Obsah (8)

§ 2051§ 228§ 207§ 199§ 216§ 385§ 202§ 2

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-10-12 Määruse kuupäev 30. märts 2012 Kohtukoosseis Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg Kohtuasi Taotlus kriminaalmenetluse l

§ 2051lg 1 alusel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 1.

novembri

1. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-11-9300 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Uuno Lausingu ja AS Tartu Mill kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalle-Kaspar Sepper, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev ja
2. veebruar 2012, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. novembri
5. a ja Tartu Maakohtu
6. septembri
7. a määrused täies ulatuses ja saata Uuno Lausingu ja AS Tartu Milli kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalle-Kaspar Sepperi määruskaebus lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtukoosseisule, kes lahendab kriminaalasja 1-11-9300 (kohtueelses menetluses nr 099921000002).
8. Määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. märtsil
11. a esitas AS Tartu Veski (hiljem AS Tartu Mill) esindaja Konkurentsiametile pöördumise, milles informeeris Konkurentsiametit AS Tartu Veski ja AS Stahlhuti vahel
12. septembril
13. a sõlmitud, ent viimase poolt täitmata jäänud kokkuleppest. Pöördumises leiti, et kokkulepe vastab kehtivatele õigusaktidele ega oma konkurentsi kahjustavat iseloomu, kuid märgiti, et AS Stahlhut kasutab kokkulepet ära AS Tartu Veski šantažeerimiseks vabanemaks kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmisest. Märgiti, et AS Tartu Veski on nõus andma Konkurentsiametile igakülgset täiendavat informatsiooni eeltoodud vaidlust puudutavate asjaolude kohta.
15. märtsil
16. a esitasid M. S. ja AS Stahlhut Riigiprokuratuurile kuriteoteate, milles teavitati
17. septembril
18. a AS Stahlhut ja AS Tartu Veski vahel konkurentsiõigusega vastuolus oleva kokkuleppe sõlmimisest ja paluti alustada menetlust kontrollimaks KarS §-s 400 ettenähtud kuriteo tunnuste esinemist AS Stahlhut, M. S.-i, AS-i Tartu Veski, M. G., U. Lausingu ja R. P. tegevuses. Kui prokuratuurile piisab kriminaalmenetluse alustamiseks teates märgitust, paluti seda käsitada kui leebuse kohaldamise taotlust kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse
19. veebruaril
20. a jõustuvate muudatuste tähenduses.
21. Riigiprokuratuur alustas
22. mail
23. a kriminaalmenetlust KarS § 400 lg 1 tunnustel seoses AS Tartu Veski ja AS Stahlhut vahel
24. septembril
25. a konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise ja kaubaturu jagamisega. Kriminaalmenetluse käigus esitati M. S.-ile ja AS-le Stahlhut kahtlustus KarS § 400 lg-te 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on alates
26. veebruarist
27. a vaadeldav konkurentidevahelise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlmimisena, millega jagatakse kaubaturgu ja mis on kvalifitseeritav KarS § 400 lg 2 p 3 järgi. 4.
28. Riigiprokuratuuri juhtiva prokuröri Heili Sepa
29. augusti
30. a määrusega lõpetati M. S.-i ja AS Stahlhut suhtes

§ 2051lg 1 ja § 206 alusel kriminaalmenetlus.

Määruses leiti, et nende isikute teade ja selle lisad võimaldasid alustada kriminaalmenetlust KarS § 400 lg 2 p 3 tunnustel. M. S.-i ja AS Stahlhut kuriteoteates esinevad kõik konkurentsiseaduse §-s 781 lg 2 p-des 1-5 loetletud leebuse kohaldamise taotluses nõutavad asjaolud. Isikud on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist 27. veebruaril 2010. a jõustunud

§ 2051lg 1 alusel.

Kuigi nimetatud sätted kuriteoteate esitamisel ei kehtinud, saab määruse tegemise ajal neist juhinduda, lähtuda tuleb menetlustoimingu ajal kehtivast õigusest. Määruses leiti, et kuigi AS Tartu Veski esitas pöördumise varem kui M. S. ja AS Stahlhut, ei ole see vaadeldav asjakohase kuriteoteatena ega vasta leebuse kohaldamise taotluse nõuetele. 4.2. Riigiprokuratuuri määruse kohaselt saab kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrust vaidlustada

§ 228lg 1 ja § 207 lg-te 2 ja 3 alusel.

Samas selgitati, et kui isiku suhtes, kelle osas on kriminaalmenetlus lõpetatud

§ 2051

lg-te 1 või 2 alusel, ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda leebust kohaldada, võib Riigiprokuratuur oma määrusega menetluse leebusetaotleja suhtes uuendada.

1. AS Tartu Milli ja U. Lausingu kaitsja Kalle-Kaspar Sepper esitas Tartu Maakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri
2. augusti
3. a määruse peale, taotledes AS Tartu Mill ja U. Lausingu suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist

§ 2051lg 1 alusel.

Kaebuses leiti, et Riigiprokuratuuri määrus, millega kohaldati AS Stahlhut ja M. S.-i suhtes leebust, on vastuolus

§-ga 2051, sest selles kirjeldatud taotluse esitas esimesena AS Tartu Mill, mistõttu saab leebust kohaldada vaid AS Tartu Mill ja U. Lausingu suhtes. Kuna nende poolt Konkurentsiametile teate esitamise ajal puudus kriminaalmenetluses leebuse kohaldamist võimaldav säte, siis ei saa süüdistatavatele ette heita, et nad ei ole teates leebuse kohaldamist sõnaselgelt taotlenud. Sisult vastab teade kõikidele leebusetaotlusele seaduses sätestatud nõuetele. Neil asjaoludel ja toetudes

§ 228

lg-tele 1 ja 6 ning

§ 2051lg-le 1 taotles kaitsja Riigiprokuratuuri 17.

augusti

1. a määruse tühistamist, AS Taru Mill ja U. Lausingu suhtes leebuse kohaldamist ja KarS § 400 lg 1 ja 2 tunnustel menetletava kriminaalasja lõpetamist.
2. Tartu Maakohtu
3. septembri
4. a määrusega jäeti AS Tartu Mill ja U. Lausingu kaitsja kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale läbivaatamata. 6.
5. Maakohus leidis, et tal puudub õiguslik alus menetleda kaebust selles toodud asjaoludel. Kuigi formaalselt vastab kaebus

§-s 228 sätestatud tunnustele, ei laiene sellele kaebeõigus, sest Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-41-08 p 9 kohaselt ei ole

VIII peatüki

1. jaos sätestatud alustel võimalik vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamist. 6.
2. Kohtu arvates puudub kaebuse esitajal kaebeõigus ka

§ 207lg-te 2 ja 3 järgi, sest AS Mill ja U.

Lausing ei ole käesolevas kriminaalasjas kannatanud. Riigiprokuratuuri määruse selgitus kaebeõiguse kohta on eksitav. 6.3 Maakohus ei võtnud seisukohta määruskaebuse osas, milles paluti kohaldada AS Tartu Mill ja U. Lausingu suhtes leebust

§ 2051

lg 1 alusel, kuna nimetatud sätte esimese ja teise lõike järgi otsustab leebuse kohaldamist vaid Riigiprokuratuur.

1. AS Tartu Milli ja U. Lausingu kaitsja esitas
2. augustil
3. a ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleti nii maakohtu määruse kui ka Riigiprokuratuuri
4. augusti
5. a määruse tühistamist, AS Tartu Mill ja U. Lausingu suhtes leebuse kohaldamist ja nende osas kriminaalmenetluse lõpetamist.
6. Tartu Ringkonnakohtu
7. novembri
8. a määrusega jäeti Tartu Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhiseisukohad on järgmised. 8.
9. Maakohus on õigesti leidnud, et tal ei ole pädevust läbi vaadata kaebust kriminaalmenetluse lõpetamise seaduslikkuse üle. Tulenevalt

§-dest 207 ja 208 on üksnes kannatanul õigus esitada kaebus prokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale

§ 199lõikes 1 või 2 sätestatud alustel.

Sama põhimõte kehtib ka kriminaalmenetluse lõpetamisele

§-s 2051 lg 1 alusel. Praegusel juhul on kriminaalmenetlus lõpetatud

§ 2051

lg 1 sätestatu kohaselt leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja suhtes ning menetluse lõpetamise vaidlustamist süüdistatava poolt seadus ette ei näe. 8.2.

§ 228

lg 1 ja § 230 lg 1 alusel ei saa samuti vaidlustada Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrust. Riigiprokuratuuri määruses on märgitud, et vastavalt

§ 228

lg-le 1 on menetlusosalisel või menetlusvälisel isikul õigus esitada Riigiprokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. See aga ei tähenda, et Riigiprokuratuuri vaadeldav määrus on vaidlustatav maakohtus, nagu on leitud määruskaebuses.

§ 228

lg-te 1 ja 2 järgi võib menetlusosaline või menetlusväline isik esitada kaebuse enne süüdistusakti koostamist ja ainult uurimisasutuse või prokuratuuri menetlustoimingu või määruse peale. Kui nimetatud kaebus saabub prokuratuuri pärast süüdistusakti kohtusse saatmist, edastatakse see kriminaalasja arutavale kohtule. Käesoleval juhul on süüdistusakt saadetud kohtusse 24. augustil 2011. a. ja AS Tartu Mill ja U. Lausingu kaitsja esitas kaebuse Tartu Maakohtule 31. augustil 2011. a. 8.3. Ei saa nõustuda kaitsja väitega, maakohus oleks pidanud kaebust menetlema

§ 228

lg 6 alusel, sest nimetatud kaebust ei ole maakohtule saatnud mitte Riigiprokuratuur, vaid selle esitas kaitsja otse. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, miks tal ei ole pädevust

§ 228lg 6 alusel antud kaebust lahendada, sest need tulenevad Riigikohtu 23.

septembri 2008. a määruse nr 31-1-41-08 seisukohtadest. Kaebus tuleb esitada Riigiprokuratuurile ja viimase poolt tehtud lahendi peale saab kaevata eeluurimiskohtunikule, kelle määrus on lõplik. Antud juhul kaitsja ei esitanud kaebust mitte Riigiprokuratuurile, vaid otse maakohtule. Ringkonnakohus leidis, et sellist õigust ei tulene ka karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lausest, mille kohaselt pärast süüdistusakti koostamist lahendab leebustaotluse läbivaatamisega seotud vaidlused kriminaalasja arutav kohus. Leebustaotluse läbivaatamisega seotud vaidluste läbivaatamist asja arutavas kohtus takistab

§-s 2051 sätestatu, mille kohaselt saab kriminaalmenetlust konkurentsialase kuriteo korral leebuse kohaldamisega lõpetada vaid Riigiprokuratuuri määrusega. Kuni Riigiprokuratuuri määrus on seadusjõus, ei saa kohus seda revideerida.

§ 2051

lg 5 kohaselt, kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud määruse tegemist ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda leebust kohaldada, võib Riigiprokuratuur oma määrusega menetluse leebusetaotleja suhtes uuendada. Eeltoodu annab ringkonnakohtu arvates kaebajale võimaluse vastavate asjaolude esitamiseks Riigiprokuratuurile, taotlemaks lahendust vaidlusele, miks kohaldati leebust AS Stahlhut ja M. S.-i suhtes, mitte aga AS Tartu Mill ja U. Lausingu suhtes. Kohus ei saa seda vaidlust lahendada, sest see pole kohtu pädevuses. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. AS Tartu Milli ja U. Lausingu kaitsja K.-K. Sepper esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palutakse jätkuvalt tühistada nii Riigiprokuratuuri
2. augusti
3. a määrus kui ka maa- ja ringkonnakohtu määrused ning kohaldada AS Tartu Mill ja U. Lausingu suhtes leebust ja lõpetada nende osas kriminaalmenetlus KarS § 400 lg-te 1 ja 2 tunnustel. Määruskaebuses leitakse järgmist. 9.
4. Maa- ja ringkonnakohtu määrustes esitatud seisukohad on vastuolus leebuse kui õigusliku instituudi põhimõttega, samuti kriminaalmenetluse seadustiku sätetega, mis puudutavad kaebeõigust Riigiprokuratuuri tegevuse peale. Maa- ja ringkonnakohus on jõudnud ebaõigele seisukohale, et kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebuse esitaja palub Riigikohtul võtta seisukoht, kas kehtiv kriminaalmenetlusõigus võimaldab kaevata Riigiprokuratuuri leebuse kohaldamise määruse peale ja seda olukorras, kus leebuse kohaldamise tingimused on faktiliselt täidetud kaebuse esitajate (süüdistatavate) poolt. Kui Riigikohus asub seisukohale, et kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri ja ei võimalda kaebemenetlust Riigiprokuratuuri leebuse kohaldamise määruste suhtes, tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus vastava regulatsiooni puudumise osas. Juhul, kui Riigiprokuratuuri leebuse kohaldamise määruseid ei võimaldata kohtulikult kontrollida, annab see Riigiprokuratuurile kohtulikult kontrollimatu võimaluse kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttest irduda ja selektiivselt valida, keda menetlusele allutada. 9.
5. Kriminaalmenetluse seadustiku § 228 lg 1 sätestab, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus esitada enne süüdistusakti koostamist prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusõiguse rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Süüdistatavad said Riigiprokuratuuri määrusest teada alles süüdistusaktis ning määrus ise saadeti neile veel hiljem. Riigiprokuratuuri määruse peale määruskaebuse esitamine on õigustatud

§ 228

lg 6 alusel, mis sätestab, et kui kaebus saabub prokuratuuri pärast süüdistusakti kohtusse saatmist, edastatakse see kriminaalasja arutavale kohtule. Maakohus on määruskaebust läbivaatamata jättes jätnud tähelepanuta, et süüdistatavad vaidlustasid Riigiprokuratuuri määruse üksnes osas, millega jäeti nende suhtes leebus kohaldamata ja kriminaalmenetlus lõpetamata. Riigiprokuratuuri poolne leebuse meelevaldne kohaldamine rikub alati teise poole õigusi ja peab olema kaevatav

§ 228lg 1 alusel.

9.

1. Konkurentsiamet ja Riigiprokuratuur on jätnud AS Milli ja U. Lausingu leebustaotluse tegelikult menetlemata. Asjas puudub dokument, millest nähtuks, miks nende suhtes leebust ei kohaldata. Selline dokument tulnuks edastada taotluse esitajale, kes saaks selle omakorda vaidlustada. Mõistetamatu on ringkonnakohtu etteheide, et kaebus esitati mitte prokuratuurile, vaid maakohtule. 9.
2. Maa- ja ringkonnakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-41-08 ei ole asjakohane. Leebuse kohaldamine on prokuratuuri iseseisev toiming, mida tuleb vaadelda eraldi kriminaalmenetluse seadustiku mõttes kriminaalmenetluse lõpetamisest. Asjaolu, et prokuratuur on otsustanud leebuse kohaldamist väljendada määruses, mida süüdistatavad vaidlustada ei saa, ei muuda leebuse kohaldamist vaidlustatamatuks. Süüdistatavad vaidlustavadki prokuratuuri toimingut, millega nende suhtes ei kohaldatud leebust, sest see rikub nende õigusi

§ 228lg 1 mõttes.

Asjaolu, et süüdistatavad said prokuratuuri toimingust teada alles süüdistusaktist ja hilisemalt süüdistatavatele esitatud kriminaalasja osalise lõpetamise määrusest, ei muuda leebuse kohaldamata jätmist kui prokuratuuri toimingut vaidlustatamatuks. 9.5. Kuna leebuse kohaldamine või kohaldamata jätmine kui prokuratuuri toiming on kaevatav, siis on kohtul võimalik teha prokuratuurile ettekirjutus, millisel viisil tuleb leebust kohaldades käituda. Kui kohus tuvastab, et prokuratuur on rikkunud leebuse kohaldamisel seadust, siis saab

§ 2051

lg 5 alusel kohustada prokuratuuri uuendama kriminaalmenetlust leebusetaotleja osas, kelle suhtes on kohaldatud leebust alusetult. Vaid sellisel viisil on prokuratuuril võimalik kohaldada leebust süüdistatavate suhtes, kes on faktiliselt leebuse kohaldamise tingimused täitnud. 9.6. Kuna ajal, mil AS Tartu Mill esindaja esitas Konkurentsiametile pöördumise, ei sisaldanud kriminaalmenetluse seadustik veel regulatsiooni leebuse kohaldamise kohta, siis ei saa neile ette heita ka seda, et nende pöördumine ei sisaldanud sõnaselget taotlust leebuse kohaldamiseks. Pöördumises oli piisavalt andmeid, mis võimaldanuksid anda hinnangu AS Mill ja AS Stahlhuti vahel sõlmitud kokkuleppele. Prokuratuur on kohaldanud leebust vale isiku suhtes ja samas jätnud põhjendamata, miks ei tehtud seda AS Mill osas. Nii nende leebustaotlus kui ka praegune kaebus tuleb lahendada enne kohtule kriminaalasja toimiku üleandmist prokuratuuri poolt, vastasel juhul on lõplikult minetatud võimalus kontrollida leebuse kohaldamise õigsust. Kehtiva

§ 2051

lg 1 kohaselt on prokuratuur kohustatud lõpetama kriminaalmenetluse isiku suhtes, kes on esimesena esitanud leebusetaotluse, milles sisalduv teave konkurentsialase kuriteo kohta võimaldab alustada kriminaalmenetlust. Kuna nende pöördumine vastab eelkirjeldatud taotluse nõuetele, tuleb kohustada Riigiprokuratuuri oma määrust tühistama suunisega lõpetada AS Tartu Mill ja U. Lausingu suhtes kriminaalmenetlus

§ 2051lg 1 alusel.

1. Riigiprokuratuuri
2. jaanuari
3. a vastuses määruskaebusele leitakse, et kaitsjal puudub õigus vaidlustada Riigiprokuratuuri määrust, kuna kaitsja on
4. juunil
5. a esitanud Riigiprokuratuuri leebustaotluse, mille Riigiprokuratuur jättis
6. juunil
7. a. rahuldamata. Nimetatud määrust ei ole Riigiprokuratuuri hinnangul aga kaitsja ega süüdistatavad vaidlustanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Kolleegium käsitleb esmalt kriminaalmenetluses leebuse kohaldamise instituudi ja kriminaalmenetluse § 2051 alusel lõpetamise olemuslikke tunnuseid (I), analüüsib seejärel, millises korras on kehtiva õiguse kohaselt vaidlustatav kriminaalmenetluse lõpetamine või selle lõpetamata jätmine isiku suhtes, kes on esitanud leebuse taotluse (II) ja lahendab seejärel määruskaebuse (III). I
9. Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 2051 sätestatud konkurentsialase kuriteo lõpetamine seoses leebuse kohaldamisega on käsitatav

§-s 205 sisalduva nn kroontunnistaja suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise erijuhuna. Kroontunnistaja instituut omakorda kuulub

§-s 6 sätestatud oportuniteedipõhimõtte toimealasse, mille kohaselt on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel isiku suhtes, kelle käitumises on kuriteo tunnused. Kroontunnistajaks nimetatakse menetlejaga koostööd tegevat ja kuriteo asjaolude selgitamisele olulisel määral kaasa aitavat kahtlustatavat (süüdistatavat). Kriminaalmenetluse lõpetamine kroontunnistaja suhtes tähendab sisuliselt talle andestamist kuriteo asjaolude selgitamiseks osutatud abi eest. Selline andestamine riivab olulisel määral avalikkuse õiglustunnet ja kahjustab ka ühiskonna moraalset kliimat. Arvestamata ei saa jätta sedagi, et ka kroontunnistaja regulatsioon iseenesest on käsitatav süütuse presumptsiooni, eriti enese mittesüüstamise privileegi, riivena. Seetõttu peaks kriminaalmenetluse lõpetamine kroontunnistaja suhtes olema eriti põhjalikult kaalutud otsustuse tulemiks.

§-s 205 sisalduv kroontunnistaja üldregulatsioon annabki Riigiprokuratuurile üsna avara kaalutlusvõimaluse otsustada, kas kroontunnistaja kaasabi on olnud piisavalt oluline ja kas sellest lähtuvalt tuleks kriminaalmenetlus lõpetada. Selleks, et kroontunnistaja instituut ka tõepoolest toimiks eesmärgipäraselt ja aitaks kaasa raskete või keeruliste kuritegude avastamisele, ei tohi riik käituda sõnamurdlikult ega keelduda kroontunnistaja suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisest siis, kui nende kaasabi kuriteo asjaolude selgitamisele on tõepoolest olnud määrava tähtsusega. Kuid eelnev tõdemus on siiski pelgalt vaid õiguspoliitilise ja kriminoloogilise tähendusega, kuna kolleegiumi arvates puudub kroontunnistajal

§-st 205 lähtuv subjektiivne õigus nõuda kriminaalmenetluse lõpetamist ja ka õigus vaidlustada tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamata jätmist. Järgnevalt tuleb kaaluda, kas selline järeldus kehtib täiel määral ka erinormis - seega

§-s 2051 sätestatu suhtes. 13. Kuigi kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 2051

alusel on samuti käsitatav kriminaalmenetluse lõpetamisena kroontunnistaja suhtes, ei saa jätta märkamata selles paragrahvis sätestatu olulist eripära võrreldes

§-s 205 sätestatuga. Seletuskirjas 20.01.2010 vastu võetud ja 27.02.2010 jõustunud seaduseelnõule 438 SE, millega muuhulgas täiendati ka kriminaalmenetluse seadustikku paragrahviga 2051, on märgitud, et hoolimata kartellide kriminaliseerimisest või võimalusest rakendada ettevõtjate suhtes ulatuslikke rahalisi karistusi või trahve on nende sanktsioonide reaalne ja süstemaatiline rakendamine muutunud enamikus riikides võimalikuks alles pärast nn leebusprogrammide (leniency programme) ellukutsumist. See on põhjustatud nimetatud kuriteoliigi eriti kõrgest latentsusest ning keerukast tõendamismehhanismist. Konkurentsi kahjustavate kokkulepete menetlemine nõuab tavapärasest erinevaid lahendusi, kuna erinevalt enamikust teistest kuriteoliikidest on selle kuriteo olemasolust üldjuhul teadlikud üksnes sellest kasu saavad isikud ehk kokkuleppe osapooled. Kannatanud (konkurendid, tarbijad) võivad kuriteo olemasolu üksnes aimata. Käesoleva kohtuasja eripära, samuti

§-s 2051 sätestatu uudsust arvestades on kolleegiumi arvates seadusandja täpse selgitamise huvides vajalik silmas pidada veel järgmisi seletuskirjas esitatud seisukohti: 13.

1. Leebusprogrammi toimemehhanism põhineb tuntud vangi dilemmal: kui õigusrikkumisest vaikides võib loota, et seda ei avastata, lisandub leebusprogrammi olemasolu korral hirm, et teine õigusrikkuja annab oma kaaslased üles ja pääseb ise kergemalt. See hirm sunnib võimalikult vara ja täielikult järelevalve- ja uurimisasutustega koostööle asuma, et olla ise see, kes pälvib leebema kohtlemise. Selle ootuse täitumise eelduseks on vaja luua õigusrikkujale kindlustunne, et kui ta täidab leebusprogrammi tingimusi, on riik kohustatud teda leebemalt kohtlema. 13.
2. Leebusprogrammi aluste, tingimuste ja kohaldamise korra sätestamine seaduse tasandil ei tähenda siiski, nagu oleks konkurentsialasest kuriteost või selle asjaoludest teada andnud isikule (leebusetaotlejale) automaatselt garanteeritud karistusest vabastamine (immuniteet) või karistuse kergendamine. Leebuse ülesnäitamine sõltub kõigi tingimuste täitmisest, koostööst menetlejaga ja kaalust, mis on koostöö teel saadud tõenditel kuriteo menetlemisel. Kui need tingimused on täidetud, on leebusetaotlejal õigus saada leebemalt koheldud. Muud kriminaalmenetluse otstarbekusest lõpetamise alused (eeskätt

§-d 202 ja 205) on leebusprogrammi kõrval kohaldatavad subsidiaarselt. 13.3. Puudub alus karta, et leebusprogrammi kasutuselevõtmine annaks võimaluse konkurendi alusetuks süüdistamiseks ja seega konkurentsi rikkumiseks. Üksnes asjaolu, et isik on esitanud leebustaotluse, ei ole eraldivõetuna veel mingil juhul aluseks kellegi suhtes põhiõigusi intensiivselt riivavate menetlustoimingute tegemiseks, veelgi vähem isiku süüdistamiseks kartellis, rääkimata isiku süüdimõistmisest. Konkurendi „lõksu mängimise“ välistab ka nõue, et leebusetaotleja ei tohi olla kartelli algataja või juht. Süüdistamiseks on vajalikud menetlusreeglite järgi kogutud tõendid, mis võimaldavad seostada isiku ja kuriteo; samuti ei saa kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Alused konkreetsete põhivabadusi riivavate menetlustoimingute tegemiseks (läbiotsimine, kirjavahetuse jälgimine jne) on

-s eraldi sätestatud ning neid toiminguid võib teha vaid pädeva organi loal. 13.4 Sarnaselt

§-s 205 ettenähtud kriminaalmenetluse lõpetamise regulatsiooniga on leebuse kohaldamisel kriminaalmenetluse lõpetamise õigus reserveeritud Riigiprokuratuurile. Kuna kõigi aluste ja tingimuste täitmise korral puudub Riigiprokuratuuril kaalutlusõigus, kas leebust kohaldada või mitte, on norm sõnastatud imperatiivsena. 13.5. Riigiprokuratuuril on siiski võimalus lähtuvalt menetluse efektiivsusest ja ökonoomiast valida menetluse staadium, milles kriminaalmenetlus lõpetatakse; see võib toimuda nii viivitamata pärast leebusetaotleja poolt kuriteoteate või süüstavate tõendite esitamist kui ka hilisemas staadiumis, kui menetleja on veendunud, et leebusetaotleja on jätkanud koostööd, või kui ülejäänud konkurentsialase kuriteo toimepanijad on süüdi mõistetud. Seejuures on võimalik

§ 216

lõikes 2 sätestatud tingimustel ja lõikes 3 sätestatud korras kriminaalasja eraldamine. Näiteks võib osa kartelliosaliste kohta esitada süüdistuse varem, samas kui teiste kartelliosaliste kohta on vaja veel tõendeid koguda. Samuti võib leebusetaotleja(te) kriminaalasja eraldada, et alles tulenevalt ülejäänud kartelliosaliste suhtes toimunud menetluse käigust otsustada, kas, kelle suhtes ja millises ulatuses on alust leebust kohaldada. 13.

1. Kriminaalmenetluse seadustiku § 2051 lg 1 alusel on kriminaalmenetluse lõpetamine võimalik ühe kuriteo menetlemisel ainult ühe leebusetaotleja suhtes, kusjuures ei ole tähtis, kas kuritegu menetletakse ühises menetluses või on kriminaalasi leebusetaotleja suhtes eraldatud uude toimikusse. Kui leebustaotluse on esitanud mitu isikut, kuid esimeses neist ei ole piisavalt teavet kriminaalmenetluse alustamiseks või esimene taotleja ei täida sätestatud tingimusi, on leebus kohaldatav järgmise isiku suhtes, kes vastab kõigile lõikes 1 sätestatud tingimustele.
2. Analüüsides

§-s 2051 sätestatut ja arvestades ka seletuskirjast nähtuvat seadusandja tahet kõnealuse normi kehtestamisel, võib kolleegiumi arvates rääkida vähemalt kahest

§ 2051

alusel kriminaalmenetluse lõpetamise eritunnusest §-s 205 sisalduvate kroontunnistaja suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise üldtunnustega võrreldes. 14.1. Kui

§-s 205 (samamoodi nagu ka

§-des 202, 203, 204, 2052) sisalduva sõnakasutuse kohaselt „võidakse kriminaalmenetlus lõpetada“, siis

§ 2051tekstis nähakse ette, et „kriminaalmenetlus lõpetatakse“.

Lähtudes sellest ja arvestades ka seletuskirjas märgitut on kolleegiumi arvates põhjust väita, et

§-s 2051 kutsutakse isikuid oluliselt aktiivsemalt riigiga koostööle ja samas põhjustatakse sellega vältimatult ka oluliselt enamal määral õiguspärast ootust kriminaalmenetluse lõpetamisele, kui §-s 205 sisalduvas kroontunnistaja üldregulatsioonis. Riiklikus tegevuses põhjustatud õiguspärase ootusega tuleb aga üldjuhul siduda ka vastav subjektiivne õigus, millest lähtuvalt saab isik tegutseda siis, kui leiab, et tema õiguspärast ootust on rikutud. 14.2. Veelgi olulisem erinevus seisneb aga selles, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 2051

alusel ei piisa lihtsalt kroontunnistajaks olemisest ja täielikust koostöövalmidusest riigiga, vaid oluline on olla esimene kroontunnistaja. Kuna küsimus selle kohta, kes leebusetaotlejaist esitab nõuetekohase taotluse esimesena, on seadusandja ühelt poolt muutnud leebusetaotlejate menetlusliku saatuse määramisel absoluutselt otsustavaks tingimuseks ja kuna teisalt puuduvad objektiivsed kriteeriumid selle küsimuse otsustamiseks ja ka tehtud otsustuse objektiivsuse hindamiseks, siis peab kolleegiumi arvates olema tagatud subjektiivne õigus taotleda enda tunnistamist esimeseks leebusetaotlejaks. Samuti tuleb tagada kohtukaebeõigus vaidlustamaks kõnealuses küsimuses tehtud Riigiprokuratuuri otsustust.

1. Põhjendamaks täiendavalt leebusetaotlejate eelnimetatud subjektiivset õigust taotleda enda tunnistamist esimeseks leebusetaotlejaks ja ka vastavat kohtukaebeõigust, tuleb kolleegiumi arvates veel kord pöörduda kõnealuse eelnõu seletuskirja poole. Kuigi selles märgitu kohaselt puudub alus karta, et leebusprogrammi kasutuselevõtmine annaks võimaluse konkurendi alusetuks süüdistamiseks ja omakorda selle kaudu konkurentsi rikkumiseks, ei nähtu seletuskirjast paraku, kuidas neid kahtlusi siiski täielikult välistada. Nende kahtluste kontrollimiseks puudub igasugune võimalus olukorras, mil Riigiprokuratuur võib mitme leebusetaotleja hulgast valida sisuliselt ilma põhjenduseta isiku, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse, põhjendades seda üksnes väitega, et ühe leebusetaotleja puhul lihtsalt on nõuded paremini täidetud. II
2. Tunnistades eelnevalt põhimõtteliselt leebusetaotleja subjektiivset õigust taotleda enda tunnistamist esimeseks leebuse taotlejaks, samuti kohtukaebeõigust vaidlustamaks selles küsimuses tehtud Riigiprokuratuuri otsustust, tuleb järgnevalt lahendada küsimus sellest, millist liiki kaebeõigusega saab siin tegemist olla.
3. Puudub seaduslik alus vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamist

§ 2051alusel §-des 207208 sätestatud süüdistuskohustusmenetluse vahendusel.

Esiteks ei nähta §-des 207-208 ette võimalust vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamist leebuse kohaldamise tõttu. Teiseks on süüdistuskohustusmenetluses tagatud kohtukaebeõigus vaid kannatanule. Kriminaalmenetluse lõpetamisega § 2051 alusel aga ei riivata mitte konkurentsialaste kuritegude potentsiaalsete kannatanute huvisid, vaid pigem luuakse reaalsed võimalused nende huvide kaitsmiseks. 18. Riigikohtu määruse asjas nr 3-1-1-41-08 p-s 9 märgitu kohaselt välistab

§-s 228 sätestatu süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustamise

VIII peatüki 5. jaos ettenähtud korras. Öeldu puudutab siiski vaid kriminaalmenetluse lõpetamisi §-s 200 sätestatud alustel, mitte aga otstarbekuse kaalutlusest lähtuvaid kriminaalmenetluste lõpetamisi. 18.1 Tulenevalt

§ 385

p-st 10 ei ole võimalik määruskaebe korras vaidlustada kohtu poolt kriminaalmenetluse lõpetamist

§-de 201-203 alusel ja § 2031 alusel leppimise tõttu lõpetamist saab vaidlustada vaid kannatanu. 18.2. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruses asjas nr 3-1-1-113-10 on

§ 385

p 10 sätestatut täpsustavalt tõlgendades asutud seisukohale, et kohtu poolt

§ 202

alusel tehtav kriminaalmenetluse lõpetamise määrus peab olema määruskaebe korras vaidlustatav nende tema jaoks negatiivsete asjaolude osas, millest teda kriminaalmenetluse lõpetamise eelselt ei teavitatud. 18.3. Riigikohtu määruses asjas nr 3-1-1-47-09 aga on leitud, et juhtudel, mil kriminaalmenetluse on otstarbekuse kaalutlusel

§ 202

lg 7 (mutatis mutandis ka § 203 lg 6 või § 2031 lg 6) alusel lõpetanud prokuratuur, on kannatanul võimalik seda lõpetamise määrust vaidlustada analoogia alusel §-des 207-208 sätestatud korras, mitte aga nn uurimiskaebe korras. 19. Seaduses puudub otsene keeld vaidlustada prokuratuuri poolt kriminaalmenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel tuginevalt

§-des 204, 205 või 2051 sätestatule. Väljaspool käesoleva kohtuasja menetluseset möönab kolleegium obiter dictum korras, et kriminaalmenetluse lõpetamist ka

§-des 204 ja 205 sätestatud alusel oleks Riigikohtu eelnimetatud lahendeis nimetatud põhjustel õigem lugeda vaidlustatavateks vaid kannatanu poolt §-des 207-208 sätestatud korras. Samas leiab kolleegium, et kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 2051

alusel on vaidlustatav

VIII peatüki 5. jaos sätestatud uurimiskaebe korras järgmistel põhjustel. 19.1 Nii nagu on märgitud ka eelnevalt p-s 17, ei riivata kriminaalmenetluse lõpetamisega

§ 2051

alusel mitte antud kontekstis aktuaalse konkurentsialase kuriteo kannatanute huvisid, vaid pigem teiste leebusetaotlejate huvisid. 19.

1. Isegi siis, kui asuda seisukohale, et leebuse kohaldamine ühe leebusetaotleja suhtes ja tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine ei saa riivata teiste leebusetaotlejate (s.t teiste kahtlustatavate) huvisid, ei ole leebusetaotlejal, kelle suhtes jäeti kriminaalmenetlus lõpetamata, võimalik eraldi vaidlustada tema suhtes leebuse kohaldamata jätmist. Seda põhjusel, et teda ei teavitata tema suhtes leebuse kohaldamata jätmisest mitte eraldi menetlusdokumendiga (nt leebuse kohaldamata jätmise määrusega), vaid seda tehakse talle kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopiat saates. See tähendab seda, et formaalselt saabki leebusetaotleja vaidlustada tema suhtes leebuse kohaldamata jätmist vaid teise leebusetaotleja suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise määrust vaidlustades. 19.
2. Ei saa jätta märkimata sedagi, et § 228 lg-s 1 sätestatu tagab uurimiskaebe õiguse isegi menetlusvälisele isikule, kes leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Ka seda asjaolu arvestades on kolleegiumi arvates võimatu käsitletaval juhul eitada selle leebusetaotleja uurimiskaebe õigust, kelle suhtes on leebuse kohaldamise taotlus jäetud rahuldamata. III
3. Kohtu alla andmise määruse kohaselt algab
4. mail
5. aastal kohtumenetlus kriminaalasjas, milles on süüdistatavateks muuhulgas ka Riigikohtule määruskaebuse esitajad AS Tartu Mill ja U. Lausing. Seetõttu nõustub kolleegium määruskaebuse esitajatega ja leiab, et käesoleva määruskaebuse sisuline lahendamine on võimalik vaid

§ 228lg-st 6 lähtuvalt.

See tähendab seda, et kriminaalasja kohtulikul arutamisel peab kohus kuulama ära kaebuse esitaja ja prokuratuuri seisukohad, puutuvalt Riigiprokuratuuri

1. augusti
2. a kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustamisse.
3. Tulenevalt eelnevalt märgitust ja lähtudes

§ 2

p-st 4, § 390 lg-st 1, § 228 lg-st 6 rahuldab Riigikohus määruskaebuse osaliselt, tühistab Tartu Maakohtu

1. septembri
2. a ja Tartu Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a määrused ning saadab AS Tartu Mill ja U. Lausingu esindaja poolt esitatud kaebuse Riigiprokuratuuri
5. augusti
6. a määruse vaidlustamiseks lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtukoosseisule, kes lahendab kriminaalasja 1-11-9300 (kohtueelses menetluses nr 099921000002), milles esimene kohtuistung on määratud 17.-
7. maiks
8. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg