) § 641 lg 1 järgi. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Seega peab tehtud töö olema faktiliste omaduste poolest vaba puudustest, mis vähendavad selle kasutusväärtust. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama
Kui lepingutingimustest kõrvalekaldumist ja puudusi töös ei võidud avastada töö tavalise vastuvõtu viisi juures, on tellija kohustatud puudustest teatama töövõtjale viivitamatult pärast nende avastamist. Hageja väitel tekkisid esimesed probleemid ehitustööde lõppedes
lg-tele 1 ja 3.
lg 3 mõtte kohaselt ei või töövõtja järgida pimesi tellija juhiseid, kuna töövõtja on oma eriteadmiste ja professionaalsuse tõttu kohustatud juhiste sobilikkust ja otstarbekust kontrollima ning kahtluse korral informeerima tellijat juhiste täitmisest tulenevatest võimalikest riskidest ja ohtudest töö kvaliteedile. Teatamata jätmise korral vastutab töövõtja tellija juhise tulemusena tekkinud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest samal viisil, nagu teinuks töövõtja otsuse iseseisvalt. Sama põhimõte kehtib ka kolmandate isikute koostatud ehitusprojektile. Nii ei vabane
lg 3 kohaselt vastutusest ehitusettevõtja, kelle tehtud töö on puudustega, mis on põhjustatud projekteerija ehitusprojekti koostamisel tehtud veast, kui ehitaja pidanuks ehituse käigus projekteerimisvea avastama. Ehitusseaduse (EhS) § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile. Ehitusprojekti järgi peab olema võimalik ehitada, ehitist kasutada ja hooldada, kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile ja ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Tunnistajate A. Tari ja O. Lužetski ütluste kohaselt vastab Xxxxx x ehitusprojekt miinimumnõuetele ja selle järgi saab ehitada. Tehnilise projekti seletuskirja p 4.1 kohaselt tuli enne vundamendi rajamist eemaldada hoone alt kasvupinnas. Kuna ehitusgeoloogilisi uurimistöid objektil ei tehtud, tuli jälgida ehitustööde käigus aluspinnase olukorda ja vajadusel konsulteerida spetsialistiga. Vundament tuli teha monteeritavatest betoonblokkidest või säästbetoonist (klass C20/25). Vaheseinte alla, mille paksus on 100 ja 150 mm, tuli teha armeeritud põrandaplaati paksendus, nagu on näidatud vundamentide plaanil. Tunnistaja O. Lužetski koostatud ehitise ülevaatuse akti täienduses nr 1 leitakse, et maja vundament ei ole ehitatud projekti järgi. Vundamendi soojustus ei vasta kehtivatele normidele, kuna soojustada tuleb alla külmumispiiri (120 cm), aga vundamenti on soojustatud 20 cm ja kasutatud on selleks tavalist vahtpolüsterooli külmakerkeisolatsioonmaterjali asemel. Seejuures on vundament ehitise üks tähtsatest osadest, mille mittevastavus mõjub kogu ehitisele. Ehitise lõikelt A-A ja kostja enda hinnapakkumisest nähtub, et vundamendi juures tuli kasutada killustikku. Kostja tunnistas, et põrandaaluseks täiteks on vaid liiv, mis võib järgi anda, kuid kõik sai tehtud nõuetekohaselt ja kooskõlastatult A. Undiga, kes ütles kostjale, et tema ise on oma maja nii ehitanud ning külm ei lähe alla. Ehitusprojektilt nähtub, et A. Unt on Xxxxx x elamu projekteerija ja samas hageja tuttav, kellega hagejal ei ole väidetavalt lepingulist suhet järelevalve tegemiseks, kuid kes käis hageja palvel ehitustööde käiku ja kvaliteeti kontrollimas ja kelle märkuste tõttu tegi kostja ümber nii mõnegi töö, näiteks katuse paigaldamise. Kostja seletuse kohaselt nähtus kaevetöid tehes, et pinnas on savine, kuid kostja arvas, et see ei mõjuta põranda vajumist. Tunnistaja O. Lužetski ütluste kohaselt ei ole savi filtreeruv materjal ja võib "mängida". Kohtuistungil on kostja tunnistanud, et oleks pidanud natuke kruusasemat täidet panema. Hageja seletusest nähtub, et kostja ei informeerinud teda ehitamisel tehtud muutustest. Ehitise ülevaatuse aktist tulenevalt on killustikaluse kandevõime suurem liivaluse omast. Killustikukihi asendamisel liivakihi vastu pidi kostja ehitajana arvestama, et liiva kandevõime on nõrgem ja et nõrgale pinnasele ehitamisel võivad tekkida läbivajumised. Killustikukihiga oli võimalik jaotada koormust, sest ka mittekandvad vaheseinad toetuvad samale põrandale. Läbivajumise uurimisel on selgelt näha, et põranda keskosa on läbi vajunud ja servades toetuvad plaadid ning põrand vundamendile. Aktis on oluliseks peetud, et viimane kiht peab jääma võimalikult tasane. Kostja on tunnistanud, et plaatija ei loodinud aluspõrandat, mistõttu aluspõrand ei saanud ideaalne. Lisaks mõradele põrandaplaatides on mittevastavus toonud kaasa olukorra, et põrandaküttesse on tekkinud mikromõrad, mistõttu lülitab küttesüsteem end aeg-ajalt välja. Seinte tegemise ajal sadas vihma, mistõttu niiskus jäi seintesse, põhjustades hiljem mõrasid. Poolte seletuste ja tunnistaja J. Hansingu ütluste kohaselt kuivatati maja puhuriga, kuid O. Lužetski antud arvamusest nähtub, et ehitajal tuli veenduda enne viimistlustööde algust, et maja konstruktsioonid on saavutanud optimaalse niiskuse, ja enne tehnoloogilisi vahepause ei tohtinud ehitaja viimistlustöödega alustada. Tunnistaja J. Hansingu ütluste kohaselt läks niiskus, mis majast välja aurutati, pööningule, mistõttu käskis A. Unt katuseharja kile läbi lõigata, et majja kondenseerunud vesi kuskile minna saaks. Alguses oli hari kinnine. Puit oli värskelt lõigatud ja immutati kohapeal enne paigaldamist. A. Unt jälgis katuse ehitamist algusest lõpuni ja see ehitati tema näpunäidete järgi. Tunnistaja selgitas, et A. Unt käis ise katusel ja tema öeldu põhjal lisati kobasid ja nurki. Tunnistaja väitel muudeti tellija soovil projekti ja katust tõsteti kõrgemaks, et üles saaks teha ärklikorruse. Pooled ei ole tunnistaja öeldut kinnitanud ega sellele vastuväidet esitanud. Ehitise ülevaatuse akti kohaselt on korstna ja pleki vahel vahe, mistõttu pääseb vesi ja lumi pööningule. Müürilati alla on paigaldamata hüdroisolatsioon, mis on vajalik, et puit ei mädaneks. Müürilatti on osaliselt töödeldud puidukaitsevahendiga (peab olema mõlemalt poolt). Asja materjalidest nähtuvalt on kivist fassaadil mõrad, kivid on osaliselt lahti, sillused on läbi vajunud ning akende ja kivifassaadi vahe on ebakorrektselt täidetud silikooniga. Kostja väitis, et ta teadis, et välisseintesse tuleb teha deformatsioonivuugid, kuid ta ei teinud neid, sest ta ei teadnud õiget asukohta, kuna projektist seda ei nähtunud. Pealegi näitas A. Unt oma maja peal, et mingeid mõrasid ei ole tekkinud. Kostja ei informeerinud tellijat, et jätab deformatsioonivuugid tegemata. Ehitise ülevaatuse akti kohaselt kasutas ehitaja sillusena kiviseintes puitu, mistõttu on mittekandvatel seintel silluse kohal mõrad, ja rikkus sellega tehnoloogia nõudeid. Puudusena on toodud välja asjaolu, et laepaneelide alla on valamata vöö, parandada on vaja maja seina soklit ja betoonist äärt. Eeltoodust lähtudes on kostja lepingut täites rikkunud head ehitustava, eirates ehitamist reguleerivaid õigusakte, ning osaliselt ei ole ehitatud ehitusprojekti järgi, mistõttu vastutab töövõtja mittevastavuse eest. Kui esitatud projektdokumentatsioon ei olnud piisav, pidi töövõtja juhinduma kehtivatest standarditest ja tavast. Kostja tegemised või tegemata jätmised on tinginud tööde ümbertegemise ja parandamise vajaduse. Ehitisel ilmnenud puudused ei ole väheolulised, mõjutades kogu elamut kui tervikut. Hoonele kasutusloa väljastamisest keeldumine annab aluse eeldada, et hoone süsteemid võivad olla ohtlikud ja et ehitis ei ole kasutamiseks ohutu. Nii töö parandamist kui ka uue töö tegemist saab töövõtjalt nõuda üksnes juhul, kui see ei põhjusta töövõtjale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust (
Kostja esitas 1. veebruaril 2004 hagejale hinnapakkumise, mille kohaselt pidi kostja tegema kinnistul ehitustöid 1 051 809 krooni eest (maja ehitus vundamendist kuni siseviimistluseni). Samas võib elamul esinevate puuduste kõrvaldamine minna maksma 1 176 570 kroonist kuni 1 640 851 kroonini. Seega ületab elamul esinevate puuduste kõrvaldamise kogumaksumus elamu ehitamisel tehtud tööde maksumust. Kuigi kostja ei saa ebakvaliteetset tööd õigustada hageja puuduliku omanikujärelevalvega, on selle kohustuse täitmata jätmine võimaldanud ehitustööde mittevastavuse nii suures ulatuses. EhS § 30 lg 2 kohaselt on omanikujärelevalve tegemise eesmärk tagada ehitusprojektikohane ehitamine, ehitamise tehniliste dokumentide koostamine ja ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. Kuna hageja on elamu ehitamisel kasutanud EhS § 30 lg-s 4 ettenähtud õigust teha üksikelamu ehitusel omanikujärelevalvet ise ega ole omanikujärelevalve tegemise õigusega isikut omanikujärelevalve tegijaks määranud, kannab ka hageja ehitise mittevastavuse riisikot. Tunnistaja O. Lužetski ütluste ja ehitise ülevaatuse aktide kokkuvõtete kohaselt on ehitamisel rikutud kogu ehitustehnoloogiat, mistõttu on vaja ümber ehitada hoone kandekonstruktsioonid, maja vundamenti on vaja toestada ja soojustada. Suurema tööna on toodud välja uute põrandate valamine, kuna vanade vajumine võib kahjustada põrandasse paigaldatud kommunikatsioone. Põrandatööde ja puidust silluste asendamine raudbetoonsillustega toob kaasa kogu siseviimistluse parandamise. Välisfassaad tuleb enne eemaldada ja asendada uuega. Ligikaudseks tööde maksumuseks võrreldes hoone maksumusega on 40% maja väärtusest. Olukorras, kus hageja enda tegemata jätmiste mõju ehituse ülevaatuse aktis toodud puudustele on niivõrd oluline ja tingib puuduste kõrvaldamiseks suuremahuliste tööde tegemist, ei ole põhjendatud nõuda kostjalt puuduste kõrvaldamist, sest sellega põhjustatakse kostjale ebamõistlikult suuri kulutusi. Arvestada tuleb sedagi, et hageja tuttav A. Unt käis objektil ja jagas ehitajale juhtnööre. Tunnistaja J. Hansingu ütlustega on tõendatud, et katuse ehitus ja aluskile lõikamine toimusid omaniku tuttava A. Undi juhtnööride alusel. Piisava omanikujärelevalve olemasolul saanuks puudused kõrvaldada õigel ajal, mis võimaldanuks seda teha minimaalsete kuludega. Kostjat ei ole otstarbekas ega mõistlik kohustada kõrvaldama puudusi, millega kostja on kohtumenetluse ajal nõustunud (paigaldama lahti tulnud keraamilised plaadid ja parandama seina sokli ning betoonist ääre), sest nimetatud puuduste kõrvaldamine ja kulude kandmine enne tööde tegemist, mida tuleb teha varem, muudab tehtu mõttetuks (nt keraamiliste plaatide paigaldamine enne välisfassaadi parandamist, sokli ja betoonääre parandamine enne vundamendi toestamist ja soojustamist). Kuna hageja ei ole tegelikult ehitusvigu parandanud ega selle tõttu seoses mingeid kulutusi kandnud, välistab see kostjalt puuduste parandamiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks nõutavast summast 1 000 000 krooni suuruse osa väljamõistmise.
lg 5 kohaselt, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Hagejale tehtud hinnapakkumiste alusel ei ole ehitus- ega parandustöid tehtud ega selle kohta kuludokumente esitatud. Hageja kulu, mis on tingitud puuduste parandamisest või parandada laskmisest, muutub sissenõutavaks selle kandmisest ja peab olema tõendatud. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit tulekahju tagajärgede ning duši- ja leiliruumis esinenud puuduste likvideerimise kulutuste kandmise kohta, siis kostja vastuväite ja nõude osalise tunnustamise tõttu mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 2100 krooni tulekahju tagajärgede ning duši- ja leiliruumis esinenud puuduste likvideerimise katteks.
Maakohus on õigesti leidnud, et kostjale oli teada, et hageja soovis saada elamut endale ja oma perele elamiseks, ning hageja võis mõistlikult tugineda kostja oskustele ja teadmistele. Hageja kinnitas, et ta kontrollis ehitaja tausta, ning kostja on kinnitanud, et ta oli tegev ehitajana kuni pensionile jäämiseni. Ehitisele esitatavad üldised nõuded on sätestatud EhS §-s 3 ning kostjal oli ehitajana kohustus ehitada elamu (teha töö) hea ehitustava ja ehitamist käsitlevate õigusaktide kohaselt. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ka selles, et Xxxxx x ehitise ülevaatuse akt, akti täiendus ning fotomaterjal tõendavad kostja tehtud töö mittevastavust lepingule ja seaduses sätestatud normidele aktides märgitud ulatuses. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et tema tehtud töö vastaks kokkulepitud otstarbele. Ehitise ülevaatuse akt ja selle täiendus ning hageja vande all antud seletus tõendavad, et aktis ja selle täiendustes märgitud puudused eksisteerisid osaliselt juba töö hagejale üleandmisel ning hiljem tekkinud puudused on põhjustatud kostja kohustuste rikkumisest.
puhul on tegemist kõrgendatud vastutusstandardiga ning see ei näe ette töövõtja võimalust vabaneda vastutusest ka vabandatava rikkumise korral. Töövõtja vastutuse eelduseks on
Hageja teatas kostjale puudustest töös mõistliku aja jooksul pärast puudustest teadasaamist.
lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kostja vastuväide, mille kohaselt ei vastuta ta puuduste eest töös, kuivõrd need olid tingitud puudulikust ehitusprojektist, ei ole põhjendatud. Tunnistajate A. Tari ja O. Lužetski ütlused tõendavad, et Xxxxx x ehitusprojekt vastab miinimumnõuetele ja selle järgi saab ehitada. Kostjal lasub tema professionaalsuse tõttu kohustus projekti vastavust kontrollida ning kuna ta tegi selle järgi hagejale hinnapakkumise, siis pidas ta projekti piisavaks, et võtta selle alusel endale lepinguline kohustus. Kostja on esitanud vastuväite, et ta ei vastuta puuduste eest
Undi juhiste kohaselt. Ringkonnakohus leidis, et kostja nimetatud vastuväide on osaliselt põhjendatud. Nähtuvalt asja materjalidest on A. Unt Xxxxx x asuva elamu projekti üks projekteerijatest (I kd, tl 112). Hageja on kinnitanud, et tema palvel käis ehitustööde käiku ja kvaliteeti kontrollimas tema hea tuttav, kelle märkuste tõttu tegi kostja ümber mitmeid töid, näiteks katuse paigaldamise. Tunnistaja J. Hansingu ütluste kohaselt ehitas ta hageja elamule katuse. Tellija esindaja A. Unt jälgis katuse ehitamist algusest lõpuni ning katusetööd said tehtud A. Undi näpunäidete järgi. A. Unt ei teinud katusetöödele mingeid ettekirjutusi. Ehituse ülevaatuse aktist nähtuvalt on elamu katus ehitatud puudustega, kuna katuse ehitusel on kasutatud puitmaterjali, mis hallitab, ja katuse aluskatte paigaldamisel ei ole tehtud harjale ülekatet. Korstna ja pleki vahel on vahe. Samuti on jäetud müürilati alla paigaldamata hüdroisolatsioon, mis on vajalik, et puit ei mädaneks. Müürilatti on ainult osaliselt töödeldud puidukaitsevahendiga. Villaare OÜ esitatud hinnapakkumise järgi kulub loetletud töödele 29 224 krooni 80 senti. Ringkonnakohus leidis, et nimetatud puuduste kõrvaldamise eest ei vastuta kostja
Tellija esindaja A. Unt ei olnud eriteadmisteta isik ning seetõttu ei saa eeldada, et ehitaja peaks sellise isiku juhiseid veel täiendavalt kontrollima. Seetõttu on A. Undi juhistel õiguslik tähendus ning kuna on tõendatud, et elamu katus ehitati A. Undi juhiste järgi, kes käis hageja ülesandel katusetööde kvaliteeti kontrollimas, ei pea kostja katusel ilmnenud puudusi kõrvaldama. Hageja ei ole tõendanud puuduste nr 1.9 (garaažiuksed ei tööta korralikult ja ei ulatu põrandani), nr 1.12 (tsirkulatsioonipump ei tööta), nr 1.14 (tualett haiseb), nr 1.15 (WC-s on vesi lakke jooksnud ja plaadid rikutud), nr 1.16 (maja välisuks ei käi korralikult) ja nr 1.21 (vihmaveerenn on kohati ära vajunud) esinemist. Nimetatud puudusi ei ole kostja omaks võtnud ning nende esinemist ei tõenda ka ehitise ülevaatuse aktid. Kostja on omaks võtnud, et ta peab hagejale üle andma elamu vee- ja kanalisatsiooniprojekti. Kuna kostja ei vastuta
Ülejäänud puuduste eest vastutab kostja ning ta peab need kõrvaldama. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti
lg-t 1 ning sellest tulenevalt on väär maakohtu seisukoht, et kostja ei pea puudusi kõrvaldama, kuna see põhjustaks kostjale ebamõistlikke kulutusi. Ringkonnakohus märkis, et töö parandamine (puuduste kõrvaldamine) ei saa töövõtulepingu puhul üldjuhul põhjustada töövõtjale ebamõistlikke kulutusi. Parandamiskulude ebamõistlikkus võib kõne alla tulla eelkõige juhul, kui need oleksid ebaproportsionaalsed, arvestades parandamise tulemusena lepingutingimustele vastavaks muudetud töö väärtust. Kulud võiks olla ebamõistlikud juhul, kui need ületavad mitu korda töö eest makstud tasu ning sellega seotud töö väärtust. Parandamise kulud on ebamõistlikud, kui need ületavad parandatud töö väärtuse. Ehitise ülevaatuse akti (I kd, tl 81) kohaselt on parandustööde maksumus ja väärtus 40% maja väärtusest. Seega ei põhjusta puuduste kõrvaldamine kostjale ebamõistlikke kulusid ning kostja vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas
Ringkonnakohus arvestab siinjuures ka töö lepingutingimustele mittevastavuse olulisust (hageja ei ole saanud puuduste tõttu elamu kasutusluba). Ekslik on maakohtu seisukoht, et kuna hageja tegi ise omanikujärelevalvet, siis kannab ta ehitise mittevastavuse riisikot. Selline maakohtu seisukoht ei ole kooskõlas
Eelduseks, et tellija on kohustatud töö vastu võtma, on muu hulgas asjaolud, et töö on valmis ja vastab lepingutingimustele. Maakohus on tuvastanud, et töö ei olnud valmis (esines hulgaliselt olulisi puudusi) ning töö ei vastanud lepingutingimustele. Riigikohus on 28. oktoobri 2008. a eelviidatud lahendis märkinud, et kuna töövõtja peab
teise lause kohaselt tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka seda, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. 1 000 000 krooni suuruse nõude kohta leidis ringkonnakohus, et maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et
lg 5 järgi saab nõuda kulutuste hüvitamist, kui töövõtja on keeldunud töö parandamisest ning töö parandamise kulud on kandnud tellija. Maakohus jättis täitmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 351 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustuse. Kui kohus leidis, et
lg-t 5 ei saa esitatud asjaoludest tulenevalt kohaldada, oleks kohus pidanud selgitama välja, kas hageja soovib esitada kahju hüvitamise nõude. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt soovis hageja 1 000 000 krooni suuruse kahju hüvitamist juhul, kui kostja ei kõrvalda puudusi kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostja on saanud nimetatud põhjendustele esitada omapoolsed vastuväited, seega on täidetud TsMS § 436 lg-s 4 sätestatud tingimus. Kui kostja keeldub puuduste kõrvaldamisest kuue kuu jooksul, on hagejal õigus nõuda
alusel kahju hüvitamist, kuivõrd hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on samad ning nende alusel on võimalik tuvastada kahju hüvitamise eelduste olemasolu. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib ringkonnakohus, et juba maakohtus tugines kostja
§dele 139 ja 140, mis ei kohaldu
Seega sai kostja juba maakohtus aru, et tegemist võib olla kahju hüvitamise nõudega. Villaare OÜ hinnapakkumised ja ehitise ülevaatuse aktid tõendavad hagejal kahju esinemist. Kostja on rikkunud töövõtulepingust tulenevaid töövõtja kohustusi ning need on põhjuslikus seoses hagejale kahju tekkimisega. Asja materjalidest ei nähtu ning kostja ei ole ka tuginenud
Seetõttu peab kostja puuduste kõrvaldamata jätmisel hagejale hüvitama kahju. Hüvitatavast kahjust tuleb maha arvata 29 224 krooni 80 senti, s.o puuduste maksumus, mille eest kostja ei vastuta (1 000 000 29 224,80 = 970 775,20 krooni). Puuduste, mille esinemist ei ole hageja tõendanud, kõrvaldamise maksumust ei ole hageja esitatud hinnapakkumises kajastatud. Kostja on tuginenud oma vastuväites
lg-tele 1 ja 2 ning palunud arvestada seejuures hageja puudulikku omanikujärelevalvet. Ringkonnakohus leidis, et kostja esitatud asjaoludest tulenevalt on kohaldatav
lg 2, mille kohaselt kohaldatakse selle paragrahvi lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Maakohus on tuvastanud, et hageja tegi ise omanikujärelevalvet, mis on EhS § 30 lg 4 kohaselt lubatav. EhS § 30 lg 2 järgi on omanikujärelevalve tegemise eesmärgiks tagada muu hulgas ka ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. Hageja on vande all antud seletuses kinnitanud, et omanikujärelevalve oli nõrk ning ta tunnistab selles osas oma viga. AS RTG Projektbüroo arvamus tõendab, et omanikujärelevalvet teinud omanik on täitnud oma kohustusi osaliselt. Suurima mõjuga ehituse ülevaatuse aktis toodud puudustele ja kõrvalekalletele on omanikujärelevalve kontrolli ja nõudeõiguste mitteresoluutne täitmine. Puudulik omanikujärelevalve ei vabasta töövõtjat vastutusest puudustega töö eest ning kostja tuginemine siinjuures
lg-le 1 ei ole asjakohane.
lg 2 teise alternatiivi kohaselt on võimalik arvestada kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel, kui kahjustatud isik jättis kahju tõrjumise või kahju vähendamise kohustuse täitmata ning seda võis temalt mõistlikult oodata. Märgitud sätte eesmärgiks on mitte nõuda kahju tekitajalt sellise kahju hüvitamist, mille tekkimist ta oleks ise mõistlike abinõude tarvituselevõtuga saanud vältida või vähendada. Kahju vähendava toiminguna on käsitatav hageja piisav omanikujärelevalve, mille tulemusel oleks töös esinenud puudusi olnud võimalik kõrvaldada väiksemate kuludega, st kostja põhjustatud kahju olnuks väiksem. Mõistlik on vähendada
lg 2 järgi kahjusummat 970 775 krooni 20 senti 15% ulatuses, s.o 145 616 krooni 28 sendi võrra ning selle tulemusena on kahju suuruseks 825 158 krooni 92 senti, mille kostja peab hagejale hüvitama juhul, kui ta kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ei kõrvalda elamul esinevaid puudusi. Kostja viidatud
on mõeldud eelkõige lepinguvälise vastutuse tagajärgede korrigeerimiseks ning lepingulisele kahjuhüvitusnõudele nimetatud norm üldjuhul ei kohaldu. 22 815 krooni 83 sendi suurusest kulutuste hüvitamise nõudest on tõendatud 2100 krooni suurune osa. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega tühistati maakohtu otsus. Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et hageja nõutavat kahjusummat on vähendatud katusekonstruktsioone puudutavate tööde maksumuse võrra. Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et kohus on lähtunud hageja esitatud Villaare OÜ hinnapakkumisest. Samas aga ei selgu kohtuotsusest, milliseid töid on katusekonstruktsioonide ehitamisega seostatud. Villaare OÜ hinnapakkumisele tuginedes oleks ringkonnakohus pidanud võtma seisukoha kostja esitatud väidete kohta, s.o kas hinnapakkumises loetletud tööd on seotud kostja tegevusega ning kas need on vajalikud hageja nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Hinnapakkumises ja ka tunnistaja seletuses pole selgitatud loetletud tööde seotust hageja nimetatud puudusega. Seetõttu pole ka arusaadav, milliste tööde maksumust ja miks on ringkonnakohus silmas pidanud katusekonstruktsioonide osas ja miks just sellise summa võrra tuleb kahjunõuet vähendada. Oluline on see küsimus seetõttu, et hageja nõutud ükskõik millise töö tegemisel peab kahjunõue vähenema. Kui aga pole selge, milline töö millise nõudega seostub, ei ole võimalik tegelikku kahju suurust määrata. Kui ringkonnakohus sidus kahju nõude Villaare OÜ pakkumisega, tuvastamata sealjuures, milline töö on millise puuduse kõrvaldamiseks vajalik, pole selline kohtuotsus täidetav. Kui kostja ei suuda kohtuotsuses sätestatud ajal kõiki töid ära teha, jääb hagejale õigus nõuda kogu kahjuhüvitist. Selline olukord pole aga kooskõlas kahju hüvitamise põhimõtetega. Kui puuduvad tõendid, mis võimaldaks hinnapakkumises nimetatud töid hageja nimetatud puudustega seostada, ei saa Villaare OÜ hinnapakkumist kahju suuruse määramisel aluseks võtta. Projektis pole ette nähtud drenaaži paigaldamist ja sellega seotud töid (hinnapakkumise pos 9-13) ning pööningu välispiirde tuuletõkke paigaldamist (hinnapakkumise pos 18). Ringkonnakohus pole ümber lükanud maakohtu tuvastatud asjaolu, et omanikujärelevalve toimis ning seda tegi hageja tuttav Allan Unt. Maakohtu istungil andis ütlusi ka kostja, kelle väitel täideti põrandaid A. Undi juhendamisel. Samuti juhinduti A. Undi näpunäidetest välisvoodri ladumisel ning viimase soovitusel jäeti tegemata deformatsioonivuugid. A. Unt oli teadlik ka asjaolust, et niiskus oli majas sees ja seinad polnud lõplikult kuivanud. Sellele vaatamata ei pidanud ta vajalikuks töid katkestada. Kui ringkonnakohus pidas võimalikuks jätta hageja nõue rahuldamata katusetööde maksumuse ulatuses, siis jääb otsusest selgusetuks, miks seda ei tehtud teiste tööde maksumuse ulatuses, mille puhul samuti toimis omanikujärelevalve. Ringkonnakohus oleks pidanud hindama ka kostja ütlusi. Kohus oleks pidanud lahendama vastuolu tunnistajate Tari ja Lužetski ütluste vahel. Ringkonnakohus pole arvestanud ka asjaoluga, et ringkonnakohtu istungil andis kostja hageja lepingulisele esindajale üle hoone elektriprojekti. Kohtuotsuses on see loetletud puudusena, mille kostja peab kõrvaldama ja selle kõrvaldamata jätmisel kahju hüvitama. Kostja on selle kohustuse juba täitnud, jääb aga selgusetuks, millises osas ta kahjunõudest vabaneb. Kostja arvates ei saa ehitise püstitamisel lähtuda
lg 1 mõttes mitte asja väärtusest, vaid lähtuda tuleb ehitise püstitamise maksumusest. Ehitise väärtuse väljatoomine kinnisasja kui terviku väärtusest eraldi on komplitseeritud ja oletuslik, sest kinnisasja väärtus määratakse koos selle oluliste osadega. Pealegi pole selles asjas esitatud ei kinnisasja ega ka ehitise kui vallasasja müügihinda. Seetõttu jääb selgusetuks, millest on ringkonnakohus lähtunud puuduste kõrvaldamise maksumuse ja ehitise maksumuse suhte määramisel.
lg 1 mõttes tuleb lähtuda ehitise püstitamise maksumusest.
lg 1 kohaselt, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole selles osas rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.