RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-87-11 19. märts 2012 Eesist

) § 580 määratlusele vastava seltsingulepingu alusel ühise eesmärgi saavutamiseks tegutsevate isikute ühendusi (otsuse p 24). Kaebuses rõhutab A. Miller, et pöördus kohtu poole Neeme küla elanike huvides. Kaebaja esitas kohtule Neeme küla elanike koosoleku protokolli, millest nähtuvalt kohalviibivad külaelanikud olid nõus, et A. Miller tegeleb kaevandamisloa vaidlustamisega. Samas kutsuti üles kõiki, kellel on soovi ja võimalust panustada õigusabi kulude katmisse, võtma ühendust külavanema või kaebajaga. Eeltoodu tõstatab küsimuse, kas koosolekul osalenud külaelanikud moodustasid kaevandamisloa vaidlustamiseks seltsingu. 27.

§ 580

lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.

§ 581

lg 1 järgi võib seltsinglase panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine.

§ 581lg 2 kohaselt eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed.

Kolleegium on seisukohal, et Neeme küla elanike koosoleku protokollist ei tulene seltsingu moodustamist. Protokollist ega muudest toimikus olevatest materjalidest ei nähtu külaelanike tegutsemist ühise eesmärgi nimel ega sellesse tegevusse panustamist. Pigem on tegemist teiste külaelanike passiivse heakskiiduga A. Milleri tegevusele. Seetõttu puudub vajadus kontrollida ka seltsingu kaebeõiguse eelduste täidetust. IV

1. Nagu kolleegium eespool (käesoleva määruse p 13) märkis, sõltub kohtuliku kontrolli ulatus sellest, millisele kaebeõiguse allikale kaebaja tugineb (vt ka HKMS alates
2. jaanuarist 2012 kehtiva redaktsiooni (edaspidi HKMS u.r) § 41 lg 1). Juhul kui kaebus esitatakse motiivil, et vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub kaebaja õigusi. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega.
3. Kui kaebus on esitatud puutumuse motiivil, ei tuvasta kohus kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, vaid kontrollib haldusorgani tegevuse vastavust õigusnormidele, mis kaitsevad kaebaja huvisid, eristamata seejuures, kas nendest tuleneb kaebajale ka subjektiivne õigus või mitte. Näiteks haldusakti keskkonnamõju osas puudub vajadus hinnata, kas see toob kaasa ka kaebaja tervise kahjustamise või omandiõiguse rikkumise - piisab sellest, et kahjustatakse keskkonnaressurssi, mida kaebaja tavapäraselt kasutab.
4. Kolleegium märgib, et puutumuskaebus ei ole samastatav populaarkaebusega - puutumuse motiivil esitatud kaebuse lahendamisel ei ole asjakohased avalikku huvi kaitsvad normid, mille võimalikul rikkumisel ei ole puutumust kaebajaga (näiteks avalikkuse kaasamise nõue, kui kaebaja ise on haldusmenetlusse nõuetekohaselt kaasatud). Samuti ei saa puutumuse motiivil esitatud kaebusega kaitsta kolmandate isikute subjektiivseid õigusi ega huve (vt ka otsus haldusasjas nr 3-3-184-08, p 11). Kolleegiumi hinnangul ei ole selline piirang vastuolus Århusi konventsiooni art 9 lg-ga
5. Nagu eespool selgitatud, seab ka viidatud säte kaebeõiguse eelduseks füüsiliste isikute puhul põhjendatud huvi või õiguste rikkumise. V
6. Eeltoodud põhjendustel jätab kolleegium Keskkonnaministeeriumi ja AS Tallinna Sadam määruskaebused rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu
7. juuli
8. a määruse resolutsiooni muutmata, muutes määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Vastavalt ringkonnakohtu määruse resolutsioonile saadetakse asi halduskohtule edasiseks menetlemiseks. Enne kaebuse menetlusse võtmise üle otsustamist peab halduskohus selgitama välja kaebaja tegeliku tahte (kas A. Miller soovib kaitsta enda subjektiivseid õigusi või huvisid). Kolleegium märgib, et kaebuse tagastamine HKMS u.r § 121 lg 2 p 1 alusel on võimalik üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on ilmselge. Kaebuse lubatavus tehakse vastavalt HKMS u.r § 283 lg-le 1 kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes.
9. Määruskaebuste esitamisel tasutud kautsjonid tuleb HKMS v.r § 90 lg 2 alusel arvata riigituludesse. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving