Obsah (13)

§ 692§ 691§ 656§ 2§ 328§ 657§ 652§ 688§ 4§ 5§ 651§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 688 lg-tega 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hagejad esitasid kassatsioonkaebuse, milles palusid tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejad leidsid, et ringkonnakohtul ei olnud vajadust ja alust lasta maakohtul poolte tahet välja selgitada uute asjaolude ja täiendavate tõendite abil. Ringkonnakohtul oli võimalus poolte tegelik tahe maksetingimuste kehtestamisel tuvastada
2. aprillil 2006 sõlmitud lepingu muutmise kokkuleppe p 3.1.1 alusel. Sellest punktist tuleneb ühemõtteliselt, et hoonestusõiguse tasu maksmise kohustus ei sõltu
3. augustist 2006 kinnistusraamatu kandest. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kostja on lepingut pika aja vältel täitnud ja hoonestusõiguse tasu hagejatele maksnud. Pooled valisid termini „hoonestusõiguse tasu" seetõttu, et selline nimetus on kõige lähedasem lepingu olemusele ning sobib seetõttu kasutamiseks nii võlaõigusliku lepingu kehtivuse ajal kui ka pärast asjaõiguslepingu sõlmimist. Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et termini „hoonestusõiguse tasu" kasutamine lepingus on olnud ajendiks maakohtu otsuse tühistamisel. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks vaidlusalune leping ei ole kestvusleping. VÕS § 195 lg 3 ei välista kestvuslepingu olemasolu ka võlaõiguslike kausaallepingute puhul. Ringkonnakohtul tulnuks põhjendada, miks maakohtu esile toodud tunnused (lepingu kestvus, korduvate maksete tegemine jm) ei võimalda lepingut pidada kestvuslepinguks. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse põhjusel, et maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid. Kostja ei esitanud kaebust selle peale, et maakohus jättis asjaolud tuvastamata või tegi seda osaliselt valesti.
4. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ta leidis, et ringkonnakohus sedastas õigesti, et hagejatel ei ole õigust nõuda hoonestusõiguse tasu, kuna pooled ei sõlminud asjaõiguslikku lepingut hoonestusõiguse seadmiseks. Kui ringkonnakohus leidis, et
5. aprilli
6. a leping ei olnud kestvusleping, oleks ringkonnakohus võinud jätta hagi ise rahuldamata. Siiski pidas ringkonnakohus vajalikuks saata asi tagasi maakohtusse selleks, et hagejatele oleks tagatud võimalus täiendavalt selgitada, miks ei tule lepingu alusel üleantud raha kostjale tagastada. Kostja ei pea asja maakohtusse tagasi saatmist põhjendatuks, sest vaidlus tulnuks lõplikult lahendada apellatsioonimenetluses, hinnates hagi alusena esitatud asjaolude põhjendatust ja tõendatust. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et
7. aprilli
8. a leping ei ole kestvusleping, kuna lepingu esemeks oli hoonestusõiguse seadmise kohustuse võtmine, mis ei ole olemuselt püsiv ega korduv kohustus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada

§ 692lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Asi tuleb

§ 691p 2 järgi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hagejate kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. 9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus rikkus

§ 656lg 2 esimest lauset, kui saatis asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Nimetatud sätte kohaselt ei pea ringkonnakohus saatma asja maakohtule uueks arutamiseks, kui maakohtu rikkumine on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. 10. Kolleegium on varem selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest (

§ 2

) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06, p 12 ja
3. veebruari
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-11, p 16). Kolleegium on
5. aprillil 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 tehtud otsuse p-s 13 leidnud järgmist: „

§ 656

lg 2 järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule vaid siis, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt (

§ 2) peab ringkonnakohus vajadusel hindama uusi tõendeid ja tuvastama asjaolusid.

Eelkõige nendel juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (

§ 328

lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4), on põhjendatud asja saatmine maakohtule

§ 657lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist.

Uute tõendite vastuvõtmine ringkonnakohtus ei tingi iseenesest asja uueks arutamiseks saatmist maakohtule. Seda isegi juhul, kui maakohus oli rikkunud tõendit vastu võtmata jättes menetlusõiguse sätteid (

§ 652lg 3 p 1).

Arvesse võttes menetlusökonoomia tagamise eesmärki leiab kolleegium, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioon, mis ei võimalda ringkonnakohtu poolt uute tõendite hindamise ja materiaalõiguse kohaldamiseks vajalike asjaolude esimest korda tuvastamise korral hinnata Riigikohtul samu tõendeid ning tuvastada materiaalõiguse kohaldamiseks vajalikke asjaolusid (

§ 688lg 3-5), on kooskõlas PS § 24 lg-ga 5.

Pooltel on muu hulgas õigus vaidlustada Riigikohtus ringkonnakohtu tuvastatud asjaolusid põhjusel, et ringkonnakohus rikkus tõendite hindamisel ja asjaolude tuvastamisel oluliselt menetlusõiguse norme (

§ 688lg 4)." 11.

Kolleegium jääb eelviidatud seisukohtade juurde ja leiab, et praeguses asjas oleks ringkonnakohus saanud asja ise lahendada. Pooled vaidlevad selle üle, kuidas tõlgendada lepingu muutmise kokkulepet. Kohtutoimikust ei nähtu, et pooled oleksid esitanud ringkonnakohtule täiendavaid tõendeid. Seega olid ringkonnakohtul asja lahendamiseks olemas vajalikud tõendid. Üksnes õiguslikule olukorrale hinnangu andmiseks ei olnud õigustatud saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja tagasi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. 12. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus heitis maakohtule õigustamatult ette selgitamiskohustuse rikkumist.

§ 4

lg 2 järgi määravad hagimenetluse pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

§ 5

lg-s 1 sätestatakse, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 teises lauses sätestatakse, et pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna kumbki poolest ei tuginenud ei maakohtu ega ka ringkonnakohtu menetluses sellele, et lepingu eesmärgiks oli tagada, et hagejad ei ütleks lepingut üles, siis ei olnud ringkonnakohtul alust maakohtule ette heita selle asjaoluga seoses selgitamiskohustuse rikkumist.

1. Kolleegium peab vajalikuks märkida veel seda, et poolte sõlmitud leping võib olla kestvusleping ka siis, kui see pole hoonestusõiguse seadmise leping. Kestvuslepingu olemuse avab VÕS § 195 lg
2. Selle sätte kohaselt on kestvusleping püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Kestvuslepinguid täidetakse pikema aja jooksul, samuti peab kohustuse täitmises esinema mingi korduvus või perioodilisus (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-05, p 11). Pooled on väitnud, et nad täitsid lepingut pikema aja jooksul ning kostja on nn hoonestusõiguse tasu maksnud perioodiliselt. Poolte väidetu alusel saab kolleegiumi arvates pidada lepingut kestvuslepinguks.
5. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

15. Tasutud kautsjon tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu