Obsah (4)

§ 228§ 217§ 218§ 222

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud RESOL

§ 228

lg 2 kohaselt on nõustaja kohtumenetluses osalemise ainsaks viisiks esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda seal selgitusi. Järelikult saab nõustaja osaleda kohtumenetluses vaid suulises menetluses. Kuna nõustaja ei saa erinevalt esindajast teha menetlustoiminguid, ei saa kohus nõustaja kohtuistungil mitteosalemise korral kontrollida, milline on nõustaja tööpanus menetlustoimingute osas ja millises ulatuses on nõustamise kulud vajalikud ja põhjendatud. Kaebaja väide ebavõrdsest kohtlemisest on põhjendamatu. Kuna suuline ja kirjalik menetlus on erinevad menetlusliigid, ei saa nõuda, et menetlusosaliste õiguste ja kohustuste ning hüvitamisele kuuluvate menetluskulude maht oleks neis menetlusliikides sama. Ringkonnakohus selgitas, et kuna apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud halduskohtu järeldust, et LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS ei olnud kaebaja lepinguline esindaja, siis ei võta ringkonnakohus selles osas otsuses seisukohta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. A. O. esitas
2. detsembril
3. a kassatsioonkaebuse, milles leiab, et kohtud on ebaõigesti jätnud LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS osutatud õigusabi eest kantud menetluskulu vastustajalt välja mõistmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 228 lg-st 2 ei tulene, et nõustaja saab kohtumenetluses osaleda üksnes kohtuistungil koos menetlusosalisega. Viidatud norm ei keela nõustajal osaleda kohtumenetluses viisil, et abistab kaebajal vormistada menetlusdokumente. Nõustaja roll ei ole üksnes kohtuistungil osalemine. Kirjaliku menetluse korral võib nõustaja aidata formuleerida kirjalikke seisukohti ning sarnaselt kohtuistungiks ettevalmistamisega on sellega seoses kantud menetluskulu välja mõistetav teiselt menetlusosaliselt. Kui kirjalikus menetluses ei võimaldata menetlusosalisel nõustaja kulude hüvitamist taotleda, on tegemist suulises menetluses ja kirjalikus menetluses osalevate isikute ebavõrdse kohtlemisega. Olenemata kaebuse läbivaatamise viisist peab menetlusosalisel säilima õigus valida, kas ta soovib menetluses osaleda isiklikult (vajadusel kvalifitseeritud spetsialistiga konsulteerides) või esindaja kaudu. Konsultatsiooni saamisega seotud menetluskulud on põhjendatud. Esitatud kuludokumente aluseks võttes ja asja keerukust hinnates on kohtul võimalik nõustajakulude põhjendatust ja vajalikkust hinnata. Nõustaja kasutamine on palju odavam lepingulise esindaja palkamisest. Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-ga sõlmis kaebaja esindamislepingu kiire eksamisessiooni ajal. A. O. esitas Riigikohtu istungil taotluse asendada avalikustatavas kohtuotsuses tema nimi initsiaalidega.
4. Estonian Business School palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

§ 228lg 2 määratleb nõustaja kohtumenetluses osalemise viisid ammendavalt.

Nõustaja kohtumenetluses osalemise viiside ning nõustajakulude väljamõistmise aluste kohta käiva kohtupraktika (nt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-3-1-93-08) muutmine ei ole vajalik ega põhjendatud. Olukorras, kus kaebaja esitas menetlusdokumendid iseseisvalt ja oma nimel, ei ole kohtul võimalik ka kontrollida, millises ulatuses on menetlusdokumendid koostanud nõustaja. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Menetlusosalised ei vaidle Riigikohtus eksmatrikuleerimiskäskkirja õigusvastasuse ega Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le tasutud õigusabikulu osalise väljamõistmise üle. Kassatsiooniastmes on vaidluse all üksnes selle menetluskulu, mis kaebaja kandis seoses LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS-lt saadud õigusabiteenusega, väljamõistmise võimalikkus vastaspoolelt.
4. Tallinna Halduskohus jättis LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS osutatud õigusabi eest kantud kulud vastustajalt välja mõistmata, leides, et kantud kulud ei ole käsitatavad ei esindaja- ega nõustajakuludena. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud halduskohtu järeldust, et LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS ei olnud kaebaja esindaja ja järelikult ei ole sellega seonduvad kulud HKMS v.r § 83 lg 4 p 1 mõttes esindajakulud, siis ei võta kohus nimetatud järelduse osas seisukohta ja kontrollib halduskohtu otsuse õiguspärasust üksnes nõustajakulu välja mõistmata jätmise osas.
5. Kolleegiumi hinnangul jättis ringkonnakohus ebaõigesti menetluskulu kvalifitseerimata ning lähtus apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadest. Kohus kohaldab õigust sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest (HKMS v.r § 25 lg 3 esimene lause). Apellatsioonkaebuse piirid on kindlaks määratud sellega, kas apellant vaidlustab halduskohtu otsust kogu haldusasja vaidluse eseme ulatuses või kitsamalt. Vaidluse eseme piiritlevad kaebuse nõue ja alus, mitte kaebuse või protesti esitaja õiguslikud väited (HKMS § 19 lg 7). Menetluskulu liigi kvalifitseerimine ja selle väljamõistmise otsustamine on kohtu ülesanne ning kohus ei ole seotud menetluskulu kohta esitatud menetlusosaliste seisukohtadega. Seetõttu tulnuks ringkonnakohtul analüüsida, kas kantud menetluskulud on käsitatavad esindaja- või nõustajakuludena HKMS v.r § 83 lg 4 p 1 tähenduses.
6. HKMS v.r § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtumenetlusega kaasnevad menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (HKMS v.r § 83 lg 1). HKMS v.r § 83 lg 4 p 1 kohaselt kuuluvad viimaste hulka ka menetlusosalise esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulu väljamõistmise otsustamisel tuleb kohtul seega hinnata, kas taotluses esitatud kulud on käsitatavad väljamõistetavate menetluskuludena HKSM § 83 lg 4 p 1 mõttes.
7. Tallinna Halduskohus asus seisukohale, et kuna kohtule ei esitatud volitust tõendavat volikirja, väidetav esindaja ei ole kohtule avaldusi, seisukohti ega muid menetlusdokumente esitanud ega kohtumenetluses kaebajat muul viisil esindanud, ei ole LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS käsitatav kaebaja esindajana. Kolleegium nõustub selle seisukohaga.
8. HKMS v.r § 14 lg 5 järgi võis menetlusosaline halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Esindusele kohaldati tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) sätteid.

§ 217

lg 2 kohaselt ei võta menetlusosalise isiklik osavõtt asjast menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat. Lepinguliseks esindajaks kohtus võib olla advokaat (

§ 218lg 1 p 1).

Õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid (

§ 222lg 1).

Kohtule ja menetlusosalistele peab aga olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel tema õiguste ja huvide kaitseks. Ükski kohtule esitatud dokumentidest ei kinnita, et LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS advokaat tegutsenuks kohtumenetluses kaebaja esindajana. Erinevalt hilisemast esindajast (Advokaadibüroo LEXTAL OÜ advokaat) ei ole LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS puhul halduskohut ega vastustajat enne menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamist esindaja olemasolust teavitatud. Toimiku materjalide kohaselt ei ole halduskohtule esitatud ühtegi menetlusdokumenti, mille oleks allkirjastanud keegi selle advokaadibüroo advokaatidest. Samuti ei nähtu halduskohtule esitatud dokumentidest, milline LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS advokaat kaebajat abistas ning kas ta omas esindusõigust ka käesolevas kohtumenetluses. Isiku lepinguliseks esindajaks kohtus ei ole advokaadibüroo, vaid advokaadibüroo advokaat. 15. Kolleegium nõustub ka kohtute seisukohaga, et LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS ega selle advokaadid ei ole käesolevas asjas käsitatavad kaebaja nõustajana. Asja läbivaatamisel kirjalikus menetluses ei muuda menetlusdokumendi koostamiseks advokaadibüroo abi kasutamine seda õigusteenust osutanud isikut menetlusosalise nõustajaks

§ 228

mõttes.

§ 228lg-d 2 ja 3 sätestavad nõustaja pädevuse kohtumenetluses.

Nõustaja võib esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda selgitusi ning nõustaja poolt kohtuistungil esitatu loetakse menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda. Nõustaja ei saa aga teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Nõustaja pädevus piirdub üksnes koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega. Kirjalikus menetluses nõustaja kasutamise võimalust seadustikud ette ei näe (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-3-1-93-08, p 16, ning
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-3-1-92-09, p 50). Analoogselt käsitletakse nõustaja pädevust ka tsiviilkohtumenetluses (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
5. veebruari
6. a määrus asjas nr 3-2-1-161-09, p 12). Kolleegium on varem selgitanud, et halduskohtumenetluses võib nõustajaks olla spetsialist kohtuasja lahendamiseks vajalikus spetsiifilises küsimuses, kes vahendab kohtule menetlusosalise seisukohti valdkonnas, mida ei viimane ise ega teda esindav advokaat piisavalt ei valda (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
7. jaanuari
8. otsus asjas nr 3-3-1-85-06, p 8). Kolleegium ei näe vajadust praktika muutmiseks ja jääb senise praktika juurde. Menetlusdokumentide koostamiseks abi osutamine nimetatud põhimõtetele ei vasta ning LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS ega tema advokaadid ei ole seetõttu ka käsitatavad kaebaja nõustajana. Eeltoodust tulenevalt ei ole LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS arvete alusel kantud kulu tõlgendatav menetluskuluna HKMS § 83 lg 4 p 1 mõttes. Seetõttu ei ole nimetatud kulud kohtumenetluses vastustajalt ka välja mõistetavad.
9. Kolleegiumi hinnangul puudub alus kahelda nõustajakulude väljamõistmise regulatsiooni põhiseaduspärasuses. Arvestades nõustaja pädevust ja tegutsemisvabaduse piiranguid, ei ole nõustajakulude väljamõistmise piirangud ülemäärased ega riku menetlusosaliste põhiõigusi. Seetõttu puudub kolleegiumi hinnangul nõustajakulude väljamõistmist reguleerivate sätete osas vajadus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks.
10. A. O. esitas Riigikohtu istungil ka taotluse asendada avalikustatavas kohtuotsuses tema nimi initsiaalidega. HKMS § 162 lg 2 kohaselt lahendatakse otsuse resolutsioonis selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.
11. HKMS § 175 lg 3 esimene lause sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kolleegiumi hinnangul on taotlus põhjendatud. Kassaatori nime asendamine initsiaalidega aitab piisaval määral tagada isiku eraelu puutumatuse kaitset ning samas arvestada kohtulahendite avalikustamise põhimõtet.
12. Eeltoodust tulenevalt jääb A. O. kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuste resolutsioonid haldusasjas nr 3-10-3351 muutmata. Kolleegium täiendab eelnimetatud otsuste põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 alusel arvata riigituludesse. Muude kassatsioonimenetluses kantud menetluskulude kandmise kohta ei ole menetlusosalised tähtaegselt Riigikohtule kuludokumente esitanud. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann