) § 641 lg-le
lg 4), sest tenniseväljak on kinnisasi (ruumiliselt piiritletud maatükk).
Tööde üleandmise kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud.
Kohtu määratud ekspertiisiga (edaspidi eksperdiarvamus) on tõendatud, et tenniseväljak ei sobi omadustelt tenniseväljakuks (väljak on pehme ja ebatasane). Ekspert leidis, et kunstmuru materjal vastab üldiselt tunnustatud nõuetele, kuid kunstmuru katteks olev liiv ja liivatäide ei vasta üldiselt tunnustatud nõuetele ja tootetehnilistele andmetele. Ka ei vasta kunstmuru esteetiline välimus nõuetele. Ühenduskohad on nähtavad. Kunstmuru alus (konstruktsioonikihtide materjal ja paksus) ei vasta tunnustatud nõuetele. Konstruktsioonikihtide paksused ei ole ühtlased ning kasutatud on raskesti vett läbilaskvat kruusliiva. Seda, et tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, kinnitab ka Unigrass OÜ esindaja Andrus Kivi arvamus (edaspidi Unigrass OÜ arvamus). Tarbijakaitse kontrollaktist nähtub, et selle koostamise ajal 27. mail 2009 viibisid kohapeal Anne Sulling, Andrus Kivi ja kostjate esindajad. Aktis fikseeriti töös esinenud puudused, mille kõrvaldamiseks kokkulepet ei saavutatud. Kostja I nõustus aluskatte korda tegema, kuid kostja II ei nõustunud uut murukatet paigaldama. Vana murukatte ülesvõtmise ja uuesti paigaldamisega hageja aga ei nõustunud. Maakohus leidis esitatud tõendite alusel, et hageja teatas lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai lepingutingimustele mittevastavusest teada. Hagejal on õigus nõuda
Hageja otseseks varaliseks kahjuks on 320 220 krooni. Selle summa tasus hageja tenniseväljaku rekonstrueerimise eest, kuid ta ei saanud vastu väljakut, millel oleks võimalik tennist mängida. Kummagi kostja kohustus tenniseväljaku rajamisel oli kindlaks määratud ning seetõttu vastutavad kostjad eraldi enda tekitatud kahju eest (kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista 183 600 krooni ja kostjalt II tuleb hageja kasuks välja mõista 136 620 krooni).
lg 3 järgi ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Hageja tellis väljaku aluse rajamise tööd sellele spetsialiseerunud ettevõtjalt ja kostja II sai hagejalt korralduse paigaldada murukate enne rajatud alusele. Seega oli kostja II õigustatud tuginema eeldusele, et spetsialisti rajatud ja tööde jätkamiseks hageja heaks kiidetud tenniseväljaku alus on kunstmuru paigaldamiseks kõlblik. Kosjale II ei saa ette heita, et väljaku aluse kihid ei olnud ühtlase paksusega ja piisavalt tihendatud, ning et väljaku alus küllastub talve jooksul veega ning muutub ebatasaseks. Tegemist on varjatud puudusega, mis selgus alles talve möödumisel. Kostja II ei saanud selle puudusega arvestada ning selle ilmnemine ei sõltunud kostja II tehtud tööde kvaliteedist. Kuna kostja II ei ole lepingut rikkunud, siis ta hagejale tekkinud kahju eest ei vastuta. Seetõttu ei ole vajalik anda hinnangut küsimusele, kas hageja teavitas puudusest kostjat II õigel ajal (
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse, millega rahuldati hageja nõue kostja II vastu. Hageja palub juhul, kui uut otsust ei ole võimalik teha, saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui jättis asjas tähtsad asjaolud ja väited analüüsimata. Ringkonnakohus on jätnud kostja II kohustuse nõuetekohaselt tuvastamata. Kostja II pidi paigaldama kunstmuru, mille oluline osa oli liivatäide, seda aga ei tehtud ei nõuetekohase materjaliga ega ka nõuetekohases mahus. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kostja II rikkus oma kohustust ka sellega, et rikkus pöördumatult ära murukatte, lõigates selle kääridega katki ning liimides katki lõigatud kohad uuesti kokku. Ringkonnakohtu järeldus ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. Eksperdiarvamust, Unigrass OÜ arvamust ja spetsialisti arvamust on hinnatud valikuliselt. Eksperdiarvamust on võetud arvesse vaid osas, milles sellest tuleneb kostja I töö mittevastavus lepingutingimustele. Eksperdiarvamusest tuleneb aga ka see, et kunstmurukattes oli liivatäide tehtud osaliselt ja see oli ebaühtlase paksusega ning täiteliiv ei vastanud nõuetele. Eksperdiarvamusest ei tulene, et kostja I puudulik töö välistaks kostja II vastutuse, kuivõrd kostja II tegi tööd, mis ei olnud nõuetekohane. Ka Unigrass OÜ arvamuses ja spetsialisti arvamuses on jõutud järeldusele, et kunstmuru sees puudus osaliselt liivatäide. Ringkonnakohus kohaldas valesti
lg-t 3, kui leidis, et kostjale II ei saa ette heita eelnevate puudustega mittearvestamist. Viidatud säte paneb töövõtjale kohustuse kontrollida piisavalt eeltööd, ringkonnakohtu arvates aga töövõtjal kontrollikohustust ei ole (töövõtja võib pelgalt eeldada, et eelnev töö on nõuetekohane). Ringkonnakohus leidis ekslikult, et tegemist oli varjatud puudustega. Puudused olid ilmsed.
lg 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab korraga kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja leiab hagiavalduses, et ta on tasunud kostjatele tenniseväljaku rekonstrueerimise eest kokku 320 220 krooni (sh kostjale II 136 620 krooni), kuid väljakut, millel oleks võimalik tennist mängida, ei ole ta saanud. Hageja nõuab 136 620 krooni kostjalt II varalise kahju hüvitisena. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kahju hüvitamise nõude (
) eesmärgiks on
lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleks viidatud sätte alusel tellijale hüvitada eelkõige puuduse kõrvaldamise kulud ja töö puudustest tingitud asja väärtuse vähenemine (puudusteta ja puudustega lepingueseme väärtuste vahe). Hageja ei ole nõudnud kostjalt II puuduste kõrvaldamise kulusid, vaid kostjale II tehtud töö eest tasutud summat, mis ei ole hageja kahjuks. Hageja nõue võib olla käsitatav hinna alandamise nõudena (nõue
Hinna alandamise eesmärgiks on
järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus lepingutingimustele mittevastava soorituse saanud lepingupool on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda. Viidatud sätte lg 1 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Seega võib tellija lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral vähendada selle eest töövõtjale makstavat tasu (tasu vähendamise piirangud sätestab
). Kolleegium on selgitanud, et hinna alandamise avalduse võib teha ka kohtumenetluses, mh hagis, kui see jõuab kostjani (vt nt Riigikohtu
) ning töövõtja vastutus selle eest (
). Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust ning ei hinnanud tõendeid igakülgselt ja täielikult, kui asus seisukohale, et kostja II ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Ringkonnakohus hindas asja lahendamisel eksperdiarvamust, Unigrass OÜ arvamust ja spetsialisti arvamust. Andes hinnangu maakohtus hindamata jäänud spetsialisti arvamusele ja leides, et Unigrass OÜ arvamusele ei saa anda otsustavat kaalu, jättis ringkonnakohus hindamata eksperdiarvamuse järeldused, mis puudutavad kostja II tehtud tööde mittevastavust lepingutingimustele. Nii on eksperdiarvamuses (vastuses küsimusele 1) peale ringkonnakohtu osutatu märgitud see, et tenniseväljaku pehmuse ja ebatasasuse tingib murukatte aluskonstruktsiooni ebatasasuse kõrval ka asjaolu, et tenniseväljaku kunstmurukate on ainult osaliselt liivaga täidetud ja see on ebaühtlase paksusega. Vastates küsimusele 2 ja 3, on ekspert peale ringkonnakohtu märgitu osutanud, et kunstmuru liivatäide ei vasta üldiselt tunnustatud nõuetele ja tootmistehnilistele andmetele, sest kvartsliiva fraktsiooniga 0,3-1,5 mm asemel on kasutatud keskliiva fraktsiooniga 05 mm ning paigaldamata on nõutav kogus täiteliiva kulunormiga 25 kg/m2 kohta ehk 17 mm. Samuti leiab ekspert, et kunstmurukatte esteetiline välimus ei vasta tunnustatud nõuetele, ühenduskohad on nähtavad. Eksperdiarvamuse (vastus küsimusele 4) kohaselt on murukatte paigaldamisel aluspinnasel suur mõju (murukate jäljendab aluspinnasest tulenevaid konarusi ja ebatasasusi), kuid see ei muuda eksperdi arvamust kostja II tehtud tööde ebakvaliteetsuse kohta (vt vastused eelnevatele küsimustele). Samasugused kostja II tehtud töö puudused, millele osutatakse eksperdiarvamuses, on esile toodud ka Unigrass OÜ arvamuses. Ringkonnakohus märgib küll kunstmurusse paigaldatava liiva kohta, et algavate sügisvihmade tõttu peeti õigeks lõpetada muru liivaga täitmine kevadel, ja murukatte materjal vastas eksperdi arvates tunnustatud nõuetele, kuid asjas on jäänud tähelepanuta ka eksperdi teised esiletoodud kostja II tööd puudutavad puudused (liiva ning kunstmuru välimuse (nähtavad ühenduskohad) mittevastavus tunnustatud nõuetele). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II kohustuseks oli kunstmuru (mille oluline osa on liivatäide) paigaldamine. Kolleegium järeldab eeltoodust, et ringkonnakohus ei järginud asja lahendamisel TsMS § 232 lg-s 1 sätestatut. 13. Jättes hagi kostja II vastu rahuldamata, tugines ringkonnakohus
lg-le 3, märkides muu hulgas, et kostja II oli õigustatud tuginema eeldusele, et spetsialisti rajatud ja tööde jätkamiseks hageja heaks kiidetud tenniseväljaku alus on kunstmuru paigaldamiseks kõlblik. Kosjale II ei saa ette heita, et väljaku aluse kihid ei olnud ühtlase paksusega ja piisavalt tihendatud ning et väljaku alus küllastub talve jooksul veega ning muutub ebatasaseks. Tegemist on varjatud puudusega, mis selgus alles talve möödumisel. Kostja II ei saanud selle puudusega arvestada ning selle ilmnemine ei sõltunud kostja II tehtud tööde kvaliteedist. Kolleegium eeltooduga ei nõustu.
lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus kohaldas viidatud sätet valesti.
lg 3 järgi tuleb töövõtjal, kes tegi oma tööd varem tehtud tööde jätkuna, kontrollida, kas eeltööd sobivad selleks, et ta saaks teha enda töid lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, või on eeltöödel puudusi, mis ohustavad ka tema tehtud tööde vastavust lepingutingimustele. Selliste puuduste esinemisel tuleb tellijat neist informeerida. Asjas on tuvastatud, milline mõju on tenniseväljaku aluse paigaldamisel (kostja I tööd) tenniseväljaku murukatte paigaldamisele (kostja II tööd). Eksperdiarvamuse kohaselt on alusel suur mõju, sest konstruktsiooni kihtide ülesandeks on moodustada aluspinnase peale ühtlane, tasane ja kandev pind, mille peale laotakse murukate (mis jäljendab aluspinnasest tulenevaid konarusi ja ebatasasusi). Seega tuli kostjal II vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta on kostja I tehtud eeltööde sobivust enda tööde tegemiseks piisavalt kontrollinud ning hagejat mittesobivusest informeerinud. Ringkonnakohtu seisukoht, et kostja II oli õigustatud tuginema eeldusele, et kostja I rajatud ja hageja poolt tööde jätkamiseks heaks kiidetud tenniseväljaku alus on kunstmuru paigaldamiseks kõlblik, on eeltooduga vastuolus. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes kohus leidis, et kostja I tööde puudused olid varjatud puudused, millega kostja II ei saanud arvestada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.