Obsah (4)

§ 175§ 187§ 339§ 390

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise ku

§ 175

lg 1 p 4 alusel arvati kaitsja tasu, s.o 57 eurot ja 53 senti, sealhulgas käibemaks 9 eurot ning 59 senti, menetluskulude hulka. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kriminaalasjas on kogutud piisavalt tõendeid, kahtlustamaks N. G.-d KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Samas ei esine kahtlustatava puhul selliseid asjaolusid, mille pinnalt võiks järeldada, et ta võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist. Kuigi kahtlustatava kohta antud iseloomustuse järgi on tegemist ettearvamatu ja vägivaldse õpilasega, on tema käitumise suunamiseks võimalik kasutada leebemaid mõjutusvahendeid kui seda on vahistamine. Käesolevas asjas ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid alaealise vahi alla võtmise. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N. G. kaitsja, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega arvati

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu, s.o 57 eurot ja 53 senti, sealhulgas käibemaks 9 eurot ning 59 senti, menetluskulude hulka. Määruskaebuse esitaja palub jätta selle summa riigi kanda. Kaebuses märgitakse, et

§ 187

lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral menetluskulud riik. Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu põhjendusi, miks otsustati kaitsja tasu arvata menetluskulude hulka. Senises kohtupraktikas on seda peetud võimalikuks üksnes vahistamismääruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata jätmisel, mil vahistatult mõistetakse määruskaebemenetlusega seotud kulud välja alles süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel või kriminaalmenetluse lõpetamisel sellisel alusel, mille korral jäävad menetluskulud kahtlustatava või süüdistatava kanda. Praegusel juhul pole tegemist olukorraga, kus määruskaebus oleks jäänud rahuldamata ja maakohtu määrus jõusse. Seega tuli ringkonnakohtul kohaldada

§ 187lg-t 1.

Isegi siis, kui tulevikus võidakse teha N. G. suhtes süüdimõistev otsus, ei saa ebaseadusliku ja põhjendamatu vahistamismääruse tõttu toimunud määruskaebemenetlusega seotud kulusid tema kanda jätta. 6. Määruskaebusele esitatud vastuses peab Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aita Ploom kaitsja kaebust põhjendatuks ja leiab, et kuivõrd ringkonnakohus ei jätnud kaitsja tasu

§ 187lg 1 kohaselt riigi kanda, on sellega rikutud kriminaalmenetlusõigust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et määruskaebuse väited on põhjendatud ja kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu arvamisega menetluskulude hulka rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. 8.

§ 187

lg 1 sätestab, et määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral kannab menetluskulud riik. See säte rajaneb põhimõttel, mille kohaselt on kahtlustataval või süüdistataval õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja ta on kohustatud hüvitama üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-9406, p 10.2 ja 22. mai 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-26-08, p 14). Praegusel juhul tühistas ringkonnakohus kaitsja kaebust läbi vaadates maakohtu määruse vahistamisaluse puudumise tõttu ja vabastas N. G. vahi alt. Seega tuli lähtuvalt

§ 187

lg-st 1 jätta määruskaebuse lahendamise menetlusega seotud kaitsjale makstav tasu riigi kanda, mitte arvata seda menetluskulude hulka. Eirates

§ 187

lg 1 nõudeid, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu

1. detsembri
2. a määruse osaliselt, s.o osas, millega arvati kaitsja tasu 57 euro ja 53 sendi suuruses summas, sealhulgas käibemaks 9 eurot ning 59 senti, menetluskulude hulka ja jätab selle summa

§ 187lg 1 alusel riigi kanda.

Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.

1. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 57 euro ja 53 sendi suuruses summas, sealhulgas käibemaks 9 eurot ning 59 senti. Taotluse kohaselt on määruskaebuse koostamiseks kulutatud kolm pooltundi. Kriminaalkolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Määruskaebuse sisuline osa on mahutatav ühele leheküljele, millest õiguslikud põhjendused ja taotlus hõlmavad ligikaudu poolt lehekülge. Tegemist pole õiguslikult keerulise vaidlusega, mille tõttu tuleb mõistlikuks ajakuluks lugeda maksimaalselt kaks pooltundi. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ja § 22 lg-test 6 ning 7 ja Eesti Advokatuuri juhatuse
2. detsembri
3. a otsusega kinnitatud korra p-dest 2 ning 23, määrab Riigikohtu kriminaalkolleegium OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks N. G.-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 38 eurot ja 36 senti (sh käibemaks 6 eurot ning 40 senti).

§ 187lg 1 alusel tuleb see menetluskulu samuti jätta Eesti Vabariigi kanda.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Lea Kivi