) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Ühe hagi tagamise abinõuna näeb
lg 1 p 2 ette kostjale kuuluva vara arestimise, muu hulgas käsutamise keelumärke tegemise vararegistris.
lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Maakohus leidis, et vara käsutamise keelumärke seadmine kostjale kuuluvale kinnistu kaasomandi osale ei koorma kostjat põhjendamatult. Hagi tagamata jätmisel ja kostja kaasomandi osa võõrandamisel pankrotimenetluses ei oleks tagatud hageja võlaõiguslik ostueesõigus võlaõigusseaduse (VÕS) § 251 lg 1 järgi.
lg 1 kohaselt ei puuduta hagi esitamine ja menetlemine poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust.
lõike 1 esimene lause sätestab jõustunud kohtuotsuse kehtivuse menetlusosalise õigusjärgluse korral, eristamata üld- ja eriõigusjärglust. Järelikult ei ole asja lahendamisel ei materiaal- ega menetlusõiguse seisukohalt iseenesest oluline, kas pool asendatakse menetluse käigus selle eriõigusjärglasega või mitte. Sõltumata sellest, kas poole eriõigusjärglane astub menetlusse kostjana või kolmanda isikuna, kehtib kohtulahend jõustumise korral poolte ja nende eriõigusjärglaste suhtes. Hageja väide, et hagi tagamata jätmisel ei ole hagejal kaasomandi osa ostueesõigust VÕS § 251 kohaselt, ei ole asjakohane põhjendus hagi tagamiseks. Nõustuda tuleb kostja seisukohaga, et hagi tagamise määruses ei ole põhjendusi, kuidas ostueesõiguse puudumine saaks välistada või raskendada kohtulahendi täitmist. Hageja ei ole esitanud nõuet kostjale kuuluva mõttelise osa omandi suhtes, vaid on esitanud vastuhagi kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistu reaalosadeks jagamiseks. Põhjendatud ei ole kohaldada taotletud hagi tagamise abinõud selleks, et hagejale oleks tagatud kinnisasja ostueesõigus olukorras, kus hageja soovib kaasomandi lõpetada ja jagada kinnisasi reaalosadeks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse, millega rahuldada hagi tagamise avaldus ning edastada hagi tagamise määrus täitmiseks Viru Maakohtu kinnistusosakonnale. Hageja leiab määruskaebuses, et pole tagatud, et kostja teavitaks käimasolevast kohtumenetlusest kinnistu mõttelise osa võõrandamisel mõttelise osa omandajat. Kui mõttelise osa omandaja ei ole kohtumenetlusest või kohtuotsusest teadlik, ei kehti
Hagi tagamata jätmise korral ei ole teada, kas praeguses asjas tehtav lahend kehtib mõttelise osa omandaja suhtes, mistõttu ei ole välistatud, et hageja peab veelkord kohtusse pöörduma ning kulusid kandma. Õigusjärglane võib omandiõiguse üleandmisel
lg 3 alusel asuda menetlusse kostja asemel, kuid seda ainult juhul, kui Kiviõli Keemiagrupp OÜ (pankrotis) (põhihagi hageja) ja kostja kui õiguseelneja selleks nõusoleku annavad. Hageja ei saa tagada, et see nõusolek antakse. Kuna kostja on pankrotistunud äriühing, asuks pankrotihaldur hagi tagamata jätmise korral kohe kostjale kuuluvat mõttelist osa kinnisasjast võõrandama. Kuna mõttelist osa saab käsutada vaid tervikuna, võõrandab pankrotihaldur kogu kostjale kuuluva mõttelise osa. Samas ei ole hagejal võimalik ega majanduslikult põhjendatud ostueesõigust kasutada, kuna kostja mõtteline osa moodustab ca 89,086% kogu kinnistust, aga hageja tootmishoone asub üksnes katastriüksusel 30901:001:0005 (s.o hageja omandis on väike mõtteline osa). Hagi tagamata jätmisel ei ole hagejale sisuliselt tagatud asjaõigusseaduse § 76 lg-s 1 sätestatud õigust nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist. On ilmne, et kostja ei ole kinnisasja reaalosadeks jagamisest huvitatud ning soovib kohe pankrotimenetluses võõrandada mõttelise osa kinnisasjast. 9. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kiviõli Keemiagrupp OÜ (pankrotis) leiab vastuses määruskaebusele, et kaebus ei ole põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb
Kolleegium jätab
lg 2 kolmandas lauses sätestatu, mille kohaselt ei saa määruskaebust esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Praegusel juhul esitas kostja määruskaebuse ca 2 aastat ja 9 kuud pärast hagi tagamise määruse tegemist.
lg 2 kolmandas lauses sätestatud viiekuulise tähtaja eesmärk on välistada ebakindlus kohtumääruse jõusoleku suhtes juhtudel, mil määrust ei ole mingil põhjusel kätte toimetatud, ning tagada seeläbi õiguskindlus. Sama eesmärki täidab
Vastasel korral tekiks ebamõistlik tagajärg, et kohtuotsus puuduva kättetoimetamise tõttu ei jõustukski, sest edasikaebetähtaeg ei hakkagi kulgema (vt
Siiski on viiekuulise tähtaja reeglit võimalik kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on kohtumenetlusest teadlikud, s.o eelkõige hageja suhtes. Kostja on kohtumenetlusest teadlik nt juhul, kui talle on kätte toimetatud (hagi)avaldus või ta on kohtumenetluses teinud menetlustoiminguid. Seejuures ei ole
lg 2 kolmas lause kohaldatav, kui kostjale teatati kohtumenetlusest hagiavalduse avaliku kättetoimetamisega
Praegusel juhul on kostja asja materjalide kohaselt olnud vastuhagist teadlik, kohus on selle talle kätte toimetanud (vt kohtutoimiku I kd, tl-d 143, 145) ja ta on sellele vastanud (vt kohtutoimiku I kd, tl 154 jj). Veelgi enam, kuna hagi tagamise avaldus esitati ühes dokumendis vastuhagiga, siis oli kostja teadlik ka hagi tagamise avaldusest. Seega tulnuks praeguses asjas kohaldada
12. Samas leiab kolleegium, et
lg 2 kolmandas lauses määruskaebuse esitamiseks ettenähtud 5 kuuline tähtaeg on menetlustähtajana ka ennistatav tähtaeg. Seega ei oleks iseenesest olnud välistatud kostja määruskaebuse esitamise tähtja ennistamine juhul, kui kostja oleks sellise taotluse maakohtule esitanud ning kui ta oleks põhistanud, et ta jättis määruskaebuse õigeaegselt esitamata mõjuval põhjusel. Kolleegium märgib, et menetlustähtaja ennistamise taotluse korral tuleb arvestada
lg-ga 2, mille kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil menetlustoimingu tegemise takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest (praegusel juhul 5 kuu möödumisel määruse tegemisest). Nimetatud kuue kuu pikkune tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg. Pärast kohtulahendi jõustumist on menetlusosalisel
Praegusel juhul tuleb lugeda, et määruskaebuse esitamise tähtaeg lõppes kostja jaoks 5 kuu möödumisel hagi tagamise määruse tegemisest, mille järel oleks tal olnud veel kuus kuud aega esitada tähtaja ennistamise avaldus. Kostja ei ole selle tähtaja jooksul määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldust esitanud. Kostja oli menetlusest ning hagi tagamise avaldusest teadlik, tal oli piisavalt aega (11 kuud), et saada kohtult teavet hagi tagamise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ning vajadusel see määrus vaidlustada. Seega on kostja kokkuvõttes minetanud õiguse esitada hagi tagamise määruse peale määruskaebus või määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldus. Ringkonnakohus oleks pidanud seetõttu jätma määruskaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada
lg 2 ja § 67 lg 2 järgimata jätmise tõttu ning jõusse tuleb jätta maakohtu hagi tagamise määrus. Kolleegium peab siiski vajalikuks märkida, et erandjuhtudel võib
lg 2 kuue kuu pikkuse tähtaja kohaldamine olla siiski välistatud, nt juhul, mil tähtaja ennistamise avalduse esitanud isiku vastaspool ei tohi enda käitumise tõttu (nt mõjutas oma pahatahtliku käitumisega teist poolt kuuekuulist tähtaega mööda laskma) sellele sättele tugineda. Praegusel juhul ei ole selliseid asjaolusid esitatud. 13. Järgnevalt vastab kolleegium määruskaebuse väitele
Muudele väidetele ei pea kolleegium vajalikuks menetlusökonoomia huvides vastata. Ringkonnakohus on määruses märkinud, et asja lahendamisel ei ole oluline, kas pool asendatakse menetluse käigus eriõigusjärglasega või mitte, kuna kohtulahend kehtib
Kolleegium selle järeldusega ei nõustu. Ringkonnakohus on määruses jätnud analüüsimata
Nimetatud sätte kohaselt ei kehti otsus menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. See säte kaitseb kohtumenetluse osas heauskse omandaja õigusi. Seega ei ole välistatud olukord, mil hageja peab esitama uuesti hagi kostja eriõigusjärglase vastu, kelle suhtes tehtav kohtulahend (nt vastuhagi rahuldamise korral)
Sellise ebaökonoomse lahenduse vältimiseks on kaasomandi lõpetamise vaidlustes sobilik hagi tagamise vahend keelumärke seadmine. 14. Kolleegium peab vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu sellele, et asja materjalide kohaselt on lahendamata Kiviõli Keemiagrupp OÜ (pankrotis, põhiasjas hageja) taotlus tema asendamiseks eriõigusjärglasega, millega ülejäänud menetlusosalised on nõustunud. Samuti juhib kolleegium kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja on esitanud vastuhagi ja hagi tagamise avalduse isiku (OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis)) suhtes, kes ei saa olla
Seega ei saaks tema suhtes hageja avalduse alusel kohaldada ka hagi tagamise abinõusid. Siiski on see võimalik, kui hagiasja olemust arvestades (kaasomandi lõpetamise vaidlus, milles peaksid osalema kõik kaasomanikud) lugeda esitatud vastuhagi iseseisva nõudega kolmanda isiku hagiks
15. Menetluskulud jäävad
lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada, kuna hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetavaks määruseks (vt ka Riigikohtu 4. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-11). 16. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon
Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.