← Eesti

3-3-1-77-11

Obsah (10)§ 23§ 24§ 7§ 93§ 2§ 37§ 121§ 41§ 47§ 285

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-77-11 2

§ 23lg 3 p 1 alusel tagastada; b) halduskohus on jätnud tähelepanuta selle, et R.

Kaldal oleks oma õiguste efektiivseks kaitseks vajalik esitada nõue Viru Vangla

  1. septembri
  2. a käskkirja tühistamiseks. Kuna pesukausi andmisest keeldumise otsuses viidatakse sellele käskkirjale, siis ei saa esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuet rahuldada, ilma et tühistatakse keeldumise aluseks olnud
  3. a käskkiri nr
  4. Tuleb asuda seisukohale, et nimetatud käskkiri oli tunnistatud haldusorgani enda poolt
  5. märtsil 2009 kehtetuks, kuid edasiulatuvalt, ning käskkiri nr 207 on endiselt õiguslikuks aluseks
  6. märtsi
  7. a otsusele. Juba kehtetuks tunnistatud haldusakti tühistamist ei välista ka

§ 24

lg 1 p 4, mille kohaselt halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Nimetatud regulatsiooni tuleb tõlgendada selliselt, et menetlus kuulub lõpetamisele siis, kui haldusakti kehtetuks tunnistamisega on lõppenud ka isiku õiguste rikkumine (

§ 7lg 1 järgi kohtusse pöördumise eeldus).

Käesoleval juhul oli kehtetuks tunnistatud haldusakt jätkuvalt aluseks isiku õiguste piiramisele;

  1. c)käesolevaks ajaks tuleneb pesukausi kambris kasutamise keeld juba 10. märtsi 2009. a käskkirjast, mida käesolevas haldusasjas vaidlustada ei saa. Kaebajal oleks oma eesmärgi saavutamiseks võimalus esitada uus taotlus vanglale ning viimase keeldumise korral vaidlustada see koos 10. märtsi 2009. a käskkirja tühistamisnõudega ning kohustamisnõudega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. R. Kalda palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega ringkonnakohus on otsuse põhjendavas osas leidnud, et kaebus tuleb jätta rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu nõude osas Viru Vangla käskkirja 10.03.2009 nr 1.1-1/44 osaliseks tühistamiseks, ning osas, millega jäeti lahendamata taotlus riigilõivu väljamõistmiseks Viru Vanglalt, ning kohustada see tagasi kandma riigilõivu tasujale L. Kaldale. R. Kalda põhjendab kassatsioonkaebust järgmiselt:
  2. a)kassaator jääb kõigi varasemate põhjenduste juurde, mis on esitatud vaides ja vaidemenetluses ning kaebustes kohtumenetluses, ning palub nendega arvestada;
  3. b)ringkonnakohus on asunud ebaõigesti seisukohale, et halduskohtul tuleb asja uuel arutamisel Viru Vangla 10. märtsi 2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 osaliselt tühistamise nõudes kaebus rahuldamata jätta või

§ 23lg 3 p 1 alusel tagastada; c) ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et 23.

märtsi 2009. a vaides on kassaator taotlenud Viru Vangla direktori 10. märtsi 2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 kehtetuks tunnistamist osas, millega keelatakse kaebajale isikliku pesukausi lubamist kambrisse. Vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata ning seega on kassaator läbinud kohustusliku vaidemenetluse;

  1. d)ringkonnakohus pole võtnud seisukohta tõendite osas (vaie Justiitsministeeriumile ning tehtud vaideotsus) ning sellest tulenevalt on teinud ebaõige järelduse, et isiku õigusi ei saanud Viru Vangla 10. märtsi 2009. a käskkiri rikkuda ning isikul puudub kaebeõigus selles osas;
  2. e)õiguste tõhusa kaitsega ja menetlusökonoomiaga ei ole kooskõlas ringkonnakohtu seisukoht, et kaebaja peab esitama uue taotluse vanglale ning keeldumise korral selle vaidlustama koos 10. märtsi 2009. a käskkirja tühistamis- ja kohustamisnõudega. See tähendaks sisuliselt uut haldus- ja kohtumenetlust;
  3. f)ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse küll rahuldanud ja saatnud asja uueks läbivaatamiseks halduskohtule, kuid andnud suunised, et kaebaja käesolevas asjas 10. märtsi 2009. a käskkirja vaidlustada ei saa, ja võtnud sellega sisuliselt kassaatorilt kaebeõiguse 10. märtsi 2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 vaidlustamise osas;
  4. g)ringkonnakohus on rikkunud oluliselt

§ 93lg-t 2 ja Ts

MS § 438 lg-t 2 sellega, et on jätnud lahendamata taotluse menetluskulude väljamõistmiseks Viru Vanglalt. Ringkonnakohtu otsuses puudub igasugune seisukoht riigilõivu väljamõistmiseks vastustajalt. Kuna apellatsioonkaebus rahuldati, siis tulnuks riigilõiv Viru Vanglalt välja mõista ning taotluse alusel kohustada seda summat tasuma Laura Kaldale. Ringkonnakohtu otsuses puudub ka seisukoht, et riigilõivu väljamõistmine jääks otsustada asja uuel läbivaatamisel.

  1. Viru Vangla vastuses kassatsioonkaebusele vaieldakse kassatsioonkaebusele vastu ning leitakse, et ükski kaebuses nimetatud asjaoludest ei ole ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust ja pole rikkunud menetlusnorme. Samuti on ringkonnakohus otsuses tuginenud kõigile kohtu tuvastatud asjaoludele ja asjas kogutud tõenditele, neid piisavalt analüüsinud ja põhjendanud. Viru Vangla jääb seejuures varasemate seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Käesolevas asjas on vaidluse all R. Kalda nõuded Viru Vangla
  3. märtsi
  4. a kirja tühistamiseks, Viru Vangla direktori
  5. märtsi
  6. a käskkirja tühistamiseks osas, millega ei lubatud kaebajale kambrisse isiklikku pesukaussi, ning Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustada vanglat kambrisse kaussi lubama ilma piiranguteta.
  7. Kolleegium peab erinevalt ringkonnakohtust asjakohaseks kaebaja nõuet
  8. märtsi
  9. a käskkirja tühistamiseks. Nimetatud käskkirjaga piirati kohtusse pöördumise ajal kaebaja õigust hoida ja kasutada kambris isiklikke tarbeesemeid. Ehkki
  10. märtsi
  11. a käskkiri ei saanud mõjutada vangla
  12. märtsi
  13. a otsustust, oli kaebajal

v.r § 7 lg 1 kohaselt õigus selles käskkirjas sätestatud piirangute kohtulikule kontrollile. Ringkonnakohus on oma otsuse p-des 9 ja 10 määranud kaebuse eesmärgi liiga kitsalt. Kolleegiumi hinnangul ei ole kaebus esitatud üksnes

  1. märtsi
  2. a kirjaga seoses (vt tl 145). Lisaks eelnevale ei saa käesolevas asjas esitatud kohustamisnõuet rahuldada seni, kuni
  3. märtsi
  4. a käskkiri kehtib. Kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus seda ei võimalda (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
  5. aprilli
  6. a otsus asjas nr 3-3-1-5-10, p 14 koos täiendavate viidetega).
  7. Kolleegium leiab, et Viru Vangla
  8. märtsi
  9. a kiri, mille tühistamist kaebaja taotleb, kujutab endast toimingut, mitte haldusakti. Ka kohustamisnõue on kolleegiumi hinnangul suunatud kausi isiklike asjade laost kambrisse andmisele kui toimingule, mitte sellekohase haldusakti andmisele (tl 145;

§ 2lg 4 teine lause).

Eseme andmine kinnipeetavate isiklike asjade laost kambrisse on toiming.

  1. märtsi
  2. a kirjas teavitas vangla kaebajat kõnealuse toimingu tegemata jätmisest ja selle põhjustest. Kolleegiumi varasem praktika (vt nt
  3. novembri
  4. a otsus asjas nr 3-3-1-62-09, p 10;
  5. juuni
  6. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 17) ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Nendes asjades luges kolleegium haldusaktideks keeldumised erinevate lubade, seega haldusaktide andmisest. Õigusaktid ei näinud antud juhul ette loa ega muu haldusakti andmist eseme laost kambrisse väljastamiseks (VangS § 15, justiitsministri
  7. novembri
  8. a määruse nr 72 "Vangla sisekorraeeskiri" § 61).
  9. Seega ei ole
  10. märtsi
  11. a kirja tühistamise nõue

v.r § 6 lg 2 p 1 (käesoleval ajal

§ 37lg 2 p 1) kohaselt võimalik.

Asja uuel lahendamisel peab halduskohus jätma kaebuse selle nõude osas

§ 121lg 1 p 2 ja § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

Käesoleval juhul puudub vajadus selgitada kaebajale võimalust muuta

  1. märtsi
  2. a kirja peale esitatud tühistamiskaebus tuvastamiskaebuseks. Ennekõike võiks üleminek ekslikult esitatud tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele olla vajalik seoses võimaliku kahjunõude esitamisega tulevikus. Käesoleva juhtumi puhul oleks nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude eduväljavaated ilmselgelt olematud.
  3. Kohustamisnõude ja
  4. märtsi
  5. a käskkirja tühistamise nõude lahendamisel ei ole tarvis hinnata
  6. märtsi
  7. a kirja õiguspärasust. Selle kirjaga küll keelduti vaidlusalusest toimingust, kuid hiljem toiming siiski sooritati: toimiku materjalidest nähtuvalt väljastati
  8. aprillil 2009 kaebajale vaidemenetluse tulemusena pesukauss suletud osakonnas viibimise ajaks (tl 26 pöördel). Kaebaja väitel on kauss kaebaja avatud osakonda üleviimise tõttu augustis 2009 uuesti lattu hoiule võetud (tl 102-103, tl 144 pöördel, tl 145). Kaebus esitati praeguses haldusasjas hiljem. Seega ei esitanud kaebaja kohustamiskaebust enam seoses
  9. märtsi
  10. a keeldumisega, vaid seoses vangla hilisema tegevusega. Ehkki kaebuse seostamine vangla uute toimingutega võib

§ 41

lg 2 mõttes kujutada endast uut kohustamisnõude alust võrreldes vaidemenetluses esitatuga, ei saa sellest järeldada, et kaebajal oleks asjas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Vastavalt

§ 47

lg-le 1 on selles küsimuses oluline vaid kaebuse ja vaide nõuete, mitte aluste kattuvus. Kui vaidemenetluse kestel uute haldusaktide andmine või toimingute sooritamine tooks kaasa vajaduse esitada sama nõudega vaie uuel alusel uuesti, takistaks see ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumist.

  1. Kuna
  2. märtsi
  3. a kirja õiguspärasus ei oma käesoleva haldusasja lahendamisel tähendust, ei ole kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik taotleda
  4. septembri
  5. a käskkirja tühistamist.
  6. Eelnevast lähtudes tuleb R. Kalda kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta vastavalt eespool märgitud seisukohtadele. Tartu Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon - saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks - jääb muutmata. Rahuldamata jääb R. Kalda taotlus tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega jäeti lahendamata taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Viru Vanglalt.

v.r. § 93 lg 4 kohaselt muudab kõrgema astme kohus kohtukulude jaotust, kui muudetakse alamalseisva kohtu lahendit või tehakse lahend asja uueks arutamiseks saatmata. Käesolevas asjas tühistas Tartu Ringkonnakohus halduskohtu otsuse ning saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Seega tuli ka kohtukulude väljamõistmise küsimus lahendada halduskohtus. Samal põhjusel jääb ka kassatsiooniastmes rahuldamata R. Kalda taotlus menetluskulude väljamõistmiseks (

§ 285

lg 1 ja

v.r § 93 lg 4). Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.