← Eesti

3-1-1-18-12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-18-12 Määruse kuupäev

  1. märts 2012 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris ja Lea Kivi Kohtuasi Oleg Vainile (Vain) Tartu Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  6. novembri
  7. a määrused kriminaalasjas nr 1-08-7412 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Oleg Vaini kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Küllike Taits Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
  8. veebruar 2012, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Anda kohtuasi lahendada Riigikohtu üldkogule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Tartu Maakohtu
  10. oktoobri
  11. a otsusega tunnistati Oleg Vain kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastaks. Mõistetud vangistus jäeti KarS § 74 lg 1 alusel kohaldamata tingimusel, et O. Vain ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, sh KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust mitte tarvitada narkootikume.
  13. juunil 2011 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata O. Vainile mõistetud vangistus täitmisele, kuna O. Vain ei täida kriminaalhoolduse nõudeid, sest on tarvitanud katseajal narkootikume. Kriminaalhooldusametnik selgitas, et
  14. aprillil 2011 korraldas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond koostöös politseiga reidi kohtuotsusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustuste täitmise kontrollimiseks ja selle käigus andis O. Vain Valga Haiglas positiivse narkoproovi. Ka enne selle rikkumise tuvastamist, s.o
  15. märtsil 2011 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule O. Vaini suhtes erakorralise ettekande seoses ühe varasema narkootikumitarvitamisega, mistõttu Tartu Maakohtu
  16. aprilli 2011 määrusega pandi O. Vainile täiendavaid lisakohustusi (alluda ravile, mitte viibida kohtu poolt määratud paikades, s.o baarides, ööklubides jt avalikes meelelahutusasutustes).
  18. septembril 2011 toimunud kohtuistungil, millel vaadati läbi
  19. juunil 2011 esitatud erakorraline ettekanne, kontrolliti O. Vaini võimalikku narkojoovet. Kriminaalhooldusametniku tehtud narkojoobe kiirtesti tulemus tekitas kahtluse, et O. Vain viibib ka kohtuistungil narkojoobes. O. Vain toimetati Valga Haiglasse, kus tal tuvastatigi narkojoove.
  20. Tartu Maakohtu
  21. oktoobri
  22. a määrusega pöörati O. Vainile sama kohtu
  23. oktoobri
  24. a otsusega mõistetud vangistus täitmisele. Kohus leidis, et KarS § 74 lg 4 alusel tuleb vangistus pöörata täitmisele, sest kriminaalhoolduse kulg ei ole olnud eesmärgipärane - O. Vain ei ole suhtunud käitumiskontrolli nõuetesse piisava kohusetundega ega ole korduvalt narkootikume tarvitades täitnud katseaja tingimusi. Vaatamata O. Vainile korduvalt, sealhulgas katseajal antud võimalustele asuda elama õiguskuulekalt, ei ole O. Vain neid võimalusi kasutanud.
  25. Maakohtu määruse peale esitas O. Vain määruskaebuse ringkonnakohtule, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja talle mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmist. Määruskaebuse esitaja leidis, et ta ei pannud katseajal toime kuritegusid. Muude kohustuste rikkumine oli tingitud rahalistest raskustest seoses perekonna loomisega ja seetõttu ravivõimaluste puudumisest. Samas nõustus O. Vain, et kohus võiks pikendada talle määratud katseaega.
  26. Tartu Ringkonnakohtu
  27. novembri
  28. a määrusega jäeti O. Vaini määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. O. Vaini vangistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki ja O. Vain on jätkanud narkootikumide tarvitamist. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  29. Tartu Ringkonnakohtu
  30. novembri
  31. a määruse peale esitas O. Vaini kaitsja vandeadvokaat Sirje Must Riigikohtule määruskaebuse. Selles taotletakse vaidlustatud määruse tühistamist, Tartu Maakohtu
  32. oktoobri
  33. a kohtuotsusega O. Vainile mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmist ja O. Vainile määratud katseaja pikendamist kohtu äranägemisel. Kaitsja hinnangul ei suhtunud O. Vain kriminaalhooldusse ükskõikselt, vaid pöördus ravi saamiseks meditsiiniasutusse. Perekondlike asjaolude tõttu ei olnud tal aga võimalik ravi eest tasuda. Määruskaebuse esitamise ajaks on süüdimõistetul tekkinud rahalised vahendid ravi eest tasumiseks ja katseaja pikendamisel asub ta narkoravile. Samuti on O. Vainil töökoht, kus teda iseloomustatakse positiivselt ja püsiv sissetulek. Ta on loonud perekonna ja peab hoolitsema abikaasa ning lapse eest.
  34. Määruskaebusele vastas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Küllike Taits, kes leiab, et kohtute määrused O. Vainile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja seaduslikud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  35. Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 427 lg-st 2 otsustab vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lg-te 5 või 6, § 76 lg-te 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt talle kohtuotsusega mõistetud karistust kandma süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. See määrus ei ole määruskaebekorras vaidlustatav, kuna KrMS § 385 p 26 sätestab, et KrMS § 427 lg 2 (ja § 428) alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määruse peale määruskaebust esitada ei saa. Saanud määruskaebuse maakohtu sellise määruse peale, mille peale on KrMS § 385 kohaselt määruskaebuse esitamine välistatud, tuleb ringkonnakohtul KrMS § 390 lg 1, § 326 lg 2 ja § 323 lg 2 p 2 alusel jätta see eelmenetluses läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Vaatamata eelöeldule on ringkonnakohus O. Vainile mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse sisuliselt lahendanud ja jätnud KrMS § 385 p 26 kohaldamata.
  36. Põhiseaduse § 15 lg-st 2 ja §-st 152 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg-st 1 tulenevalt saab esimese või teise astme kohus jätta õigustloova akti asjassepuutuva normi kohaldamata üksnes juhul, kui ta koos kohtuasja lahendamisega tunnistab selle normi põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohaldamisele kuuluva õigustloova akti sätte põhiseadusevastaseks tunnistamine peab kajastuma maa- või ringkonnakohtu lahendi resolutiivosas ja selline kohtulahend tuleb edastada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks Riigikohtule. Kuigi praeguses kohtuasjas ei kohaldanud ringkonnakohus KrMS § 385 p 26, ei tunnistanud ringkonnakohus seda sätet ka põhiseadusega vastuolus olevaks ega algatanud põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust.
  37. Kriminaalmenetluse seadustiku § 385 p 26 põhiseaduspärasusest sõltub, millise lahendi saab Riigikohus käesolevas kohtuasjas teha. Kui KrMS § 385 p 26 on osas, milles see ei võimalda KrMS § 427 lg 2 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määruse vaidlustamist, põhiseadusega kooskõlas, tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks ringkonnakohtusse eelmenetluse staadiumis. Kui aga KrMS § 385 p 26 ei ole viidatud osas põhiseadusega kooskõlas, tuleb kaitsja määruskaebuse väidetele anda sisuline hinnang ehk hinnata, kas ringkonnakohus talitas maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel õigesti.
  38. Põhiseaduse § 24 lg 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et edasikaebeõiguse esemeline kaitseala hõlmab ka kohtumäärusi. Kaebepõhiõigus ei ole aga absoluutne. Edasikaebeõigus ei ole tagatud alati ja kõigi kohtulahendite puhul - nt kõigi määruste vaidlustamise võimalus ei tagaks kohtusüsteemi efektiivset toimimist ega kinnipidamist mõistliku menetlusaja põhimõttest. Määruskaebemenetluses peab saama vaidlustada kohtumäärusi, mis muudavad menetluse jätkamise võimatuks, s.o kui muud lahendit samas kohtuastmes enam ei järgne (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  39. detsembri
  40. a otsus asjas nr 3-1-1-110-06, p 13.2).
  41. O. Vaini ja tema kaitsja määruskaebustega vaidlustati O. Vainile mõistetud vangistuse täitmisele pööramine. Vaieldamatult toob vangistuse täitmisele pööramine O. Vaini jaoks kaasa mitmete põhiõiguste (eelkõige vabadusõigus) olulise riive ja tema olukorra halvenemise võrreldes vangistuse täitmisele pööramata jätmisega. Vangistuse täitmisele pööramise otsustus hõlmab kohtu väga laia kaalutlusõigust, mille kontroll kõrgema astme kohtu poolt peaks selle otsustuse tagajärgi arvestades olema võimalik. Nimelt annab KarS § 74 lg 4 kohtunikule võimaluse valida, kas pöörata karistus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele, määrata täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra. Käesolevas asjas rakendas kohus O. Vaini suhtes põhiõigusi kõige piiravamat alternatiivi - vangistuse täitmisele pööramist.
  42. Mõistetud vangistuse täitmisele pööramisel on kohtul lai kaalutlusruum, kohtu lahend on selles küsimuses lõplik ja vangistuse täitmisele pööramisega riivatakse väga tugevalt isiku õigusi. Seetõttu on kriminaalkolleegiumil kahtlus, et alates
  43. septembrist 2011 kehtestatud ja eelduslikult menetlusökonoomia eesmärki teeniv KrMS § 385 p-s 26 sätestatud piirang, mis välistab KrMS § 427 lg 2 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määruse vaidlustamise, ei kaalu üles kahju, mida võib õiguskorrale tekitada vangistuse ebaõige täitmisele pööramine (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  44. märtsi
  45. a otsus asjas nr 3-4-1-1-04, p 21).
  46. Kriminaalkolleegiumi hinnangul võib KrMS § 385 p-s 26 sisalduv piirang rikkuda ka õigusloome võrdsuse põhimõtet, sest määruskaebemenetluses saab täitmiskohtuniku määrust endiselt vaidlustada mitmel n.ö kergemal juhul (nt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamine). Samuti ei laiene KrMS § 385 p-s 26 sisalduv piirang nendele määrustele, millega lahendatakse KrMS § 427 lg 1 kohaselt küsimusi vangistusest tingimuslikult vabastatud süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramisest või kohustuste kergendamisest või tühistamisest, ja mis piiravad põhiõigusi vabaduse võtmisest oluliselt vähem. Seaduse piiravas regulatsioonis puudub loogika, mille alusel tuleks neid juhtumeid eristada või mille alusel tagada kaebeõigus vaid osale nimetatud juhtudest.
  47. Kriminaalmenetluse seadustiku § 356 p 3 koheselt antakse kriminaalasi lahendada Riigikohtu üldkogule, kui kriminaalasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 3 teise lause kohaselt lahendab üldkogu Riigikohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi või erikogu üleantud asja, kui kolleegiumil või erikogul tekib põhjendatud kahtlus kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses.
  48. Eeltoodud põhjustel (määruse p-d 11-15) on kriminaalkolleegiumil tekkinud kahtlus, et KrMS § 385 p-s 26 sisalduv piirang ei vasta põhiseadusele osas, milles see välistab määruskaebuse esitamise KrMS § 427 lg 2 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määruse peale, mistõttu juhindudes KrMS § 356 p-st 3 annab Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtuasja lahendada Riigikohtu üldkogule. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.