Obsah (4)

§ 1§ 20§ 18§ 15

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 20 lg 7 täitmine hooneühistu moodustamist

-s sätestatud alustel ning korras, mis vältimatult tekitas ühtlasi vajaduse asjakohase professionaalse õigusnõu ja dokumentatsiooni (sh hooneühistu põhikiri) järele. Kostja on seisukohal, et arvestamine seaduses sõnaselgelt sätestatud elamuühistu juriidilise kohustuse ja selle rikkumise tagajärgedega kuulus kostja hoolsuskohustuse hulka ning ta ei tohtinud nimetatud kohustust eirata. EÜ Siilid juhatus arutas hooneühistu moodustamist ja selleks vajalike õigusteenuste tellimise asjaolusid, sh kostja osavõtul korduvalt, näiteks: 1) EÜ Siilid juhatuse

1. märtsi
2. a koosolekul, millel kostja kui elamuühistu juhatuse esimees tutvustas uut versiooni hooneühistu põhikirjast ja mille tulemusena juhatus otsustas teha kostjale ülesandeks sõlmida Juristica OÜ-ga leping elamuühistu ümbervormistamiseks hooneühistuks; 2) EÜ Siilid juhatuse
3. aprilli
4. a koosolekul, millel osalenud Juristica OÜ jurist juhtis ühistu juhatuse, sh kostja tähelepanu asjaolule, et hooneühistuks ümbervormistamata jätmisel toimub elamuühistu riigipoolne sundlõpetamine. Kostja on seisukohal, et arvestamine teiste juhatuse liikmete seisukohtade, juhatuse otsuste ja koosolekul osalenud juristi arvamusega kuulus kostja hoolsuskohustuse hulka kõigi elamuühistu liikmete huvides ja ta ei tohtinud neid asjaolusid eirata. Hageja on oma käsitluse kostja väidetavast hooletusest rajanud valdavalt kummalistele väidetele, justkui pidanuks kostja oma tegevuses lähtuma üksnes
5. mai
6. a üldkoosolekul talle elamuühistu osa liikmete justkui antud "suunisest", "juhisest" vms õiguslikult ebaselge sisuga tahteavaldusest hooneühistut mitte asutada.
7. mai
8. a üldkoosoleku protokollist nähtub, et 42 liiget koosolekul osalenud 66-st elamuühistu liikmest on eelistanud korteriühistut hooneühistule, 20 liiget on leidnud vastupidi ja 4 liiget ei ole üldse midagi arvanud. Küsimust - kas jätta hooneühistu asutamata - ei ole seega üldse hääletatud. Hääletatud ei ole ka elamuühistu likvideerimise ega korteriomanditeks jagamise küsimust. Arvestades, et EÜ-s Siilid oli kokku 148 liiget, oli korteriühistu asutamise poolt seega üksnes 28,3% elamuühistu liikmete üldarvust ehk alla 2/3 kõigist liikmetest. Asjaolu, et
9. a-l teevad EÜ Siilid liikmed juriidiliselt kehtiva otsuse asutada korteriühistu, ei olnud ega saanudki olla kostjale mõistlikult ette teada aastail 2006-
10. See on käsitatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lg-s 2 sätestatud vabandava asjaoluna, isegi kui eeldada, et kostja on hoolsuskohustust rikkunud. Isegi kui Juristica OÜ ei olegi (väidetavalt) kõiki EÜ-ga Siilid kokku lepitud teenuseid osutanud, ei ole selle eest vastutav mitte kostja, vaid väidetav lepingu rikkuja - Juristica OÜ.
11. Harju Maakohus rahuldas
12. aprilli
13. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1917 eurot 35 senti. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus viitas

§ 1lg-le 2 ning tulundusühistuseaduse (TÜS) § 3 lg-le 1.

Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 esimese lause järgi vastutavad oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liikmed kahju hüvitamise eest solidaarselt. ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Analoogne regulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 1 esimesest lausest. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS §

1. Nõudes kahju hüvitamist tuleb tõendada, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et on saadud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS §
2. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, tellides EÜ Siilid nimel teenust, mis oli otseses vastuolus elamuühistu üldkoosoleku otsusega. Lisaks tasus kostja Juristica OÜ-le teenuse eest, mida elamuühistule tegelikult ei osutatud. Eeltoodust tulenevalt on kostja teadlikult tekitanud oma tegevusega EÜ-le Siilid põhjendamatuid rahalisi kulutusi, mille ta on kohustatud täies ulatuses hüvitama. Asja materjalide juurde lisatud EÜ Siilid
3. mai
4. a üldkoosoleku protokollist nähtuvalt korraldati hääletamine, kas asutada korteriühistu või hooneühistu, ning hääletati korteriühistu poolt (tl 44). Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et koosolekul pooldasid hääletamisest osavõtnud liikmed korteriühistu loomist, millest võib järeldada, et on võetud suund ka korteriühistu asutamisele. Seega võib lugeda, et ei olnud mõistlikku põhjust, miks pidi kostja tellima Juristica OÜ-lt teenuseid, mis olid seotud hooneühistu moodustamisega. Iseenesest on õige, et sellel koosolekul ei olnud vajalikku kvoorumit, et lõplikult seda küsimust otsustada, kuid see hääletus näitas juhatusele, kuhu poole soovivad korteriomanikud sel ajal liikuda, nimelt korteriühistu moodustamise poole. Neis tingimustes oli hooneühistu tarvis teenuste tellimine põhjendamatu. Kostja on enda tegevust põhjendanud sellega, et arvestas seaduses sõnaselgelt sätestatud elamuühistu juriidilise kohustuse ja selle rikkumise tagajärgedega, mis kuulus kostja hoolsuskohustuse hulka, ning ta ei tohtinud nimetatud kohustust eirata. Kostja märgib, et

§ 20

lg 7 järgi on kõnealuse paragrahvi lg-s 1 sätestatud tunnustele vastavad juriidilised isikud kohustatud viima oma põhikirjad selle seadusega vastavusse hiljemalt

1. aasta
2. jaanuariks. Selle sätte rikkumise korral oodanuks elamuühistut ees sundlõpetamine ja/või trahv. Maakohus leidis, et kostja esitatud vastuväited on ainetud, kuivõrd talle oli teada EÜ Siilid
3. mai
4. a üldkoosolekul osalenute seisukoht, mistõttu ei olnud tal mingit vajadust pöörduda Juristica OÜ poole hooneühistu moodustamiseks. Kuigi kostja on esitanud asja materjalide juurde EÜ Siilid juhatuse koosoleku protokollid, millest nähtuvalt ei tegutsenud kostja juhatuse teadmata, ei anna see alust asuda seisukohale, et kostjal ei lasu vastutust EÜ-le Siilid tekitatud kahju eest. Juhatuse liikmed vastutavad oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Seega ei ole välistatud hageja nõude esitamine üksnes kostja vastu. EÜ Siilid põhikirja p 43.2 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse ühistu reorganiseerimise või tegevuse lõpetamise otsustamine. Eeltoodust tuleneb selgelt, et juhatusel ei olnud pädevust võtta vastu otsuseid, mis puudutavad ülalmärgitud tegevust, seega ei saa juhatus otsustada selliste küsimuste üle, mis on üksnes üldkoosoleku pädevuses. Asjakohatu on kostja seisukoht, et isegi siis, kui Juristica OÜ ei olegi kõiki teenuseid osutanud, ei ole selle eest vastutav mitte kostja, vaid Juristica OÜ. Kõnealune arvamus on ekslik, kuivõrd juhatuse liige vastutab hoolsuskohustuse rikkumise eest, kuna tasus EÜ Siilid rahaga teenuse eest, mida ei saadud täies mahus, ning jättis lepingu kohase täitmise kontrollimata. Praegusel juhul on tõendatud, et kostjal ei ole olnud õigust kohe tellida Juristica OÜ-lt vajalikke dokumente hooneühistu moodustamiseks, arvestades, et kostja oli teadlik korteriühistu asutamise pooldamisest ning sellest, et reorganiseerimise üle otsustamine oli üksnes üldkoosoleku pädevuses. ÄS § 187 lg 2 ja § 327 lg 2 kohaselt on juhatuse liikme vastutuse aluseks juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmine, s.o selliste kohustuste täitmata jätmine, mis on otseselt seotud äriühingu juhtimise või esindamisega. Nimetatust tulenevalt on välistatud juhatuse liikme vastutus, kuni ei ole tõendatud sellise vastutuse kohaldamise aluseks olevad asjaolud, s.o kostja õigusvastane tegu, põhjuslik seos hageja kahju tekkimise ja kostjate käitumise vahel ning kostjate süü. Hageja on tõendanud, et kostja käitumine on tekitanud hagejale kahju. Hageja esile toodud väited annavad alust järeldada, et juhatuse hoolsuskohustust on rikutud ning kostja on loonud oma tegevusega olukorra, mille tagajärjel tekkis hagejale varaline kahju. Hageja on kandnud kahju hüvitamise nõude esitamise tõttu kulusid ning seega palub lisaks eeltoodule välja mõista õigusabikulud. Maakohus viitas VÕS § 128 lg-le 3 ning leidis, et hageja 4630 krooni (295 euro 91 sendi) suurune õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendatud. Hageja on õigusabikulude suurust tõendanud (tl 62-65).
5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7. Tallinna Ringkonnakohus jättis
8. oktoobri
9. a otsusega maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsiooniastmega seotud menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kordas kostja apellatsioonkaebuses oma maakohtus esitatud vastuväiteid. Maakohus on nendele oma otsuses vastanud ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8 kohaselt põhjendanud, miks ta kostja väiteid ei arvesta. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt. Pooled ei vaidle selle üle, et õigusabiteenust tellis Juristica OÜ-lt kostja ning et Juristica OÜ arvete alusel oli elamuühistu tasunud 25 370 krooni. See, et õigusabiteenust telliti just nimelt elamuühistu reorganiseerimiseks hooneühistuks, nähtub esitatud arvetest ja juhatuse
10. juuni
11. a koosoleku protokollist, kus oli Juristica OÜ juristi juuresolekul jätkuvalt arutusel ühistu hooneühistuks vormistamine. Oma järeldust, et need olid tarbetud kulutused, on maakohus otsuses piisavalt põhjendanud. Hageja enne menetlust kantud õigusabikulude käsitamist menetlusväliste kulutustena VÕS § 128 lg 3 järgi ei ole kostja vaidlustanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus on jätnud kõik kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited käsitlemata. Ringkonnakohus ei ole menetluses välja selgitanud, mille üle pooled vaidlevad, ja on nõustunud seega põhjendamatult maakohtu järeldustega. Ei kostja ega hageja ei ole varasemas menetluses väitnud, et kõnealust õigusabiteenust ei oleks tellitud hooneühistuga seoses. Samuti on pooled olnud kogu aeg ühel meelel selles, et õigusteenused Juristica OÜ-lt tellis kostja elamuühistu nimel, viimase juhatuse liikmena. Ringkonnakohus ei hinnanud kostja väidet, et kostja ei ole rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Viidates Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, leiab kostja, et hageja ei ole menetluses esitanud väiteid ja tõendeid selle kohta, milline käitumine olnuks hageja arvates juhatuse liikme hoolsuskohustuse järgimiseks piisav.

§ 20

lg 7 järgi oli EÜ Siilid kohustatud viima oma põhikirja hooneühistuseadusega vastavusse

1. jaanuariks
2. Selle sätte rikkumise korral oodanuks elamuühistut ÄS § 59 lg 5 ja § 71 kohaselt vältimatult ees sundlõpetamine ja/või trahv. Seaduses expressis verbis elamuühistu suhtes sätestatud kohustuste täitmise tagamine ja kohustuse rikkumisega kaasnevate raskete/kõrvaldamatute tagajärgede (sundlõpetamise oht) vältimine kuulus kostja kui juhatuse liikme hoolsuskohustuse hulka kõigi elamuühistu liikmete huvides, sh tagamaks ühistu õiguslik säilimine. Kostja ei tohtinud nimetatud kohustust eirata. Praktikas tähendas

§ 20

lg 7 täitmine hooneühistu moodustamist

-s sätestatud alustel ning korras, mis vältimatult tekitas ühtlasi vajaduse asjakohase professionaalse õigusnõu ja dokumentatsiooni (sh hooneühistu põhikiri) järele. EÜ Siilid juhatus arutas hooneühistu moodustamist ja selleks vajalike õigusteenuste tellimise asjaolusid, sh kostja osavõtul korduvalt. Arvestamine teiste juhatuse liikmete seisukohtade, juhatuse otsuste ja koosolekul osalenud juristi arvamusega kuulus kostja hoolsuskohustuse hulka kõigi elamuühistu liikmete huvides ja kostja ei tohtinud neid asjaolusid eirata. Hageja on oma käsitluse kostja väidetavast hooletusest rajanud valdavalt väidetele, justkui pidanuks kostja oma tegevuses lähtuma üksnes

1. mai
2. a üldkoosolekul talle elamuühistu osa liikmete justkui antud "suunisest", "juhisest" vms õiguslikult ebaselge sisuga tahteavaldusest hooneühistut mitte asutada.
3. mai
4. a üldkoosoleku protokollist nähtub, et 42 liiget koosolekul osalenud 66st elamuühistu liikmest on eelistanud korteriühistut hooneühistule, 20 liiget on leidnud vastupidi ja 4 liiget ei ole üldse midagi arvanud. Küsimust - kas jätta hooneühistu asutamata - ei ole seega üldse hääletatud. Hääletatud ei ole ka elamuühistu likvideerimise ega korteriomanditeks jagamise küsimust. Arvestades, et EÜ-s Siilid oli 148 liiget, oli korteriühistu asutamise poolt seega üksnes 28,3% elamuühistu liikmete üldarvust ehk alla 2/3 kõigist liikmetest.

§ 18

lg 3 kohaselt pidanuks elamuühistu (kui

tähenduses hooneühistu) lõpetamise ja korteriomanditeks jagamise poolt olema 2/3 kohalviibijatest.

§ 15

lg-st 1 tulenevalt oli EÜ juhatus kohustatud lähtuma oma tegevuses üldkoosoleku otsustest ja nendega reguleerimata küsimustes (kõigi) hooneühistu liikmete huvidest. Seadus ei sätesta, et selleks piisab 28,3% liikmete suunistest. Asjaolu, et

1. a-l teevad EÜ Siilid liikmed juriidiliselt kehtiva otsuse asutada korteriühistu, ei olnud ega saanudki olla kostjale mõistlikult teada aastail 2006-
2. See on käsitatav VÕS § 103 lõikes 2 sätestatud vabandava asjaoluna, mis vabastab kostja vastutusest ka juhul, kui eeldada, et kostja on hoolsuskohustust rikkunud. Isegi siis, kui Juristica OÜ ei olegi (väidetavalt) kõiki EÜ-ga Siilid kokku lepitud teenuseid osutanud, ei ole selle eest esmaselt vastutav mitte kostja, vaid hageja väidetud lepingurikkuja Juristica OÜ. Õigussuhte poolteks õigusteenuste tellimisel/saamisel olid EÜ Siilid ja Juristica OÜ, mitte kostja, kes üksnes esindas EÜ-d Siilid seadusliku esindajana. Asjaolu, et kostja on hiljem püüdnud Juristica OÜ-lt EÜ Siilid kasuks raha tagasi saada (kahjuks tulutult), ei tähenda, et kostja peaks hageja ees vastutama selle eest, et Juristica OÜ on jätnud osa teenuseid väidetavalt osutamata. Maakohus ei ole kostja eelmärgitud seisukohti analüüsinud ega nende kohta võetud seisukohti otsuses kajastanud, mis on toonud kaasa tsiviilasjas ebaõige kohtuotsuse. Kostja kui juhatuse liikme (ja ka teiste juhatuse liikmete) hoolsuskohustuse sisu ei piirdu kohustusega arvestada oma tegevuses üksnes sellega, et 28,3% elamuühistu liikmetest justkui "olid võtnud suuna" ning "soovisid liikuda" korteriühistu poole. Selline maakohtu seisukoht on ekslik ja meelevaldne. Kostjale said olla kohustuslikud ainult sellised elamuühistu liikmete (üldkoosoleku) otsused, mis vastasid seaduses sätestatud nõuetele, sh kvooruminõudele. Täielikult vale ja tõendamata on maakohtu seisukoht, justkui oleks elamuühistu juhatus, sh kostja otsustanud ise asutada hooneühistu, rikkudes sellega üldkoosoleku pädevust. Tsiviilasjas ei ole sellise otsuse tegemise kohta mingeid tõendeid, samuti ei ole ka hageja väitnud, et EÜ Siilid juhatus oli teinud sellise otsuse. Juhatuse otsused piirdusid tehniliste küsimustega, sh otsusega tellida hooneühistu põhikirja ettevalmistamine ja otsusega see hiljem läbi arutada. Seadus ei sätesta, et juhatusel puudunuks õigus neid otsuseid teha ning et näiteks põhikirja tellimine õigusbüroolt oleks EÜ üldkoosoleku, aga mitte EÜ juhatuse pädevuses. Ringkonnakohus oleks pidanud kostja väiteid vähemalt analüüsima ja võtma otsuses seisukoha, kas nõustub nendega või mitte.
3. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 692 lg 5 teise lause alusel tuleb tühistada ka maakohtu otsus. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 kohaselt saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
5. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ja kas kostja peab hagejale hüvitama rikkumise tõttu tekkinud kahju. Hageja leiab, et kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, kuna tellis EÜ Siilid nimel õigusteenuseid, mille tellimine oli otseses vastuolus elamuühistu üldkoosoleku otsusega, ning tasus teenuste eest, mida elamuühistule tegelikult ei osutatud. Kostja eelnimetatuga ei nõustu. Maakohus on hageja nõude rahuldanud, leides, et kostja rikkus EÜ Siilid juhatuse liikmena hoolsuskohustust, kui tellis Juristica OÜ-lt teenust hooneühistu moodustamiseks ning tekitas sellega varalist kahju. 11.

§ 1

lg 2 kohaselt kohaldatakse hooneühistu suhtes tulundusühistuseaduses sätestatut, kui hooneühistuseadusest ei tulene teisiti. TÜS § 3 lg 1 järgi kohaldatakse ühistule äriseadustikus osaühingu kohta sätestatut, kui tulundusühistuseadusest ei tulene teisiti. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 37 lg 1 esimese lause kohaselt vastutavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, juriidilise isiku ees solidaarselt (vt ka Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p-d 10, 11).
3. Kohtud on hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamisel pidanud oluliseks EÜ Siilid
4. mai
5. a üldkoosolekul korraldatud hääletamist. Asja materjalide kohaselt toimus
6. mail 2006 EÜ Siilid üldkoosolek.
7. mai
8. a üldkoosoleku protokolli kohaselt toimus üldkoosolekul hääletus, kas reorganiseerida elamuühistu korteri- või hooneühistuks. Protokollist nähtub, et korteriühistu poolt hääletas 42 ja hooneühistu poolt 20 liiget (arvesse läinud hääletussedeleid oli 66) (I kd, tl 11). Maakohus on nimetatud protokollile tuginedes nõustunud hagejaga, et koosolekul pooldasid hääletamisest osavõtnud liikmed korteriühistu loomist, millest võib järeldada, et on võetud suund korteriühistu asutamisele. Maakohus märkis veel, et iseenesest on õige, et sellel koosolekul ei olnud vajalikku kvoorumit, et lõplikult seda küsimust otsustada, kuid see hääletus näitas juhatusele, kuhu poole soovivad korteriomanikud liikuda, nimelt korteriühistu moodustamise poole. Neis tingimustes oli hooneühistu tarvis teenuste tellimine maakohtu arvates põhjendamatu. Ringkonnakohus nõustus maakohtu eelnimetatud põhjendustega.
9. Kolleegium ei nõustu kohtute eeltoodud järeldustega. Kolleegium leiab, et kostja kui juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamisel on esmalt oluline kindlaks teha, kas oli olemas kehtiv üldkoosoleku otsus, millega otsustati reorganiseerida elamuühistu korteriühistuks.

§ 20

lg 1 sätestab, et alates hooneühistuseaduse jõustumisest võib liikmetega juriidilisi isikuid, kelle eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust, asutada ainult hooneühistuseaduses sätestatud korras.

§ 20

lg 2 kohaselt kohaldatakse selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastavate enne hooneühistuseaduse jõustumist asutatud juriidiliste isikute suhtes hooneühistuseadust. Sellise juriidilise isiku põhikirja vastavusse viimist hooneühistuseadusega võib nõuda iga asjaomase juriidilise isiku liige.

§ 1

lg 2 kohaselt kohaldatakse hooneühistu suhtes tulundusühistuseaduses sätestatut, kui hooneühistuseadusest ei tulene teisiti.

§ 18lg 1 kohaselt võib erinevalt tulundusühistuseaduse 5.

peatükis sätestatust hooneühistu likvideerimisel jagada liikmete ainukasutuses olevate hooneosadega kinnisasja või hoonestusõiguse vastavalt korteriomanditeks või korterihoonestusõigusteks ja korteriomandid või korterihoonestusõigused võõrandada neid liikmesuse alusel kasutavatele hooneühistu liikmetele. TÜS § 46 lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui kohal või esindatud on üle poole ühistu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.

§ 18

lg 3 kohaselt on otsus hooneühistu lõpetamise kohta kinnisasja või hoonestusõiguse vastavalt korteriomanditeks või korterihoonestusõigusteks jagamisega vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul osalenud liikmetest.

1. Kolleegiumi arvates võiks hooneühistu põhikirja kavandi ja muude ümberkujundamiseks vajalike toimingute ja dokumentide tellimist käsitada kostja kui juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisena ainult siis, kui
2. mai
3. a üldkoosolek oleks seaduses sätestatud kvooruminõuet järgides ja vajaliku häälteenamusega otsustanud elamuühistu korteriühistuks reorganiseerida (p 13). Ainuüksi asjaolu, et ühel üldkoosolekul avaldati hääletamisega soovi reorganiseerida elamuühistu korteriühistuks, ei ole kolleegiumi arvates piisav kostja juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamiseks, kui üldkoosolekul puudus nõutud kvoorum ja selle küsimuse otsustamiseks vajalik häälteenamus. Seetõttu ei ole õige ka maakohtu käsitlus, et kuigi koosolekul ei olnud vajalikku kvoorumit, et küsimust lõplikult otsustada, näitas nimetatud hääletus juhatusele suunda, kuhu poole asjas liikuda, ja juhatus pidi seda järgima.
4. Hageja on kostjale ette heitnud muu hulgas ka seda, et kostja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust sellega, et tasus Juristica OÜ-le ka teenuste eest, mida viimane tegelikult ei osutanud. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tuvastama, kas kostja elamuühistu juhatuse liikmena Juristica OÜ-ga lepingut sõlmides võttis EÜ-le Siilid ebamõistlikke ja ühistut kahjustavaid kohustusi või tegutses lepingut täites ühistut kahjustavalt.
5. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu kindlaks määrata sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
6. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Kostja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 palunud kautsjoni tagastada Tõnu Metsääre pangakontole. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu