Obsah (7)

§ 367§ 637§ 405§ 442§ 701§ 436§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

§ 367alusel viivise 0,0219% päevas alates 11.

novembrist 2010 kuni põhinõude 703 euro 3 sendi tasumiseni. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus võttis vastu hageja loobumise üüritud pinna tagastamise nõudes ja lõpetas selles osas asja menetluse. Maakohus tuvastas, et üürileping lõppes

1. oktoobril 2009 ja kostja tagastas üüripinna
2. oktoobril
3. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline. Hageja esitatud üürilepinguga, mille ta on sõlminud samas majas teiste eluruumide kasutada andmisel, on tõendatud, et üüri suuruseks on minimaalselt 1000 krooni kuus. Maakohus mõistis kostjalt kooskõlas VÕS §-ga 335 välja kahjuhüvitise 703 eurot 3 senti (11 000 krooni) ning kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 1, §-ga 97 ja

§-ga 367 viivise seadusjärgses määras (0,0219% päevas) alates

1. novembrist 2010 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
2. Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale
3. juunil 2011 apellatsioonkaebuse, paludes kohtuotsuse tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt hagejale välja kahjuhüvitise ja viivise. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja menetlusabi taotluse (apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks). Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus kohus üürivaidluse lahendamise seaduse § 21 lg-t 4 ja hakkas vaatama läbi hageja uut hagiavaldust, mitte üürikomisjonile esitatud avaldust hagimenetluse korras hagina. Uues hagiavalduses on lisatud viivise tasumise nõue, mida ei olnud esitatud üürikomisjonile. Kohus leidis ekslikult, et Planeedi 9 oli õigusvastaselt võõrandatud vara ja üürilepingu kehtivust reguleerib ORAS §
4. Kostjal olid üürisuhted Tallinna linnaga, mitte õigusjärgse omanikuga. Üürileping pikenes kõigepealt
5. juunini 2007 ja seejärel
6. juunini
7. Kostja üürilepingu alusel kasutatav eluruum oli kaasomanike kaasomand ning AÕS § 72 lg 1 järgi peab kostjaga üürilepingu sõlmimiseks ja lõpetamiseks olema kaasomanike nõusolek. Hageja kahju suurus on tõendamata ja põhjendamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8. Tallinna Ringkonnakohus keeldus
9. juuni
10. a määrusega

§ 637lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt esitas hageja maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt kahjuhüvitise 820 euro 18 sendi väljamõistmist. Kuna hageja rahaline nõue ei ületa 2000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga

§ 405

lg 1 tähenduses.

§ 637

lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt valesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole otsuses kooskõlas

§ 442lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine asjas

§ 637lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega osaliselt ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Kuna ringkonnakohus keeldus apellatsioonkaebuse menetluse võtmisest, ei lahendanud ta ka apellatsioonkaebuses esitatud riigi menetlusabi taotlust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohaselt ei täitnud ringkonnakohus

§ 637

lg-st 21 tulenevat kohustust ja ei teinud kindlaks, kas maakohus selgelt ebaõigesti kohaldas materiaalõiguse normi, rikkus menetlusõiguse normi või hindas valesti tõendeid ning kas mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua eksliku kohtulahendi. Ringkonnakohus ei hinnanud apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse väära kohaldamist ja menetlusõiguse olulist rikkumist. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta ringkonnakohtu lahend muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ning hageja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. 8. Hageja nõudis kostjalt üürilepingu eseme kasutamise eest kahjuhüvitisena 820 eurot 18 senti ning viivist seadusjärgses määras. Kostja vaidles hageja nõudele vastu, leides et hagejal ei ole kostja vastu nõuet, kuna hageja ei ole üürilepingu pool. Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 703 eurot 3 senti ja

§ 367alusel viivise 0,0219% päevas alates 11.

novembrist 2010 kuni põhinõude 703 euro 3 sendi tasumiseni. Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata

§ 637

lg 21 alusel lihtmenetluse asjana, kuna maakohus ei andnud oma otsuse edasikaebamiseks luba ja maakohus ei ole selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt valesti hinnanud tõendeid. 9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse põhjendamatult menetlusse võtmata. Riigikohus nõustub ringkonnakohtuga selles, et tegemist on asjaga, mida maakohus saab

§ 405

alusel lahendada lihtsustatud korras, kuna hageja nõue on varaline ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole.

§ 637

lg 21 järgi võib ringkonnakohus jätta varalise nõudega asjas, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuses ei ole antud luba otsuse edasikaebamiseks ja kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt valesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi ning ei ole selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja tõendite hindamine võis lahendit oluliselt mõjutada. Kolleegium kordab oma varasemates lahendites väljendatut, et ringkonnakohus saab menetlusökonoomia kaalutlusel lihtmenetluses tehtud kohtulahendi peale esitatud kaebuse menetlemisest keelduda tervikuna üksnes siis, kui kaebus tervikuna on ilmselgelt põhjendamatu (vt Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-180-11, p 18; Riigikohtu 17. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11, p 7). 10. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on asja lahendamisel selgelt rikkunud menetlusõiguse normi ning sellest tulenevalt selgelt valesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning need rikkumised võisid kaasa tuua asja ebaõige lahenduse. Seega ei ole täidetud

§ 637lg-s 21 toodud eeldused apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmiseks.

Ringkonnakohus pidi apellatsioonkaebuse menetlusse võtma. 11.

§ 436

lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 442

lg 8 teise lause kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiväidetega (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-11, p 13). Kolleegium leiab, et maakohus ei ole kostja menetluses esitatud väidetele hinnangut andnud. Kostja on kogu menetluse kestel olnud seisukohal, et elamu kõik eluruumid on kaasomanike kaasomandis ning seega saavad korteriomandi Planeedi 9-8 kasutamise üle otsustada kõik kaasomanikud ühiselt. Kostja väitel on ta üürilepingu eseme kasutamise eest tasunud teistele kaasomanikele. Maakohus ei ole kostja väidete kohta seisukohta võtnud. Maakohus leidis, et kinnistusraamatu andmetel kuulub hagejale 1698/2375 kinnistust. Nimetatust ei tulene aga, et üürileandjaks on üksnes hageja ning et hageja võis oma õigusi teostada ilma teiste kaasomanike kokkuleppeta juhul, kui üürileandjateks olid ka teised kaasomanikud. Kolleegium on seisukohal, et see, kas hageja nõue kostja vastu tuleb rahuldada, on otseselt sõltuvuses asjaolust, kes olid vaidlusaluse eluruumi üürilepingu poolteks. Tallinna Linnavalitsuse
3. augusti 1996 korraldusega tagastati Planeedi 9 asuvatest hoonetest 2/5 suurune mõtteline osa selle õigusjärgsele omanikule. Maakohtu otsuse põhjenduste (I kd, tl 171) sõnastusest jääb ebaselgeks, mida on kohus silmas pidanud, väites: "Hageja esiatud 26.11.2010 eluruumi sisenemise aktist nähtub, et kostja on jätnud võtmed kaasomaniku O. Sherstiuki kätte. AÕS § 71 lg 4 kohaselt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused." Maakohtu otsusest ei järeldu selgelt, kes on elamu osalise õigusjärgsele omanikule tagastamise järel elamus olevate eluruumide üürilepingu poolteks: kas kõik kaasomanikud ühiselt või üksnes hageja. Asja materjalidest ei tulene, kuidas ja kellele tasuti üürilepingu eseme kasutamise eest aja jooksul, kui see oli kostja valduses. Juhul kui maakohus pidas silmas, et üürilepingu poolteks võisid olla kaasomanikud ühiselt, siis võisid olla kostja kohustused hageja vastu täidetud juhul, kui ta oli täitnud selle ühele kaasomanikest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 73 lg 2 järgi võib võlgnik täita kohustuse kõigile solidaarvõlausaldajatele või mõnele neist, isegi kui mõni võlausaldaja on juba esitanud hagi kohustuse täitmiseks.
4. VÕS § 335 kohaselt, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline. Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et hagejale kuuluv teine korter, mille üürilepingus nimetatud summa on kohus võtnud aluseks kostjalt väljamõistetava hüvitise suuruse määramisel, ei vasta omaduselt korterile, mida kasutas tema. Maakohus on kostja selle vastuväite jätnud tähelepanuta, rikkudes sellega

§ 442lg 8 teises lauses sätestatut.

13. Menetluskulud jäävad

§ 173lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada.

Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu