← Eesti

3-3-1-83-11

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud 3-3-1-83-11

  1. märts 2012 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Jüri Põld X kaebus Sotsiaalkindlustusameti peadirektori
  2. augusti
  3. a käskkirja nr 457-k tühistamiseks, teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  4. mai
  5. a otsus haldusasjas nr 3-10-2544 X kassatsioonkaebus
  6. detsember 2011 Kassaator X Sotsiaalkindlustusameti esindajad Pille Martin ja vandeadvokaat Tiia Kruusmaa RESOLUTSIOON
  7. Rahuldada osaliselt X kassatsioonkaebus teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmise nõude osas.
  8. Saata haldusasi teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmise nõude osas läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. X vabastati Sotsiaalkindlustusameti peadirektori
  10. augusti
  11. a käskkirja nr 457-k p 1 alusel teenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 119 lg 1 järgi pikaajalise töövõimetuse tõttu arvates
  12. augustist
  14. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses taotles X Sotsiaalkindlustusameti peadirektori
  15. augusti
  16. a käskkirja nr 457-k tühistamist, teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamist ja teenistusse ennistamist ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest saamata jäänud tasu väljamaksmist.
  17. Tallinna Halduskohus jättis
  18. jaanuari
  19. a otsusega haldusasjas nr 3-10-2544 X kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  20. mai
  21. a otsusega halduskohtu otsuse muutmata ja X apellatsioonkaebuse rahuldamata.
  22. X esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Kassaator palus vastustajalt välja mõista ka menetluskulud. 3-3-1-83-11 Riigikohtu istungil esitas X dokumendid, millega soovib tõendada töötasu suurust, millest tuleks lähtuda talle õigusvastase teenistusest vabastamise tõttu makstava tasu väljamõistmisel.
  23. Riigikohtu halduskolleegium tegi
  24. jaanuaril 2012 osaotsuse, millega rahuldas X kassatsioonkaebuse osaliselt. Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu
  25. mai
  26. a otsuse ja Tallinna Halduskohtu
  27. jaanuari
  28. a otsuse haldusasjas nr 3-10-2544 ning rahuldas X kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise ning teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise ja teenistusse ennistamise nõuete osas. Teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist puudutavas osas otsustati X kassatsioonkaebuse menetlemist jätkata pärast Riigikohtu otsuse jõustumist haldusasjas nr 3-3-1-85-
  30. Riigikohtu halduskolleegium rahuldas
  31. märtsi
  32. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-85-11 esitatud kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Tallinna Halduskohtu
  33. detsembri
  34. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu
  35. mai
  36. a otsuse haldusasjas nr 3-10-457 teenistusest sunnitult puudutud aja eest nõutava tasu ja halduskohtu menetluses kantud kulude väljamõistmist puudutavas osas ning saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  37. Praeguses asjas on jõustunud halduskolleegiumi
  38. jaanuari
  39. a osaotsus, millega tunnistati X teenistusest vabastamine seadusevastaseks ning ennistati ta teenistusse. ATS § 135 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul, kes teenistusse ennistatakse, õigus nõuda ka tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.
  40. Kolleegium leidis
  41. märtsi
  42. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-85-11 (p 15), et ATS § 135 lg 1 alusel tasu väljamõistmine on eesmärgipärane ulatuses, mis ei too kaasa isiku põhjendamatut rikastumist. Seetõttu pidas kolleegium võimalikuks arvata sel alusel makstavast hüvitisest maha ka tasu, mille isik on teenistusest sunnitult puudutud ajal oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud. Õigusvastase teenistusest vabastamise tõttu asutuselt saamata jäänud tasu väljamõistmise otsustamisel tuleb lähtuda kahju hüvitamise reeglistikust, võttes arvesse eelkõige põhjuslikku seost õigusvastase teenistusest vabastamise ja saamata jäänud töötasus väljenduva kahju vahel (otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-11, p 19). Viidatud lahendi p-des 20.1-20.4 ja 22 selgitas kolleegium, mida tuleb ATS § 135 lg 1 alusel välja mõistetavast tasust tööjõu kasutamisega omandatud tulu mahaarvamisel arvesse võtta. Kolleegium pidas oluliseks arvestada sunnitult teenistusest puudutud ajal mujal töötamise perioodi, saadud tasu seost õigusvastase teenistusest vabastamisega, teise töö olemust ja sellega seotud võimalikke kulutusi. Samuti möönis kolleegium, et kui väljamõistetava tasu suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine on oluliselt raskendatud või ebamõistlikult kulukas, otsustab kohus nõude suuruse HKMS § 61 lg-st 5 tulenevalt kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt.
  43. Haldusasjas nr 3-3-1-85-11 (p 22) viitas kolleegium HKMS § 167 lg-le 1, mis sätestab, et kui kaebaja taotleb rahasumma väljamõistmist või väljamaksmiseks kohustamist, määrab kohus kaebuse rahuldamise korral otsuses kindlaks rahasumma suuruse. Kohus võib vastustajale teha ka ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu. Sel juhul peab kohus ettekirjutuses määrama summa kindlaksmääramise ja väljamaksmise üldtingimused. 2

(3)3-3-1-83-11 Kohtu poolt välja mõistetava tasu suurust mõjutavate asjaolude väljaselgitamisel tuleb silmas pidada, et HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. HKMS § 59 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormise jaotumise kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on juurdepääs vastavatele tõenditele. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Viidatud lahendi p-s 22 märkis kolleegium ka, et eelistada tuleks summa kindlaksmääramist kohtu poolt, kellel on avaramad võimalused tõendite saamiseks ja asjaolude tuvastamiseks. HKMS § 167 lg-st 1 tulenevalt võidakse kohtuotsusega panna rahasumma kindlaksmääramise kohustus vastustajale. Kui selle kohustuse täitmine on võimalik ülemääraste jõupingutusteta, võib kohus HKMS § 168 lg 1 alusel seada rahasumma kindlaksmääramise tingimuseks, et asjakohased tõendid esitab haldusorganile kaebaja.
  1. Praeguses asjas on haldus- ja ringkonnakohus jätnud X kaebuse rahuldamata ning seetõttu pole ATS § 135 lg 1 alusel välja mõistetava tasu suurust ega sellest mahaarvamiste tegemist senises kohtumenetluses kaalutud. Haldusasja materjalide hulgas on küll tõendid töötasu kohta, mis X-l jäi väidetavalt saamata teenistusest sunnitult puudumise tõttu, kuid pole andmeid, kas ta on sunnitult teenistusest puudumise ajal töötanud mõne teise tööandja juures või oma tööjõudu muul viisil kasutades tasu saanud või esineb muid asjaolusid, mis võivad mõjutada ATS § 135 lg 1 alusel tasu väljamõistmist. Vastavad tõendid tuleb koguda ja neile antava hinnangu põhjal X taotlus lahendada asja uuel läbivaatamisel halduskohtus.
  2. Eeltoodu tõttu tuleb X kassatsioonkaebus ATS § 135 lg 1 alusel tasu väljamõistmise nõude osas osaliselt rahuldada ning saata haldusasi selles osas läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.