Obsah (7)

§ 46§ 105§ 106§ 11§ 174§ 7§ 109

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 218 kohaselt on kaebuse eesmärgiks kohtutäituri tegevuse seaduslikkuse kohtulik kontroll täitemenetluse korraldamisel. Seega saab kohus kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse asjakohastel põhjendustel rahuldada või jätta rahuldamata. Viimasel juhul tühistab kohus kohtutäituri otsuse, kuid seadus ei anna alust kohustada kohtutäiturit mingeid täitetoiminguid tegema - taolisel juhul asuks kohus ise täitemenetlust korraldama. Osutatud põhjendusel tuleb jätta rahuldamata avaldaja taotlused jätkata täitemenetlust, kohustada kohtutäiturit viivitamata korraldama tulemi jaotamine jaotuskava alusel või kui selle koostamine ei ole vajalik, siis tegema avaldajale väljamakse avaldaja nimetatud ulatuses. Maakohus vaatas läbi kohtutäituri 22. novembri 2010. a vastuse (tl 40) avaldaja 9. novembri 2010. a kuupäeva kandva kaebuse kohta, käsitledes seda vastust kui täituri otsust võlgniku kaebuse rahuldamata jätmise kohta.

§ 46

lg 2 p 1 järgi võib kohtutäitur täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise korral. Tuvastatud on, et avaldaja on esitanud Harju Maakohtule

1. novembri
2. a kuupäeva kandva kaebuse kohtutäituri
3. oktoobri
4. a otsuse peale, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri
5. augusti
6. a täitekulude väljamõistmise otsuse peale. Seega on täidetud

§ 46lg 2 p-s 1 sätestatud eeldus täitemenetluse peatamiseks.

Õige on avaldaja seisukoht, et viidatud sättest ei tulene kohtutäiturile kohustust tema tegevuse peale kaebuse esitamisel täitemenetlust peatada ning tegemist on kohtutäituri kaalutlusotsusega, kus hinnatakse kohtutäituri tegevuse vaidlustamise mõju käimasoleva täitemenetluse tulemusele. Avaldaja heidab kohtutäiturile ette, et viimane on alusetult täiteasjas täitemenetluse peatanud olukorras, kus tal tuleks koostada jaotuskava. Kui sundtäitmisel asjade müügist laekunud rahast jätkub kõigi täiteasjas sundtäitmisel olevate nõuete rahuldamiseks, jaotab täitur

§ 105

lg 1 kohaselt asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis osalema õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal tekkinud pandiõigustel on tulemi jaotamisel sama järjekoht.

§ 106

lg 1 kohaselt, kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. Sama paragrahvi lõike 2 järgi koostatakse jaotuskava ja tulem jaotatakse, lähtudes pandiõiguste järjekohast. Täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Seega on tulenevalt viidatud sättest oluline, et sundtäitmise tulemusel asjade müügist saadud tulemist arvataks täitekulud maha kehtiva täitekulude väljamõistmise otsuse alusel (täitekulude üle ei tohiks olla vaidlust), sest nimetatud otsuse alusel määratud täitekulude mahaarvamisel jääb alles tulem, mis tuleb sissenõudjate vahel jaotuskava alusel jaotada. Olukorras, kus avaldaja on vaidlustanud

1. augusti
2. a täitekulude väljamõistmise otsuse, taotledes selle tühistamist põhjusel, et kohtutäitur on arvanud täitekulude hulka laeva hoidmiseks tehtud kulutused 6 055 392 krooni 82 senti, ja leides, et puudutatud isiku tehtud kulutuste katteks tuleks välja mõista 1 535 757 krooni, ning vaieldakse ka selle üle, milliseid täitemenetlusega seotud kulusid tuleb üldse täitekuludena käsitleda, ei ole kohtutäituril võimalik üheselt kindlaks teha, milline rahasumma saadud tulemist tuleks jaotuskava alusel sissenõudjate vahel jaotada. Seega võib niisugustel asjaoludel jaotuskava koostamine ja selle alusel väljamaksete tegemine täitemenetluse käiku mõjutada. Kohtutäitur on
3. novembri
4. a otsuses täitemenetluse peatamist põhjendades leidnud, et täitemenetluse jätkamine olukorras, kus toimub kohtuvaidlus jaotuskavva kuuluva nõude suuruse ja jaotuskavva kuulumise üle, on otstarbetu ning kohtutäitur ei saa teha kannet Harju Maakohtu näidatud Rahandusministeeriumi arvelduskontole, kuna ei ole teada täitekulude suurus täiteasjas, mida kohtutäitur peab rahuldama. Seega on kohtutäitur ka otsuse põhjendamise kohustust järginud.
5. Avaldaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja kaebuse rahuldada.
6. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

ei näe ette esialgse jaotuskava koostamist enne tulemi arvel rahuldatavate nõuete üle peetavate vaidluste lõppu. Esialgse jaotuskava koostamine ja selle alusel avaldajale väljamaksete tegemine enne sadama operaatori nõude rahuldamist oleks vastuolus seadusega kehtestatud merivõlgade rahuldamise järjekorraga.

1. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
3. novembri
4. a määrusega maakohtu määruse osaliselt. Kohtumääruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse kohaselt tuleb kaebus osaliselt rahuldada. Kohtutäituri
5. novembri
6. a otsus tuleb tühistada. Kohtutäiturit on kohustatud jätkama täitemenetlust ja uuesti läbi vaatama avaldaja
7. novembri
8. a kaebuse kohtutäituri tegevusetuse peale. Kaebus tuleb jätta rahuldamata osas, millega taotleti kohustada kohtutäiturit viivitamata korraldama tulemi jaotamine jaotuskava alusel või alternatiivselt, kui jaotuskava koostamine ei ole enam vajalik, siis maksma avaldajale viivitamata välja 15 484 446 krooni 71 senti. Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskuludest tuleb jätta 80% kohtutäituri kanda ja 20% avaldaja kanda. Ringkonnakohus rahuldas ka määruskaebuse osaliselt ning jättis määruskaebuse menetluses kantud menetluskuludest 80% kohtutäituri kanda ja 20% avaldaja kanda. Määruse põhjenduste järgi ei vaidle pooled järgmiste käesolevas lõigus nimetatud asjaolude üle: Bergen Bunkers AS-i taotlusel tagas Harju Maakohus nimetatu hagi enne selle esitamist ning kohaldas
9. detsembri
10. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-84087 ML OMG TOSNO suhtes aresti; laeva arestis kohtutäitur Urmas Tärno
11. detsembril
12. Harju Maakohtu
13. augusti
14. a määrusega lubati täituril laev müüa ning kohustati teda hoiustama müügist saadud raha Rahandusministeeriumi kontol.
15. septembril 2009 alustas täitur Bergen Bunkers AS-i avalduse ja Harju Maakohtu
16. augusti
17. a määruse alusel täitemenetlust arestitud laeva müümiseks (täiteasi nr 052/2009/5330).
18. novembril 2009 ühines täitemenetlusega avaldaja, kelle õiguse kohta laevale seatud hüpoteegi realiseerimiseks on
19. oktoobril 2009 tehtud Marshalli Saarte Vabariigi kõrgema astme kohtu otsus, mida Harju Maakohtu
20. detsembri
21. a määrusega on tunnustatud ja mis selle määrusega on Eesti Vabariigis tunnistatud täidetavaks. Kohtutäitur müüs
22. aprillil 2010 laeva 26 979 920 krooni eest. Avaldaja esitas
23. novembril 2010 kohtutäiturile kaebuse tema tegevusetuse peale ning taotles jaotuskava koostamist. Sama kuupäeva kannab kohtutäituri määrus täitemenetluse peatamise kohta.
24. novembri
25. a e-kirjas vastas kohtutäitur avaldajale, et kuna täitemenetlus on peatatud kaebuse esitamise tõttu kohtutäituri tegevuse peale, siis ei saa ta koostada jaotuskava, aga samuti, et momendil on selgusetu, mis kuulub jaotuskava alla ja mis mitte. Maakohus leidis õigesti, et kohtutäituri
26. novembri
27. a e-kirja tuleb käsitada kui kohtutäituri otsust, millega avaldaja kaebust täituri tegevusetuse, muu hulgas täitemenetluse peatamise otsuse peale ei rahuldatud. Maakohus leidis õigesti, et kaebuse läbivaatamise eesmärgiks on kohtutäituri tegevuse seaduslikkuse kontroll, mitte täituri asemel täitemenetlust korraldama asumine.

§ 11

lg 1 p 4 võimaldab kohtul hinnata kohtutäituri otsuste (tegevuse või tegevusetuse) vastavust seaduse nõuetele, ei anna kohtule aga alust kohustada kohtutäiturit täitemenetluses toiminguid tegema. Selle üle, mil viisil täitetoiminguid teha, otsustab täitur kaalutlusõiguse alusel. Seega on maakohus avaldaja kaebuse eespool märgitud nõuded jätnud põhjendatult rahuldamata. Õiged ei ole maakohtu määruse järeldused täitemenetluse peatamise ja täituri tegevusetuse seaduslikkust puudutavas osas. Täitemenetlust peatades on kohtutäitur tuginenud

§ 46

lg 2 ple 1 ning põhjendanud menetluse peatamist asjaoluga, et kohtutäitur on teinud täitekulu väljamõistmise otsuse, mille peale avaldaja on esitanud kaebuse, mille kohtutäitur on rahuldanud, kuid kuna avaldaja on ka selle otsuse peale esitanud kohtule kaebuse, siis selgub selle kaebuse lahendamisel, kas puudutatud isikul saada olevad sadamatasud on käsitatavad merivõlana või täitekuluna. Samuti ei ole kohtutäituril jaotuskava koostamisel teavet nõude kuulumise kohta jaotuskava alusel makstava merivõla hulka. Jaotuskava koostamine, kui ei ole teada nõuete suurused ja paiknemine jaotuskavas, toob kaasa järjekordse vaidluse; kahte menetlust korraldada ei ole mõistlik. Viidatud põhjendus ei ole täitemenetluse peatamiseks piisav.

§ 46

lg 2 p 1 kohaselt võib kohtutäitur täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul. Seega ei kohusta osutatud norm kohtutäiturit tema tegevuse peale kaebuse esitamise korral täitemenetlust peatama, kuid võimaldab seda teha. Õige on maakohtu seisukoht, et ka siin on tegemist kohtutäituri kaalutlusotsusega ning et selle tegemisel tuleb kohtutäituril hinnata tema tegevuse vaidlustamise mõju käimasoleva täitemenetluse tulemusele. Õige ei ole aga maakohtu järeldus, nagu oleks vaidlusaluses täitemenetluses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebusel käimasoleva täitemenetluse tulemusele selline mõju, mille tõttu menetlust jätkata oleks ebaotstarbekas. Nii ei nähtu täitemenetluse peatamise otsusest, millise otsuse peale esitatud kaebust, mis täitemenetlust väidetavalt takistab, on kohtutäitur silmas pidanud. Samas võib asja materjalide põhjal mõista, et tegemist on kohtutäituri

1. oktoobri
2. a otsusega, millega täitur tühistas täielikult oma varasema,
3. juuni
4. a täitekulude väljamõistmise otsuse.
5. oktoobri
6. a otsuse peale esitatud kaebuses ei vaidlustanud avaldaja otsust osas, millega täitur oma varasema otsuse täielikult tühistas: kaebuses taotleti otsuse tühistamist üksnes osas, millega täitur jättis uues otsuses täitekulud üldse kindlaks määramata. Seega, isegi kui kohus kaebust lahendades leiaks, et kohtutäituri
7. oktoobri
8. a otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada, ei oleks ikkagi olemas täitekulude kohta tehtud otsust, mille õigsust saaks kohus kontrollida. Kaebuses esitas avaldaja küll ka nõude kohustada kohtutäiturit uue otsusega kindlaks määrama täitekulud avaldaja taotletud suuruses, eespool on aga ringkonnakohus põhjendanud seda, miks saab kohus kontrollida üksnes täituri otsuste seaduslikkust ega saa täiturile ette kirjutada seda, milliseid otsuseid tal tuleb täitemenetluses teha. Kohtutäituril ei ole ka seaduses sätestatud alust enne täitetoimingute tegemist oodata kohtult ettekirjutusi küsimustes, mille lahendamine kuulub kohtutäituri enda pädevusse. Ka juhul, kui avaldaja kaebus jäetakse rahuldamata ja kohtutäituri
9. oktoobri
10. a otsus muutmata, ei selgu kaebuse lahendamise tulemusena asjaolud, millest lähtudes tuleb kohtutäituril edasises täitemenetluses täitetoiminguid teha, sest sel juhul muutmata jääv täituri otsus ei sisalda täituri otsustusi edasise täitemenetluse kohta. Eespool toodud põhjendusel ei andnud

§ 46

lg 2 p 1 kohtutäiturile piisavat alust vaidlusalust täitemenetlust peatada ja selle tegemisel on kohtutäitur oma kaalutlusõiguse piire ületanud. Kuna täitemenetlus on peatatud alusetult, tuleb täitemenetlust jätkata. Kohtutäituri

1. novembri
2. a otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud samuti osas, millega avaldaja kaebus täituri tegevusetuse peale on jäetud rahuldamata. Kooskõlas

§-ga 137 kohalduvad kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamisel jaotuskava koostamisele

-i

1. peatüki
2. jao sätted, arvestades
3. peatüki
4. jaos sätestatud erisusi.

§ 174

lg 1 kohustab kohtutäiturit jaotama kinnisasja müügist saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel, seejuures ei tulene kohtutäiturile ühestki sättest alust keelduda tulemit õigustatud isikute vahel jaotamast põhjendusel, et õiguslik olukord on talle selgusetu.

§ 106

lgs 1 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt juhul, kui asjade müügist laekunud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamises kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. Sissenõudjaks mitteoleva isiku nõuete rahuldamist käsitletakse

§-s 108, milles muu hulgas nähakse ette jaotuskava koostamisel sellise nõudega arvestamine olenevalt sellest, kas sissenõudjad vaidlevad nõudele vastu või mitte (lg 6), aga samuti avalduse esitaja õigus esitada hagi nõude tunnustamiseks juhul, kui tulemi jagamisel või jaotuskava koostamisel tema nõudega ei arvestata (lg 7). Ka sissenõudjal on kooskõlas

§-s 109 sätestatud põhimõtetega võimalik tulemi jaotamist vaidlustada üksnes jaotuskava vaidlustamise teel (lg 1). Seega on seaduses sätestatud põhimõtete kohaselt müügitulemist raha saama õigustatud isikute vaheliste vaidluste lahendamise eelduseks jaotuskava olemasolu, selle koostamise kohustus on aga kohtutäituril, kes ei saa oma kohustust jätta täitmata lootuses, et kohus jagab talle õigusliku olukorra kohta näpunäiteid. Kohtutäitur peab tagama täitemenetluse sujuva toimumise ega tohi keelduda täitetoimingut tegemast seaduses sätestatud põhjuseta (

§ 7lg 1).

Seaduses sätestatud kohtu õigus peatada hagi menetlemise ajaks vaidlustatud jaotuskava alusel vaidlustatud ulatuses väljamaksete tegemine (

§ 109

lg 2) võimaldab seejuures vältida jaotuskava ennatlikku täitmist, kui selleks on vajadus. Lähtudes eespool viidatud normide koosmõjust ja arvestades asjaolu, et täitemenetluse tulemi õigustatud isikute vahelise jaotamisega viivitamine võib tekitada õigustatud isikutele varalist kahju, ei või see olla takistatud muul kui seaduses sätestatud alusel. Kuna vaidlusaluses asjas ei ole avaldaja kaebuse rahuldamata jätmisel sellisele alusele tuginetud, on kohtutäitur jätnud avaldaja

1. novembri
2. a kaebuse tema tegevusetuse peale ekslikult rahuldamata ja tal tuleb kaebus uuesti läbi vaadata.
3. aprilli
4. a määrusega lõpetas Harju Maakohus menetluse tsiviilasjas nr 2-08-84087, kuna Bergen Bunkers AS loobus hagist. Seega ei ole Bergen Bunkers AS avaldaja kaebuse läbivaatamisel kohtumenetluses puudutatud isik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Kohtutäitur esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse, millega jätta jõusse maakohtu määrus. Määruskaebuse järgi on ringkonnakohus tõlgendanud vääralt

§ 46

lg 2 p 1 ning oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi (

§ 11lg 1 p 4).

Ringkonnakohus on väljunud kohtuliku kontrolli piiridest ja asunud ise korraldama täitemenetlust, milleks kohtul ei ole pädevust. Ringkonnakohus on ebaõigesti

§ 11

lg 1 p 4 ja

§ 46

lg 2 p 4 tõlgendades leidnud, et otsuses toodud põhjendus ei olnud täitemenetluse peatamiseks piisav. Kohus on asunud sisuliselt ise kohtutäituri asemel õiguslikke otsustusi vastu võtma ja menetlust korraldama. Kohtutäituril ei ole võimalik koostada jaotuskava ja teha väljamakseid olukorras, kus on teadmata, kui suures osas jätkub raha nõuete rahuldamiseks. Vale on ringkonnakohtu arvamus, et ükskõik millise otsuse kohus teeb

1. oktoobri
2. a otsuse kohta, siis ei ole olemas täitekulude kohta tehtud otsust ning täitemenetlus ei ole sellisel juhul takistatud. Olukorras, kus avaldaja on vaidlustanud
3. augusti
4. a täitekulude väljamõistmise otsuse ja vaieldakse ka selle üle, milliseid kõnesoleva täitemenetlusega seotud kulusid tuleb üldse täitekuludena käsitleda, ei ole kohtutäituril võimalik üheselt kindlaks teha, milline rahasumma saadud tulemist tuleks jaotuskava alusel sissenõudjate vahel jaotada. Seega võib jaotuskava koostamine ja selle alusel väljamaksete tegemine täitemenetluse käiku oluliselt mõjutada.

§ 11

lg 1 p 4 ei võimalda ringkonnakohtul kohustada kohtutäiturit täitemenetlust jätkama. Täitemenetlust jätkama kohustamisel on tegemist juba täitemenetluse korraldamisega. Avaldaja kaebuse rahuldamisel ja kohtutäituri otsuse tühistamisel saab kohtu otsustus piirduda üksnes kohtutäituri kohustamisega avaldust uuesti läbi vaatama, nagu ka ringkonnakohus on määruse resolutsioonis leidnud. Ringkonnakohtu määrus on vastuoluline. Ringkonnakohus on põhjendustes nõustunud maakohtuga, et täitemenetlust on õigustatud korraldama kohtutäitur, kuid samas on leidnud, et kohtul on õigus kohustada kohtutäiturit täitemenetlust jätkama. Ringkonnakohus asus ebaõigesti seisukohale, et täituri

1. novembri
2. a otsus ei ole põhjendatud ka osas, millega avaldaja kaebus täituri tegevusetuse peale jäeti rahuldamata. Kohtutäitur ei ole jätnud kaebust kohtutäituri tegevusetusele rahuldamata, vaid kohtutäitur on teavitanud menetluse pooli, et ei saa kaebust läbi vaadata, kuna täitemenetlus on peatatud. Tsiviilasjas nr 2-10-55567 otsuse jõustumisel koostab kohtutäitur jaotuskava, juhindudes jõustunud kohtumäärusest.
3. Avaldaja leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid ringkonnakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada. Avaldaja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et

ei võimalda kohtutel kohustada kohtutäiturit konkreetset toimingut tegema.

1. Puudutatud isik toetab kohtutäituri määruskaebust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust kohtumääruste tühistamiseks, ja jätab määruskaebuse TsMS § 691 p 1 ja TsMS § 695 alusel rahuldamata. Kolleegium järgib TsMS § 689 lg 5 järgi valdavas osas ringkonnakohtu määruse põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata.
3. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kohtutäituril ei olnud alust peatada täitemenetlust ega jätta avaldaja kaebust rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei ole vaidlustatud asjaolusid, et täitemenetluse käigus Bergen Bunkers AS-i avalduse alusel müüdud laeva eest saadi 26 979 920 krooni ja et avaldajal on õigus hüpoteegipidajana hüpoteek realiseerida. Vaidlustatud ei ole ka seda, et kohtutäitur on teinud täitekulude väljamõistmise otsuseid 11 495 473 krooni 29 sendi ulatuses (koos käibemaksuga). Kaks avaldaja väitel põhjendamatult suurt täitekulude otsust on vaidlustatud. Ringkonnakohus on määruses märkinud, et algselt kohtumenetluses osalenud Bergen Bunkers AS (kes oli laeva täitemenetluses sissenõudja) on loobunud tsiviilasjas nr 2-08-84087 esitatud hagist ega ole seetõttu enam avaldaja kaebuse läbivaatamisel kohtumenetluses puudutatud isik. Avaldaja kaebuse läbivaatamisel oli Bergen Bunkers AS puudutatud isik aga sissenõudjana. Kohtulahendite infosüsteemi andmete kohaselt loobus Bergen Bunkers AS tsiviilasjas nr 2-08-84087 hagist seetõttu, et kostja Vyborg Shipping Co. Ltd on pankrotistunud ja kuna avaldaja on esitanud laevahüpoteegiga tagatud nõude, mis ületab laeva müügihinna, siis on Bergen Bunkers AS lõplikult kaotanud võimalused saavutada nõude täitmist ka positiivse kohtulahendi korral. Maakohus võttis loobumise vastu ning lõpetas menetluse
4. aprilli
5. a määrusega. Kuigi kohtulahendite infosüsteemi kohaselt ei ole nimetatud määrus edasikaebamise tõttu jõustunud, ei ole seda määrust vaidlustanud Bergen Bunkers AS, vaid avaldaja, kes soovis enda kaasamist menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. Avaldaja iseseisva nõudeta kolmanda isikuna ei saa aga väärata hageja õigust hagist loobuda ega kostja õigust hagist loobumisega nõustuda. Kohtutäitur pole väitnud, et täitemenetluses osaleks rohkem sissenõudjaid; samuti ei ole Bergen Bunkers AS nõude kohta olemas täitedokumenti (tsiviilasjas nr 2-08-84087 tehtud hagi tagamise määrus laeva arestimise kohta ja määrus laeva müümise kohta TsMS § 389 lg 5 alusel on täitedokumendina täidetud). Seega on põhjendatud avaldaja väited, et kohtutäituril on võimalik teha täitemenetluse tulemist vaidlustamata osas väljamakseid kokku 15 484 446 krooni 71 senti (müügitulemist 26 979 920 krooni lahutada täitekulud 11 495 473 krooni 29 senti). Eespool nimetatud asjaolud kinnitavad ringkonnakohtu määruses tehtud õiguslikku järeldust, et kohtutäituril puudub

järgne õiguslik takistus raha jaotamiseks avaldaja kaebuses märgitud ulatuses. Täitemenetluse peatamise osas ei pea kolleegium vajalikuks ringkonnakohtu seisukohti korrata. Vastuseks kohtutäituri täiendavates seisukohtades esitatud väitele, et tal puudub alus tulemi jaotamiseks, kuna Harju Maakohtu

1. augusti
2. a kohtumääruse resolutsiooni kohaselt tuli laeva müügist saadud tulem hoiustada kohtu deposiidis, märgib kolleegium, et kohtulahendite infosüsteemi andmete kohaselt on kohustus tulem hoiustada tühistatud Harju Maakohtu
3. juuni
4. a määrusega.
5. Kolleegium märgib, et kui kinnisasja täitemenetluses osaleb raha jaotamise staadiumis vaid üks sissenõudja, siis ei saa eelduslikult probleeme tekkida ka jaotuskava koostamisega selles ulatuses, milles ei ole vaidlust täitekulude suuruse osas. Jaotuskava koostatakse

§ 174

järgi.

§ 106

jj järgne jaotuskava koostatakse

§ 106

lg 1 järgi siis, kui tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele. Praeguses asjas ei ole asjaolusid, mis välistaksid osalise jaotuskava koostamise. Seega on põhjendamatu määruskaebuse väide, et täitekulude otsuste vaidlustamise tõttu ei ole võimalik jaotuskava koostada. Jaotada on võimalik see osa tulemist, mis jääb üle täitekuludest. Vajadusel saab hiljem korraldada täiendava jaotamise, kui vaidlustatud täitekulud peaksid olema nt osaliselt põhjendamatud. Muu hulgas tähendab see järeldus seda, et osaliselt oli kohtutäituril õigus jaotuskava mitte koostada (st täitekulude osas), mis omab tähendust menetluskulude jaotamisel. Kolleegium lisab, et ka mitme sissenõudja korral on võimalik eelduslikult jaotuskava koostada, kui vaidlus puudutab vaid täitekulude suurust.

1. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus on väljunud kohtuliku kontrolli piiridest ja asunud korraldama täitemenetlust. Riigikohus on mitmes lahendis (nt
2. aprillil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10 tehtud määruses ja
3. märtsil 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-176-11 tehtud määruses) pidanud võimalikuks tühistada kohtutäituri otsus ja kohustada kohtutäiturit võlgniku või sissenõudja kaebust uuesti läbi vaatama. See ei ole täitemenetluse korraldamine, vaid kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et täitemenetluse peatamise alust ei olnud. Järelikult on sellest põhjendusest tulenevalt ka loogiline ringkonnakohtu resolutsioonis märgitu, et täitemenetlust tuleb jätkata. Täitemenetluse peatamise otsuse tühistamisel teisi valikuvõimalusi ei olegi. Osaliselt seisneb täitemenetluse jätkamine ka avaldaja kaebuse uuesti läbi vaatamises. Ka see, et ringkonnakohtu määruse põhjendavast osast tuleneb sisuliselt seisukoht, et kohtutäitur on jätnud kaebuse ebaõigesti rahuldamata, s.o tulem tuleks osaliselt jaotada, tähendab vaid kohtutäituri tegevusetuse peale esitatud kaebuse lahendamist. Seega ei ole ringkonnakohtu määrus ka vastuoluline. Kohus ei ole kohustanud kohtutäiturit viivitamata koostama jaotuskava, kuid on andnud hinnangu avaldaja kaebuse väidetele, et kohtutäituri tegevusetus on alusetu.
4. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et kohtutäitur ei ole jätnud avaldaja kaebust rahuldamata.
5. novembri
6. a otsuses on kohtutäitur selgitanud mh seda, et ta ei saa jaotuskava koostada, kuna on ebaselge, kas sadamatasud kuuluvad jaotuskava alla. Sellega on aga rahuldamata jäetud
7. novembri
8. a kaebuse taotlus koostada osaline jaotuskava.
9. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes tuleb TsMS § 171 lg 1 ning § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 ning § 173 lg 3 esimese lause alusel jätta 80% ulatuses kohtutäituri kanda ja 20% ulatuses avaldaja kanda. Kolleegium märgib, et TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Kuna kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebus saab puudutada vaid täitemenetluslikke küsimusi, ei saa kohtutäituri vastaspoolelt eeldada kohtutäituri kasutatud lepingulise esindaja kulude kandmist. Menetlusosalised võivad TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda asja lahendanud maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
10. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik