) § 137 lg-s 1 sätestatu kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Kuna kaebustes vaidlustatakse kogu maakohtu otsust, siis peaks apellatsioonkaebuse esitamisel olema tsiviilasja hind sama mis maakohtus.
lg 11 kohaselt võib aga kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Praeguses asjas on maakohus tsiviilasja hinna määranud valesti. Hageja on hagiavalduse esitamisel õigesti juhindunud Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-120-09 ning toonud esile hüve, millele ta tõenäoliselt nõude tunnustamise teel õiguse saab. Hageja märkis, et vaidlus käib tunnustamata nõude osa üle, mille suuruseks on 7 549 810 krooni 67 senti, kuid pankrotihalduri 17. oktoobri 2010 kirjaliku seisukoha järgi on kogu hageja nõude rahuldamise võimalik suurus mitte rohkem kui 10 625 000 krooni.
esimese lause kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral.
tähenduses tuleb hüve väärtusena käsitada summat, mis on saadud, lahutades nõude rahuldamise maksimaalsest võimalikust suurusest (10 625 000 krooni) võlausaldaja osaliselt tunnustatud nõue (9 487 024 krooni 32 senti), mis teeb 1 137 975 krooni 68 senti ehk 72 729 eurot 90 senti. Arvestades apellatsioonkaebuse ulatust, on tsiviilasja hind mõlema apellatsioonkaebuse esitamisel 72 729 eurot 90 senti. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
lg 3 esimese lause alusel tühistada osas, milles ringkonnakohus määras tsiviilasja hinnaks kostja III apellatsioonkaebuse esitamisel 72 729 eurot 90 senti. Selles osas on võimalik teha uus määrus, millega määrata tsiviilasja hinnaks kostja III apellatsioonkaebuse esitamisel 0 eurot. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata. 10. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et pankrotimenetluses tuleb
esimese lause järgi nõude tunnustamise hagi hind määrata hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral.
esimese lause õigeks kohaldamiseks on kohtul vajalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus (vt ka Riigikohtu
lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et kostja III vaidlustas apellatsioonkaebusega maakohtu otsust tervikuna. Apellatsioonkaebuses palus kostja III jätta hagist rahuldamata üksnes 4 000 000 krooni suuruse osa. Kostja III apellatsioonkaebuse rahuldamise puhul oleks hageja nõudest seega tunnustatud 13 057 521 krooni 74 sendi suurune osa, mis ületab pankrotihalduri arvamusest tulenevat nõude rahuldamise võimalikku suurust. Seega on nendest andmetest lähtudes võimalik määrata kostja III apellatsioonkaebuse hinnaks 0 eurot. Kuivõrd kostja II vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, on ringkonnakohus tema apellatsioonkaebuse hinna määranud õigesti. 12. Kolleegium märgib, et
lg 1 kohaselt ei ole kohus tsiviilasja hinna määramisel seotud menetlusosaliste taotlustega.
lg 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Hinda võib
Seega on võimalik muuta ka praeguse asja hinda hageja nõude rahuldamise võimaliku suuruse kohta, kui kohtule saab teatavaks täiendavaid andmeid. 13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kostjale III
14. Kuivõrd asja menetlus jätkub ringkonnakohtus, jääb menetluskulude jaotus ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.