RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-17-12 Otsuse kuupäev 15. märts 2012 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandber

eaduse (

) § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

§ 7lg 3 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri 1.

juuli

1. a määrusega kehtestatud „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ (edaspidi metroloogilise kontrolli nimistu) kohaselt kuuluvad liiklusjärelevalve kiirusmõõturid metroloogilise kontrolli liigi ja menetluse poolest alajaotusesse ST
2. Seega on nende puhul kohustuslik siseriiklikku tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi esmataatluse läbimine. 4.3 LS § 46 lg l kohaselt on statsionaarse automaatse kiirusemõõtesüsteemi andmekogu vastutav töötleja Maanteeamet, kelle vastusest päringule nähtub, et vaidlusalune kiirusmõõtesüsteem on töökorras ning seda on taadeldud
3. augustil 2010 Saksamaal Hesseni liidumaa legaalmetroloogiaasutuses, mille kohta on väljastatud ka taatlustunnistus nr 8-642-
4. Taatlus kehtib ühe aasta jooksul, seega
5. augustini
6. Kuivõrd vaidlustatud tegu leidis aset
7. detsembril 2010, saab järeldada, et mõõtevahend oli taadeldud ja töökorras. Alajaotuse ST 2 kohaselt väljastab mõõtevahendile kohustusliku siseriikliku tüübikinnitustunnistuse Tehnilise Järelevalve Amet (TJA). Kuna Maanteeamet on vahendi töökorras olekut kinnitanud, ei ole tõenäoline, et mõõtevahend paigaldati ilma tüübikinnituseta. Metroloogilise kontrolli nimistu lisa 1 p 8.2 kohaselt on kiirusmõõtevahendi veapiir taatlemise kaudsel meetodil laboritingimustes kiirustel üle 100 km/h +- 1% mõõtevahendi näidust. Sellest tulenevalt on ka sõiduki kiiruse fikseerimisel arvestatud võimaliku veaga +- 7 km/h. Nimetatud vea sisse arvatakse ka ilmatingimustest tulenevad mõõtmistulemuste mõjutused. Ei ole alust arvata, et talvine ilm mõjutas nii olulisel määral mõõtevahendit, et selle tagajärjel saadi olulisel määral valed mõõtmistulemused. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
8. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse isiku kaitsja vandeadvokaat P. Tartu, kes taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. 5.1 Kaitsja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus ei vasta VTMS §-le 74, kuna teokirjeldusest ega otsuse resolutsioonist ei nähtu väärteo toimepanijat ega mootorsõidukit, mida juhtides tegu toime pandi. Kohus ei ole otsuses nendele kaebaja väidetele üldse hinnangut andnud. 5.2 Samuti seab kaitsja jätkuvalt kahtluse alla kiirusmõõtesüsteemi vastavuse seaduses sätestatud nõuetele. Asja materjalide hulgas on vaid Maanteeameti kinnitus selle kohta, et kiirusmõõtesüsteem on töökorras ja viimati taadeldud Hesseni liidumaa legaalmetroloogiaasutuses
9. augustil
10. Maakohus on küll käsitlenud seadme metroloogilist kontrolli reguleerivate õigusaktide sisu, kuid märkis seejärel, et seadme töökorras olekut kinnitab Maanteeameti õiend, mistõttu on ebatõenäoline, et mõõtevahend paigaldati ilma nõuetekohase tüübikinnituseta. Samas ei ole väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, mis kinnitavad, et see konkreetne kiirusmõõtesüsteem oleks läbinud kohustuslikku siseriiklikku tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi esmataatlust. Seega on kohus lugenud olulise asjaolu tõendatuks oletuse põhjal, mis ei ole kooskõlas väärteomenetluse põhimõtetega. Seega ei ole käesolevas asjas mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud (

§ 5lg 1).

Tunnistajate ütlustega ei ole kohus arvestanud.

1. Kohtuvälise menetleja vastuse kohaselt on kaebus põhjendamatu. Maakohus arutas väärteoasja täies ulatuses ja kohtumenetluse tulemusena on tuvastatud, et menetlusalune isik pani talle etteheidetava väärteo toime. M.K kiirust mõõdeti nõuetekohase mõõtevahendiga. Väärteomenetluses kasutatud kiirusmõõtevahendile on tüübikinnitus väljastatud
2. oktoobril 2009 (TJA nr 6.13-3/12.08.09, muudatus nr 1 tehtud
3. augustil 2010). Mõõtevahendi taatluse läbimise kohta andis teavet Maanteeamet, kellele mõõtevahend kuulub. Käesoleval juhul kohaldub

§ 5

lg 1 lause 2, mille kohaselt kui mõõtevahend on kantud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui kasutatakse taatluskohustuse läbinud mõõtevahendit. LS § 199 lg 1 p 4 kohaselt võib liiklusjärelevalvet teostada statsionaarse tehnilise vahendiga. Selle paragrahvi kuuenda lõike alusel on Vabariigi Valitsus

1. juuni
2. a määrusega nr 78 kehtestanud „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemusele töötlemisele“. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et mõõtetulemus on jälgitavalt tõendatud. Kassatsioonivastusele on lisatud tüübikinnitustunnistuse koopia koos muudatusega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Esmalt märgib kolleegium, et nii väärteoprotokoll kui ka kohtuvälise menetleja otsus tervikuna sisaldavad nõuetekohaseid andmeid nii menetlusaluse isiku kui ka teo toimepanemisel kasutatud mootorsõiduki kohta. Menetlusaluse isiku andmed sisalduvad otsuse sissejuhatavas osas ja sõiduki andmed otsuse põhjendavas osas. Ilmselgelt ei tekkinud M.K takistusi kaitseõiguse teostamisel ja otsuse kohtulikul vaidlustamisel. Samuti nendib kolleegium, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu on praegusel ajal jätkuvalt karistatav LS § 227 lg 4 ja lg 5 p 3 järgi.
4. Samas leiab Riigikohus, et maakohtu otsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu VTMS § 150 lg 2 tähenduses, kuna kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt rajas maakohus oma otsuse oletustele. 8.1

eaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Tulenevalt sama seaduse § 5 lg 1 lausest 2 ja LS § 199 lg 1 p-st 4 ja lg-st 6 on statsionaarse automaatse kiirusmõõtesüsteemi mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui kasutatakse taadeldud mõõtevahendit.

§ 7

lg 2 p 4 kohaselt peab kiirusmõõtevahend enne kasutusele võtmist läbima legaalmetroloogilise ekspertiisi. TJA väljastab mõõtevahendi kohta, mis on saanud ekspertiisil positiivse tulemuse, Eesti siseriikliku tüübikinnitustunnistuse. Samuti peab kiirusmõõtevahend olema taadeldud kooskõlas

§ 7

lõikega 3 (ning selle alusel antud määrusega) ja § 10 lg-ga 4.

§ 7

lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistu kohaselt on kiirusmõõtevahendi puhul kohustuslik TJA väljastatud siseriiklikku tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi esmataatluse läbimine.

§ 10

lg 4 täpsustab, et kui konkreetse mõõtevahendi taatlemiseks Eestis võimalus puudub, võib legaalmetroloogia asutus teistes riikides väljastatud jälgitavate mõõtetulemuste alusel teha selle mõõtevahendi legaalmetroloogilise ekspertiisi, tunnistada mõõtevahend taadelduks ja märgistada mõõtevahendi või asjakohase dokumendi taatlusmärgise või -märgistega. 8.2 Nendele nõuetele peab vastama ka liiklusjärelevalves kasutatav kiirusmõõtevahend, mille näidu põhjal väärteomenetlust alustatakse. Samuti peab kohtuväline menetleja väärteomenetluse alustamisel olema veendunud, et kasutatud mõõtevahend vastab

eaduse nõuetele. Seda põhjusel, et

eaduse nõuetele mittevastava mõõtevahendi kasutamine ei saa olla aluseks väärteomenetluse alustamisele ja vaidluse korral tuleb kohtuvälisel menetlejal tõendada kiiruse mõõtmise tulemuse jälgitavus. Tõendamaks mõõtetulemuse jälgitavust peab menetleja olema juba kohtuvälises menetluses valmis esitama menetlusalusele isikule mõõtetulemuse jälgitavust kinnitavaid dokumente (eeskätt mõõtevahendi tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus). Olukorras, kus menetlusalune isik või tema kaitsja vaidlustab kiirusmõõtevahendi näidu õigsust või mõõtevahendi kasutamise õiguspärasust kohtumenetluses, lasub ka maakohtul kohustus uurida asjassepuutuvaid dokumente vahetult, mitte aga piirduda vastutava ametkonna üldise kinnitusega selle kohta, et mõõtevahend oli näiteks töökorras või läbinud nõuetekohase kontrolli. 8.3 Mõõtetulemuse jälgitavust tõendavate dokumentide uurimise tulemuseks ei saa olla pelgalt tõdemus, et

eaduses märgitud asjakohased dokumendid (nt tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus) on kiirusmõõtevahendi kohta väljastatud. Oluline on, kas konkreetses väärteoasjas tuvastatud asjaoludel on mõõtetulemus jälgitav. Ei ole välistatud, et konkreetses väärteoasjas tuleb mõõtetulemuse jälgitavuse kontrollimisel pöörata tähelepanu ka sellele, kas tulemus on saadud kiirusmõõtevahendi kasutamisel tüübikinnitustunnistuses märgitud kasutustingimustel - nii võivad kasutustingimused näha ette piiranguid mõõtevahendi kasutamiseks sõltuvalt nt välisõhu temperatuurist vms. 8.4 Käesolevas väärteoasjas kontrollis maakohus kiirusmõõtevahendi kasutamise nõuetelevastavust Maanteeameti teatise alusel, milles märgiti, et väärteomenetluses kasutatud kiirusmõõtesüsteem on töökorras ja seda on taadeldud

1. augustil 2010 Saksamaa legaalmetroloogiaasutuses, mille kohta on väljastatud ka taatlustunnistus kehtivusega üks aasta. Sellest järeldas kohus omakorda, et eelduslikult on mõõtevahendile väljastatud ka tüübikinnitustunnistus, kuna vastasel juhul poleks seda kiirusemõõtmisel kasutatud. Kontrollimata mõõtevahendile esitatud tehnilisi nõudeid asus kohus lisaks seisukohale, et puudub alus arvata, et talvine ilm mõjutas mõõtevahendit niivõrd, et selle tagajärjel saadi olulisel määral valed mõõtetulemused. Seega rajas kohus oma otsuse olulisel määral oletustele. Samuti ei andnud maakohus selget hinnangut ka tunnistajate ütlustele, kuigi kohtumenetluse tulemist nähtub, et neid ei peetud usaldusväärseks.
2. Kolleegiumi hinnangul on kohtuotsuse rajamine oletustele väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, mis tingib otsuse tühistamise. Selliselt esitatud põhjendused ei ole objektiivselt kontrollitavad ega taga menetlusalusele isikule efektiivset võimalust kaitsta ennast talle esitatud karistusõigusliku etteheite eest. Sisuliselt peab ta sellisel juhul tõendama oma süütust, mis on vastuolus süütuse presumptsiooni põhimõttega (PS § 22 lg 2 ja KrMS § 7 lg 2). Samas leiab kolleegium, et nende rikkumiste kõrvaldamine on võimalik asja uuel arutamisel.
3. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2 tühistab kolleegium maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja Pärnu maakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg