← Eesti

3-1-1-22-12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-22-12 Otsuse kuupäev

  1. märts 2012 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Eduard Kanevski väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 2 ja § 7424 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. septembri
  3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-10-3784 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eduard Kanevski kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooledIda prefektuur Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
  4. veebruar 2012, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Viru Maakohtu
  6. septembri
  7. a otsus Eduard Kanevski väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg 2 § 7424 lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  8. Kaitsja kassatsioon rahuldada.
  9. Taotlus kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks jätta läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Eduard Kanevskile koostati väärteoprotokoll selles, et juhtides
  11. septembril 2010 Tallinn-Narva maanteel mootorsõidukit, sooritas ta möödasõidu, veendumata, et möödasõiduks kasutatav sõidurada on vajalikus ulatuses vaba. Seejuures oli tema juhitava mootorsõiduki kiirus 124+/- 8 km/h, millega ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h.
  12. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati E. Kanevskit kirjeldatud rikkumiste eest LS § 7424 lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühikut ja § 7422 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.
  13. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, taotledes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses leiti, et mõõdeti mingi muu, mitte menetlusaluse isiku juhitud auto kiirust. Kuna menetlusalune isik ei valda eesti keelt, ei saanud ta aru, mida talle ette heideti ega mõistnud väärteoprotokolli sisu. Ühtlasi märgiti kaebuses, et kohtuvälise menetleja ametnik ei kuulanud tunnistajatena üle koos E. Kanevskiga autos viibinud isikuid, politseiametnik T. K. tunnistajana antud ütlused ei ole aga erapooletud ega objektiivsed.
  14. Viru Maakohtu
  15. septembri
  16. a otsusega jäeti E. Kanevski kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohus märkis, et politseiametnik mõõtis just menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirust möödasõidul, kusjuures E. Kanevski ei veendunud, et tee on möödasõiduks piisavas ulatuses vaba. Kiirusmõõteseadme näit on tõendatud vastavalt mõõteseaduse nõuetele. Kohtu hinnangul sai politseiametnik T. K. ütlusi käsitada erapooletute ja objektiivsetena. T. K. ei osalenud arutatava väärteoasja menetlemisel, samuti hoiatati teda valeütluste andmise eest. E. Kanevskiga koos sõitnud D. C. ütlused ei ole väärteomenetluse lõpetamise aluseks, sest nende põhjal ei saa välistada, et E. Kanevski lubatud sõidukiirust ületas. Tuginedes tunnistaja T. K. ütlustele ja E. Kanevski käitumisele kummutas kohus E. Kanevski väite selle kohta, et ta ei saanud aru kohtuvälise menetleja koostatud dokumentide sisust. Väärteoprotokollist ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist, nagu ka E. Kanevski esitatud taotlustest ja kaebustest järeldas kohus, et E. Kanevski sai aru, milles teda süüdistatakse ning asus ennast vastavalt sellele ka aktiivselt kaitsma. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  17. E. Kanevski kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir esitas maakohtu otsuse peale Riigikohtule kassatsiooni, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja märgib, et maakohus ei põhjendanud E. Kanevski vastutuse aluseks olevaid asjaolusid, mis on hinnatav väärteomenetluse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses. Ei ole tõendatud, et kiirusmõõteseadmega mõõdeti just süüdistatava sõiduki kiirust ja et menetlusalune isik sooritas möödasõitu, veendumata, et tee on piisavas ulatuses vaba. Ainsaks tõendiks eelnimetatud asjaolude kohta on politseiniku väide. Tähelepanu ei ole pööratud menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustele, et süüdistatava auto sõitis teiste autodega kolonnis ega saanud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgitud ulatuses kiirust ületada. Menetlusalune isik ei saanud kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollist aru. Maakohus on vastupidisele järeldusele jõudnud paljasõnaliselt ja tõenditele tuginemata.
  18. Kohtuväline menetleja esitas kassatsioonivastuse, milles taotleb kassatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist, sest väärteomenetluse lõpetamiseks pole alust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  19. Arutatavas väärteoasjas toimetas kohtuvälise menetleja ametnik liiklusjärelevalvet üksinda, mõõtes E. Kanevski juhitud sõiduki kiirust, koostades kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tuvastades möödasõidunõuete rikkumise. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas aktsepteerinud võimalust, et liiklusjärelevalvet toimetatakse üksi. Samas on aga korduvalt märgitud, et sellisel juhul peab väärteosündmuse tuvastanud kohtuvälise menetleja ametnik koguma täiendavaid objektiivseid tõendeid (nt salvestama liiklusjärelevalve toimingu). See tagab nii toimingu läbiviimise asjaolude kui ka selle tulemuste usaldusväärsuse kontrolli (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  20. jaanuari
  21. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-82-09, p 17 ja
  22. oktoobri
  23. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-96-10, p 6).
  24. Käesolevas väärteoasjas ei ole eeltoodud nõudeid järgitud. Kohtuvälise menetleja ametnik ei ole teinud ühtegi täiendavat toimingut, võimaldamaks karistusotsuse tegijal anda väärteo tõendatusele objektiivset hinnangut. E. Kanevski väärtegude tõendamisel tugines kohtuväline menetleja vaid kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile, milles fikseeriti menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise asjaolud, ja selle protokolli koostanud politseiniku ütlustele. Menetlusalune isik vaidleb aga neile tõenditele vastu, leides, et asjas pole ühtki objektiivset tõendit, mis kinnitaks, et talle tutvustatud kiirusmõõteseadme näit oleks saadud just tema sõiduki kiiruse mõõtmisel, ning et ta oleks kellestki mööda sõitnud. Muid tõendeid asjas kogutud ei ole. Seetõttu puuduvad väärteoasjas küllaldased tõendid, mille alusel oleks kohus saanud tõsikindlalt tuvastada, et E. Kanevski pani toime talle etteheidetavad väärteod. Eirates KrMS § 7 lg-s 3 väljendatud in dubio pro reo põhimõtet jäeti E. Kanevski kasuks tõlgendamata kahtlused tema süüdiolekus. Need puudused ei oleks enam kõrvaldatavad ka väärteoasja uuel arutamisel.
  25. E. Kanevski karistamisel viitas maakohus kiirust mõõtnud ja mittenõuetekohase möödasõidu fakti tuvastanud politseiametniku ütlustele kui menetlusalust isikut süüstavale tõendile. Vastavalt KrMS § 66 lg-le 2 ei tohi aga väärteoasja menetlenud isik anda enda menetluses oleva asja kohta ütlusi. Menetleja saab olla tõendite koguja ja nende hindaja, kuid mitte enda edaspidiseks tegevuseks tõendi allikas (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  26. aprilli
  27. a otsust asjas 3-1-1-29-05, p 7;
  28. märtsi
  29. a otsust asjas 3-1-1-142-05, p 12;
  30. septembri
  31. a otsust asjas 3-1-1-47-08, p 10;
  32. jaanuari
  33. a otsust asjas 3-1-1-73-08, p 9.1 ja
  34. jaanuari
  35. a otsust asjas nr 3-1-1-82-09, p 12;
  36. oktoobri
  37. a otsus asjas nr 3-1-1-82-10, p 8). Seega on maakohus arutatavas asjas rikkunud väärteomenetlusõigust ja kriminaalkolleegiumi väljakujunenud praktikat arvestades tuleb sellist rikkumist lugeda oluliseks VTMS § 150 lg 2 mõttes.
  38. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 2 rahuldab kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab Viru Maakohtu
  39. septembri
  40. a otsuse E. Kanevski väärteoasjas ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega. Lõpetades väärteomenetluse käesoleva otsuse p-des 7-9 märgitud kaalutlustel ei käsitle kriminaalkolleegium kassatsiooni teisi väiteid väärteomenetlusõiguse rikkumise kohta.
  41. Kassaator on esitanud koos kassatsiooniga taotluse väärteomenetluse lõpetamise korral valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks, kuid on jätnud märkimata nii kaitsjatasu kui ka taotletava hüvitise suuruse. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 pdes 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Varasemas kohtupraktikas väljendatud seisukoha järgi tuleb VTMS §-s 23 nimetatud taotlus esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa või kui taotlus esitatakse posti teel, peab see kohtusse jõudma hiljemalt väärteoasja läbivaatamiseks ette nähtud ajaks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  42. juuni
  43. a määrus väärteoasjas nr 3-1-1-32-06, p 4;
  44. augusti
  45. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-6210, p 8;
  46. novembri
  47. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-103-11, p 9). Kuivõrd käesolev kohtuasi vaadati läbi kirjalikus menetluses, tähendab eelöeldu, et taotlus kassatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks tuli esitada hiljemalt kl 14.00-ks
  48. veebruaril
  49. Märgitud tähtajaks ei esitanud kaitsja konkreetset taotlust, mis võimaldanuks hinnata kaitsjatasu mõistlikkust, mistõttu jätab kriminaalkolleegium taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks läbi vaatamata. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.