← Eesti

3-1-1-21-12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-21-12

  1. märts 2012 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Väärteoasi OÜ Euroapteek karistamises ravimiseaduse § 107 lg 2 järgi Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-11-93 Euroapteek OÜ kaitsja vandeadvokaat Marko Kairjak, kassatsioon Ravimiamet
  4. veebruar 2012, kirjalik menetlus
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. juuni
  7. a otsus ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks.
  8. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
  9. Määrata Advokaadibüroo Varul poolt väärteoasja kassatsioonimenetluses osutatud õigusabiga seoses valitud kaitsja tasu mõistlikuks suuruseks 458 (nelisada viiskümmend kaheksa) eurot 40 (nelikümmend) senti. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Ravimiameti
  11. detsembri
  12. a otsusega karistati Euroapteek OÜ-d ravimiseaduse (RavS) § 107 lg 2 alusel RavS § 84 lg-te 1 ja 8 nõuete rikkumise eest rahatrahviga 100 000 krooni järgmise teo eest. 1.1 Osaühing avaldas ajavahemikus
  13. juuli -
  14. august 2010 oma veebilehel reklaami „Muuda oma retseptid paremaks“. Avaldatud reklaamis pakkus apteek kliendikaardi omanikele retseptiravimi ostmisel allahindlust teistele ravimitele ja muudele kaupadele. Iga retsepti väljaostuga kaasnes preemia - viis krooni, mida sai realiseerida preemiakupongil märgitud ajani kõigi apteegikaupade, sh käsimüügiravimite ostmisel. Ajavahemikus
  15. juulist
  16. septembrini 2010 väljastasid Euroapteek OÜ apteegid retseptiravimi ostmisel preemiakuponge, mille alusel oli vastavat soodustust võimalik saada. Kliendid on neid kuponge ka kasutanud. Kampaanias avaldatud teabes ei ole viidatud üksnes kliendikaardi kasulikkusele, vaid kutsutakse kliendikaardi omanikke üles realiseerima oma retseptid Euroapteek OÜ-le kuuluvates apteekides, andes retseptiravimi ostuga seoses soodustusi teistele apteegikaupadele (v.a retseptiravimid). 1.2 Kirjeldatud kampaaniaga on Euroapteek OÜ rikkunud RavS § 84 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt on retseptiravimi reklaam üldsusele keelatud ja RavS § 84 lg-t 8, mille kohaselt on ravimi väljakirjutamise õigust mitteomavatele isikutele keelatud müügiedendusmeetodina pakkuda ravimi ostuga seoses tasuta või allahindlusega teisi ravimeid, muid kaupu või teenuseid. Kampaania edendab ravimite ebaratsionaalset tarbimist, kuna retseptiravimi ostuga kaasnev soodustus on tähtajaline ning sunnib isikuid realiseerima retseptiravimiga soetatud preemiapunkte sõltumata sellest, kas isikul on tegelik vajadus ravimi järgi. Kampaania suurendab nii retsepti- kui ka käsimüügiravimite tarbimist, seejuures käsimüügiravimite tarbimist ebaratsionaalses suunas. Reklaamikampaania avalikustamine ja müügiedendusmeetodina retseptiravimi ostuga seoses teiste ravimite pakkumine toimus osaühingu juhatuse liikme E. J.-i nõusolekul ja korraldusel ning juriidilise isiku huvides apteegikaupade müügi suurendamise eesmärgil.
  17. Harju Maakohtu
  18. juuni
  19. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus osaliselt, s.o määratud karistuse osas, ja mõisteti karistuseks 3000 eurot. Maakohtu otsuse kohaselt on RavS § 84 lg 1 kohaselt keelatud retseptiravimi reklaam. Menetlusalune isik ja tema kaitsja on kaebuses selgitanud, et reklaamikampaania oli suunatud hoopis teavitamisele Aitäh-kliendikaardiga seonduvatest soodustustest. Maakohus nõustus kohtuvälise menetlejaga selles, et Euroapteek OÜ rikkus RavS § 84 lõigetest 1 ja 8 tulenevat keeldu. Menetlusvälise isiku avaldatud üldsusele suunatud teabest ei ole üheselt arusaadav, et tegemist on kliendikaardi soodustuste reklaamimisega. Kampaania sisuks oli pakkuda apteegist retseptiravimit ostnud inimesele allahindlusega käsimüügiravimeid või muid apteegikaupu. Kampaania tingimuste kohaselt ei reklaamitud tõepoolest konkreetseid retseptiravimeid, samuti ei saanud retseptiravimeid osta soodsamalt, kuid samas kutsus kampaania kliendikaardi omanikke üles ostma oma retseptiravimeid Euroapteek OÜ apteekidest, võimaldades pärast ostu sooritamist omandada teisi apteegis pakutavaid tooteid soodsamalt, seega oli tegemist müügiedendusmeetodiga, millega sooviti suurendada müügiketti kuuluvate apteekide käivet. Seega oli tegemist sisuliselt ravimireklaamiga. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  20. Otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Marko Kairjak, kes taotleb otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kaitsja hinnangul rikkus kohus oluliselt menetlusõigust ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. 3.1 Kohtuvälise menetleja otsusest ja kohtuotsusest puudub täielikult juriidilise isiku vastutuse eelduste analüüs KarS § 14 tähenduses.
  21. oktoobril 2010 koostatud väärteoprotokolli kohaselt toimusid rikkumised „Euroapteek OÜ juhatuse liikme E. J.-i nõusolekul ja teadmisel ning juriidilise isiku huvides“.
  22. novembril 2011 on väärteoprotokolli teokirjeldust muudetud (vastuolus VTMS § 68 lg-ga 2) - sellest nähtub, et tegu toimus E. J.-i „nõusolekul ja korraldusel“ ning sellist sõnastust kasutatakse ka kohtuvälise menetleja otsuses. Väärteoasjas ei ole tuvastatud, milles seisnes juhatuse liikme tegu (kas tegevus või tegevusetus), miks oli selle valdkonna eest vastutav just see juhatuse liige, millise täideviimisvormiga oli tegemist ja kes on teo faktiline toimepanija (reklaamikupongide väljastaja). 3.2 Kohus on ebaõigesti kohaldanud RavS § 84 lg-d 1 ja
  23. Jääb selgusetuks, millist sätet on rikutud konkreetse teo puhul (s.o eraldivõetuna reklaami avaldamine ja seejärel konkreetsetel juhtudel kupongide väljastamine). Kas kõigil juhtudel on rikutud RavS § 84 lg-d 1 ja 8 või on mõne teo puhul rikutud näiteks ainult RavS § 84 lg-t
  24. Tegemist on erinevate teokirjeldustega - esimene lõige sisaldab üldist retseptiravimi keeldu ja kaheksas lõige ravimi ostuga seoses teiste ravimite vm esemete pakkumist müügiedendusmeetodina. Kaitsja leiab, et RavS § 84 lg 1 ei keela n-ö üldist retseptiravimi reklaami, vaid konkreetse ravimi reklaami. Kampaania ei ole suunatud konkreetse ravimi reklaamimisele. Samuti jääb kaitsja seisukoha juurde, et RavS § 84 lõiget 8 tuleb tõlgendada koosmõjus esimese lõikega, mistõttu keelatud peaks olema eelkõige ebamõistliku retseptiravimite tarbimise edendamine (seejuures jätkuvalt käib jutt konkreetsetest ravimitest). Puudub ka kampaania keelatust toetav Euroopa Kohtu praktika. 3.3 Kohus on ebaõigesti kohaldanud KarS § 39 ehk keelueksimust puudutavaid sätteid. Enne reklaamikampaania läbiviimist esitas menetlusalune isik Ravimiametile päringu, milles ta küsis arvamust retseptiravimitele antava soodustuse info levitamise kohta. Ravimiameti vastuse kohaselt on info levitamine põhimõtteliselt lubatud. Kaitsja leiab, et seetõttu oli menetlusalune isik vältimatus keelueksimuses.
  25. Ravimiameti vastuse kohaselt on kohtuotsus õige ja põhjendatud. Ravimiseaduses sisalduvad reklaaminõuded kohalduvad nii konkreetse ravimi kui ka ravimite reklaamile üldiselt. Vastuses viitab Ravimiamet ka Euroopa Kohtu praktikale. Tegemist oli üldsusele suunatud reklaamiga. Tegemist ei ole keelueksimusega, kuna Ravimiametile esitatud küsimuses ei ole kirjeldatud kavandatava kampaania sisu.
  26. Kassatsioonimenetluses esitas kaitsja oma kirjalikud seisukohad, milles jääb kassatsioonis esitatud seisukohtade juurde ja analüüsib Euroopa Kohtu praktikat, millele on Ravimiamet viidanud kassatsioonivastuses. Kaitsja taotleb ka menetlusalusele isikule kulude hüvitamist kokku summas 4504 eurot 69 senti, sh kassatsioonimenetluses 458 eurot 40 senti. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  27. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses, kuna kohtuotsusest puudub põhjendus selle kohta, millisel õiguslikul alusel on Euroapteek OÜ-le omistatud väärteoprotokollis kirjeldatud tegu. 6.1 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on korduvalt märgitud, et juriidilise isiku väärteoasja puhul peab juba väärteoprotokollist nähtuma juriidilise isiku organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegu, mis oma koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob endaga kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  28. aprilli
  29. a otsus asjas nr 3-1-1-12-08, p 5;
  30. juuni
  31. a otsus asjas nr 3-1-1-38-08, p 7;
  32. septembri
  33. a otsus asjas nr 3-1-1-43-08, p 9;
  34. mai
  35. a otsus asjas nr 3-1-1-30-11, pd 15.1-15.2;
  36. detsembri
  37. a otsus asjas nr 3-1-1-100-11, p 12). 6.2 Seoses juriidilise isiku või juhtivtöötaja tegevusega tuleb arvestada sellega, et paljudes väärteokoosseisudes kirjeldatud teod, mille eest on ette nähtud ka juriidilise isiku vastutus, on sellised, mida reeglina ei pane toime juriidilise isiku juhtivtöötaja, organ või pädev esindaja, vaid tavatöötajad. Sellest tulenevalt on kohtupraktikas aktsepteeritud ka seda, et teo paneb toime juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul (korraldusel) või vähemalt heakskiidul (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  38. septembri
  39. a otsus nr 3-1-1-82-04,
  40. veebruari
  41. a otsus nr 3-1-1-145-05, p 6 ja
  42. aprilli
  43. a otsus nr 3-1-1-9-08, p 9). Samas eeldab see igal juhul nii tavatöötaja kui ka KarS § 14 lg-s 1 nimetatud isiku teo õigusliku analüüsi kohtuotsuses, isegi kui tavatöötajat tuvastatud ei ole. 6.3 Maakohtu otsuses ei ole käesoleva otsuse p-des 6.1 ja 6.2 kirjeldatud küsimusi käsitletud. Kriminaalkolleegium kordab varasemates lahendites väljendatud seisukohta, mille kohaselt arutab maakohus VTMS § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sh lahendab VTMS §-s 133 loetletud küsimused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  44. märtsi
  45. a otsus asjas nr 3-1-1-8-08, p 8). Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muuhulgas maakohtu kohustust lahendada VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Vastavalt VTMS § 133 p-le 4 peab kohus välja selgitama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Kolleegium on seisukohal, et jättes menetlusaluse isiku kaebuse lahendamisel kontrollimata tema juhatuse liikme tegevuse vastavuse deliktistruktuurile, on maakohus rikkunud väärteoasja täies ulatuses lahendamise põhimõtet. Nagu eespool märgitud, peab kohtuotsuses sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs ja vastavad põhjendused. Nende puudumine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  46. septembri
  47. a otsus asjas nr 3-1-1-66-06, p 6;
  48. novembri
  49. a otsus asjas nr 3-1-1-89-10, p 7;
  50. augusti
  51. a otsus asjas nr 3-1-1-56-11, p 6 ja
  52. oktoobri
  53. a otsus asjas nr 3-1-1-72-11, p 12). 6.4 Kolleegium nendib, et muudetud väärteoprotokolli teokirjelduses on märgitud, et tegu pandi toime Euroapteek OÜ juhatuse liikme E. J.-i nõusolekul ja korraldusel, mis viitab tegevusele. Kolleegiumi hinnangul on E. Juul juhatuse liikmena isikuks, kes vastab KarS § 14 lg 1 nõuetele ja kelle tegu võib muude eelduste täidetuse korral kaasa tuua juriidilise isiku vastutuse. Seejuures ei ole väärteoprotokolli täiendamine iseenesest vastuolus VTMS § 68 lg 2 mõttega, kuna nagu ka kriminaalmenetluses esitatud süüdistuse puhul on eeskätt oluline menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamine. Menetlusalusel isikul oli võimalik tutvuda muudatustega ja esitada neile oma vastuväiteid enne otsuse tegemist.
  54. Kuna praeguses asjas ei ole tuvastatud väärteokoosseisule vastavat tegu juhatuse liikme tegevuses, ei anna kolleegium lõplikku hinnangut materiaalõiguse (ravimiseaduse) kohaldamise õigsusele ja keelueksimuse esinemise võimalusele. Küll aga märgib, et maakohtu otsuse kohaselt on tegemist ravimireklaamiga sellepärast, et retseptiravimi ostmisega kaasneva soodustusega sooviti suurendada müügiketti kuuluvate apteekide käivet (võimaldati pärast ostu sooritamist apteegis pakutavaid tooteid osta soodsamalt). Kolleegiumi hinnangul ei saa Euroapteek OÜ müügiketti kuuluvate apteekide reklaami (ehk nende käibe suurendamisele suunatud müügimeetodeid) siiski võrdsustada ravimireklaamiga. Seadus ei keela otsesõnu apteekidel reklaamida oma tegevust (arvestades muu hulgas seda, et nad müüvad ka muud tervishoiuga ja isikliku hügieeniga seotud kaupa). Seega tuleb kohtul asja uuel arutamisel üheselt tuvastada ja põhjendada, kas reklaamikampaania oli suunatud retsepti- või käsimüügiravimite (või mõlema) reklaamile ja müügiedendamisele reklaamiseaduse § 2 lg 1 p 3 ja RavS § 84 lg-te 1 ja 8 tähenduses. Arvesse tuleb võtta ka seda, et reklaamikupongiga oli võimalik osta kõiki apteegis müüdavaid kaupu ja kampaania käigus ei identifitseeritud konkreetset ravimit või ravimigruppi ega esitatud ühtegi väidet nende toodete mõju või olemuse kohta.
  55. Kaitsja on esitanud taotluse talle makstud tasu kokku 4504 eurot 69 senti, sh 458 eurot 40 senti, kassatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks. Kuna VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu vaid väärteomenetluse lõpetamise korral, tuleb maakohtul lahendada tasu hüvitamise küsimus väärteoasja uuel arutamisel. Arvestades väärteoasja ja esitatud kassatsiooni keerukust peab kolleegium 458 eurot 40 senti kassatsioonimenetluse kulu mõistlikuks.
  56. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-st 2 ja § 150 lg 1 p-st 7 tühistab kolleegium maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks. VTMS § 23 nimetatud juhul tuleb maakohtul lahendada küsimus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.