses sätestatu pinnalt uuesti hinnata. Seetõttu leiab kolleegium, et M.I abiellumine on teistmise aluseks KrMS § 366 p 5 tähenduses.
  56. Kaitsja teistmisavalduses on vaidlustatud ka M.I-lt väljamõistetud menetluskulusid. Tartu Maakohtu
  57. märtsi
  58. a otsusega mõisteti M.I-lt välja menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 695,04 eurot esimese astme kuriteos süüdimõistmise eest ning KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas 716,77 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulud 6,29 eurot. 10.
  59. Tulenevalt sellest, et M.I mõisteti Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  60. novembri
  61. a otsusega õigeks esimese astme kuriteos KarS § 118 p 1 järgi, kuid tema süüdimõistmine teise astme kuriteos KarS § 121 alusel jäi jõusse, tuleb M.I-le mõistetud sundraha vähendada vastavalt KrMS § 179 lg-s 2 sätestatule, s.o 1,5 kuupalga alammäärani. Seega tuleb M.I-lt sundrahana mõista välja 417,03 eurot, kuna kuupalga alammäär
  62. jaanuarist 2011 kuni
  63. detsembrini 2011 oli Vabariigi Valitsuse
  64. juuni
  65. a määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine" §-st 1 tulenevalt 278,02 eurot. 10.
  66. Nõustuda tuleb ka kaitsja seisukohaga M.I-lt ekspertiisitasude väljamõistmise küsimuses. Nähtuvalt toimiku materjalidest (I kd, tl-d 33-41 ja 48-56) on käesolevas kriminaalasjas kõik ekspertiisid tehtud seoses M.I süüdistusega KarS § 118 p 1 järgi. Tulenevalt KrMS § 181 lg-st 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Kuivõrd M.I mõisteti Riigikohtu
  67. novembri
  68. a otsusega süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi õigeks, siis tuleb need ekspertiisitasud jätta samuti riigi kanda.
  69. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 372 ja § 373 lg-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
  70. märtsi
  71. a otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu
  72. juuni
  73. a otsuse M.I-le KarS § 54 lg 1 alusel mõistetud lisakaristuse osas ja saadab kriminaalasja selles osas samale kohtule uueks arutamiseks.
  74. Juhindudes KrMS § 181 lg-st 1 ja KrMS § 179 lg 1 p-st 2, § 189 lg-st 2 ja § 361 lg 1 p-st 7 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
  75. märtsi
  76. a otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu
  77. juuni
  78. a otsuse M.I-lt sundraha ja ekspertiisikulude väljamõistmise osas ja teeb ise uue otsustuse, millega mõistab M.I-lt välja sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o. 417,03 eurot. Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.