Obsah (4)

§ 1046§ 134§ 127§ 128

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi õigusvastane. Ringkonnakohus rõhutas, et lähtus hüvitise suuruse määramisel hageja isiklike õiguste rikkumisele antavast hinnangust, mitte aga võimalikust kahjust temaga seotud äriühingutele.

1. Kostja palus kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta jõusse maakohtu otsus.
2. Riigikohus tühistas
3. detsembri
4. a otsusega (tsiviilasi nr 3-2-1-67-10) ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse, ja rahuldas uue otsusega hagi ning saatis asja selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata osas, milles tühistati hagi tagamine. Riigikohus leidis, et kostja avaldatud andmed on iseenesest tõesed faktiväited, kuid tulenevalt nende esitamise viisist ja kontekstist võivad need endast kujutada väärtushinnangut. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on

§ 1046lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane.

Väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse hindamisel peab kohus kohaldama

§ 1046

lg-d 1 ja 2, st kohus peab arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Selliselt saab kohus lugeda isiku käitumise teise isiku au teotamiseks, kui selline hinnang tuleneb erinevate õiguste ja hüvede kaalumisest. Ringkonnakohus kohaldas viidatud sätteid valesti. Hageja kohta väärtushinnangute avaldamist ei saa pidada õigusvastaseks hageja väidetud ja ringkonnakohtu tuvastatud põhjustel. Kostja käitumine võis aga muutuda õigusvastaseks alates ajast, mil kostja sai hagejalt avalduse, milles hageja palus oma nime plakatilt eemaldada (arvestades, et kostjale peab jääma mõistlik aeg reageerimiseks ja nime eemaldamiseks). Kostja käitumise õigusvastasuse hindamisel on tähtis ka võimaliku rikkumise intensiivsus, st aeg, mille vältel oli hageja nimi plakatil avaldatud. Samuti on tähtis, kas ja millal omandas hageja taas kontrolli võlgniku tegevuse üle, st millal tema nime avalikustamist võlgnikuga seotud isikuna võiks taas lugeda lubatavaks. Riigikohus osutas, et ringkonnakohtu otsusest ei nähtu põhjendused, miks tuli hüvitisena kostjalt välja mõista just 100 000 krooni. Ringkonnakohus ei ole arvestanud

§ 134lg-ga 2.

Hüvitise suuruse määramisel tuleb muu hulgas arvestada rikkumise asjaolusid, esmajoones rikkumise intensiivsust ja kestust. Hüvitise suurust põhjendavad asjaolud pidanuks kohtule esitama hageja. Kostjal oli võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid, mille alusel kohus saanuks kaaluda hüvitise suuruse vähendamist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
2. oktoobri
3. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega jäeti hageja nõue rahuldamata, ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju eest hüvitise 500 eurot (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles menetluskulud jäeti hageja kanda, arvestades selles osas ringkonnakohtu põhjendust (resolutsiooni p 3). Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda (resolutsiooni p 4). Samas tühistas ringkonnakohus maakohtu määruse hagi tagamise kohaldamise kohta. Ringkonnakohus leidis, et mõistlik inimene tajub andmete avaldamist hiiglaslikul plakatil linna olulises liiklussõlmes võlgniku juhatuse liikme avaliku häbistamisena. Kuivõrd plakatil olid ära toodud kõrvuti äriühingutega juhatuse liikmed seotud isikutena, tajub mõistlik inimene nimetatut ka plakatil mainitud füüsiliste isikute häbistamisena. Väärtushinnang muutus ebakohaseks kontekstis kostja juhatuse liikmete avaldatuga, et üles riputatakse vaid kõige jultunumate klientide nimed. Kirja saamisest, kus hageja teatas oma piiratud esindusõigusest ja ligipääsu puudumisest võlgniku arvelduskontole, pidanuks kostjal tekkima arusaam oma tegevusetuse õigusvastasusest. Mõistlik aeg kosjale hageja kirjas toodud asjaolude kontrollimiseks äriregistris, tõstuki tellimiseks ning nime eemaldamiseks võiks olla kolm päeva alates kirja saamisest. Hageja kujutamine võlgade tasumisest jultunud eemalehoidjana viitab hageja isiku võimele ja iseloomuomandustele, nagu kartmatus õiguskaitsevahendite kasutamise ees ehk ülbus. Avaldatu riivab ka hageja mainet, kuna kahjustab hageja reputatsiooni avaliku arvamuse mõjutamise kaudu avalike hinnangutena üldsusele laialt kättesaadaval viisil. Väärtushinnang "kõige jultunum võlglane" on spekulatiivne, see ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist, hinnangu vorm kaldub teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse. Hageja au teotamine ei olnud õigustatud. Isikliku õiguse rikkumine oli õigusvastane ja selline rikkumine ei ole hõlmatud väljendusvabaduse õigusega (

§ 1046lg-d 1 ja 2).

Ringkonnakohus tugines

§ 134

lg-le 2 ja leidis, et hageja üleelatud ebameeldivused ja kannatused, samuti rikkumise raskus, õigustavad hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina. Hageja väidetel põhjustas kostja käitumine talle hingelisi kannatusi. Lisaks märkis hageja ringkonnakohtu istungil, et kostja on põhjustanud talle stressi ja unehäireid. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õiglase ja kohtupraktikas väljakujunenud hüvitise määrasid arvestava hüvitisena mittevaralise kahju eest 500 eurot. Nimetatud summat pakkus kostja hagejale kompromissina ka apellatsioonikohtu istungil. Ühtlasi taotles kostja, et menetluskulud jäetakse juhul, kui hagi rahuldatakse sarnases ulatuses, nagu kostja kompromissina pakkus, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2 järgi hageja kanda. Kuigi hageja jättis nõudesumma määramata, ei olnud ta nõus kostja pakutud kompromissiga ja leidis, et tema kahju kompenseerib vähemalt 3195 euro 58 sendi (50 000 krooni) suurune kompensatsioon. TsMS § 163 lg 2 on asjas kohaldatav. Eeltoodust tulenevalt jättis ringkonnakohus poolte menetluskulud nii esimeses kui ka teises kohtuastmes hageja kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kassatsioonkaebuses palub hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus määras hüvitise suuruseks 500 eurot, samuti osas, milles menetluskulud jäeti kõigis kohtuastmetes hageja kanda (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2, 3 ja 4). Hageja palub teha selles osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja mõistlik hüvitis kohtu äranägemisel. Hageja palub jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes kostja kanda. Hageja märgib, et ei vaidlusta ringkonnakohtu otsust osas, milles tuvastati kostja tegevuse õigusvastasus. Ringkonnakohus kohaldas hüvitise määramisel valesti materiaalõiguse norme, kui ei analüüsinud rikkumise asjaolusid, esmajoones rikkumise intensiivsust ja kestust. Samuti rikkus ringkonnakohus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui ei selgitanud oma seisukohta, miks on mõistliku hüvitise määraks 500 eurot. Hüvitis ei ole õiglane. Ringkonnakohus kohaldas ekslikult TsMS § 163 lg-t 2, kui jättis kohtukulud hageja kanda. Viidatud sätte järgi peaksid kulud jääma selle poole kanda, kes keeldub mõistlikust kompromissist. Kostja kompromissipakkumine 500 euro tasumiseks ei olnud mõistlik, sest hageja kulud olid menetluses selleks hetkeks juba kordades suuremad.
2. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles kostja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohus ei ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ega kohaldanud valesti materiaalõiguse norme. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 500 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Selles osas tuleb TsMS § 691 p 5 alusel teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohtu otsus jääb muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega tühistati maakohtu
4. jaanuari
5. a määrus hagi tagamise kohta.
6. Tulenevalt TsMS § 688 lg-st 1 kontrollib Riigikohus kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kassatsioonkaebuses vaidlustab hageja ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju eest hüvitise 500 eurot ja jättis menetluskulud kõigis kohtuastmetes hageja kanda.
7. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes nõudesumma kohtu otsustada.

§ 127lg 6 esimese lause ja Ts

MS § 366 järgi määrab hüvitise sel juhul kohus kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. Hüvitatava kahju liike sätestava

§ 128

lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134lg 2 (enne 31.

detsembrit 2010 kehtinud sõnastuses) järgi tuleb isikuõiguste rikkumise korral kahjustatud isikule hüvitada mittevaraline kahju üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Sama põhimõte tuleneb 31. detsembril 2010 jõustunud

§ 134

lg 2 sõnastusest, mille kohaselt tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohtu järeldus kostjalt hageja kasuks väljamõistetava hüvitise suuruse kohta kooskõlas eeltoodud õigusnormidega. Ringkonnakohus leidis õigesti, et hageja au teotamisega põhjustatud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks tuleb hagejale tekitatud kahju hüvitada rahaliselt. Samuti hindas ringkonnakohus õigesti hagi rahuldamisel asjas tuvastatud hageja üleelatud ebameeldivuste ja kannatuste suurust. Samas ei ole kolleegiumi arvates ringkonnakohtu väljamõistetud hüvitis kooskõlas kostja rikkumise intensiivsuse ja mõjuga. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on andemete avaldamine vaidlusalusel viisi tajutav hageja avaliku häbistamisena ning hageja käsitamine võlgade maksmisest eriti jultunud eemalehoidjana on vaidluse asjaoludel põhjendamatu. Ringkonnakohus märkis, et avaldatu riivab hageja mainet, samuti väljendatakse selles arvamust hageja isiku võimete ja iseloomuomaduste kohta, mille puhul on avaldaja vastutus eriti suur. Ringkonnakohus leidis, et väärtushinnang "kõige jultunum võlglane" ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist ning sellega tahetakse teadlikult solvata ja inimväärikust alandada. Samuti osutas ringkonnakohus sellele, et plakat hageja nimega rippus üleval veel kaks kuni kolm nädalat pärast hagejalt kirja saamist (mõistlik aeg plakati eemaldamiseks olnuks ringkonnakohtu hinnangul kolm päeva alates hageja kirja saamisest), millest järeldub, et plakatit ei eemaldatud piisavalt kiiresti ning kostja ei ole järginud käibes vajalikku hoolt kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kolleegium järeldab viidatud põhjendustest, et ringkonnakohtu järeldus kostjalt väljamõistetava kahju suuruse kohta ei ole kooskõlas ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludega ega neile antud hinnanguga. Kolleegium leiab, et nähtuvalt eeltoodust võib lugeda kostjalt väljamõistetava hüvitise õiglaseks suuruseks 1000 eurot.

1. Kolleegium ei nõustu vaidlustatud otsusega ka osas, milles ringkonnakohus jättis TsMS § 163 lg 2 alusel mõlema kohtuastme menetluskulud hageja kanda. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, paludes kohtul kostjalt välja mõista õiglase hüvitise oma äranägemisel. Ringkonnakohus rahuldas hagi, leides, et hageja isikuõigusi on rikutud, ning mõistis kostjalt oma äranägemisel välja rahasumma. Eeltoodust tuleneb, et TsMS § 163, mis sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral, asjas ei kohaldu, sest asjas ei saa kindlaks määrata osa, milles hagi rahuldatakse, ja osa, milles hagi jääb rahuldamata. Kuivõrd ringkonnakohus asus seisukohale, et hageja isikuõigusi oli rikutud ja kostjal tuli isikuõiguste rikkumise tõttu hüvitada hagejale tekkinud mittevaraline kahju, tuli asjas kohaldada TsMS § 162 lgt 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd asja menetlus lõpeb Riigikohtus, määrab kolleegium TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel kindlaks menetluskulude jaotuse. Kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kostja kanda. Pooled võivad TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Harju Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.
2. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Kautsjoni on tasunud hageja eest Advokaadibüroo Amos OÜ. Hageja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada Advokaadibüroo Amos OÜ-le. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik