← Eesti

3-2-1-41-12

Obsah (13)§ 656§ 688§ 691§ 693§ 692§ 2§ 328§ 657§ 652§ 669§ 333§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 4 lg 2 ja § 651 lg 1 vastu, kui väljus sisuliselt apellatsioonkaebuse piiridest ja tühistas maakohtu otsuse ka osas, mida hageja tegelikult ei vaidlustanud, s.o hagi rahuldamise osas. Lisaks eksis ringkonnakohus

§ 656vastu, tühistades maakohtu otsuse olenemata apellatsioonkaebuse põhjendustest.

Eelneva põhjal tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada kassatsioonkaebuse põhjendustest olenemata. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et hagejal ei ole õiguskaitsevajadust, ning keeldus põhjendamatult kummagi poole nõuete lahendamisest. Ka see on piisav alus ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ja asja saatmiseks uueks läbivaatamiseks. Kohtud kohaldasid ekslikult VÕS § 189 lg 1 esimest lauset, kui leidsid, et eelmärge tuleks lugeda müügilepingu järgi üleantuks, mille kostja peaks hagejale tagastama. Kuna eelmärge tagas müügilepingust tulenevat omandi ülekandmise nõuet, mis on kohtute otsuste järgi taganemisega lõppenud, on lõppenud ka eelmärge. Seega ei saa seda tagastada, sh hageja nimele kanda. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kostjal ei ole õigust keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel eelmärgete kustutamiseks nõusoleku andmisest leppetrahvi nõudele tuginedes. Kostjal võib aga olla õigus keelduda eelmärgete kustutamiseks nõusoleku andmisest VÕS § 110 lg 1 esimese lause alusel, mille järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos. Leppetrahvi nõudele tuginemist ei välista iseenesest see, et hageja ei tunnusta kostja nõuet. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et leppetrahvi nõude maksmapanekuks VÕS § 110 lg 1 järgse vastuväitena pidanuks kostja esitama vastuhagi. Seadusest sellist nõuet ei tulene. Müügilepingu järgi tasutud ettemaksu tagastamise nõude ja müügilepingu täitmiseks seatud eelmärke kustutamiseks nõusoleku saamise nõude vahel võib olla piisav seos VÕS § 110 lg 1 teise lause mõttes. Kohtud ei kontrollinud kostja täitmisest keeldumise õigust viidatud sättele tuginedes. Asja uuel läbivaatamisel tuleb uuesti hinnata hagi rahuldamise põhjendatust ja kostja täitmisest keeldumise ja selle ulatuse õigsust. Selleks tuleb hinnata, kas kostja vastunõuded on piisavalt seotud hageja nõudega, on sissenõutavad ja kas need ei ole piisavalt tagatud, st kas need vastavad VÕS § 110 lg 1 nõuetele. Kui see on nii, saab kohus asja lahendada VÕS § 110 lg-le 5 tuginedes. Seejuures tuleb selgeks teha ka hageja positsioon kostja lepingust taganemise kehtivuse osas. Asja uuel läbivaatamisel saab ringkonnakohus ka hinnata, kas maakohus toimis menetluslikult õigesti, kui välistas hilinemise tõttu istungil hageja vastuväidete esitamise kostja nõuetele ja luges, et hageja on kostja väited omaks võtnud. Asja lahendamisel tuleb võrdväärselt tagada kõigi

§-s 2 nimetatud tsiviilkohtumenetluse ülesannete täitmine. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

  1. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  2. novembri
  3. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus tuvastas, et kostjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest kuni 360 000 krooni suuruse võlgnevuse tasumiseni, ja saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, millega kohustati kostjat andma nõusolek hageja kinnistute registriosade nr 24502901 ja nr 24503001 III jakku kantud eelmärgete kustutamiseks. Ringkonnakohus märkis, et ta kontrollib otsust vaid hageja apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas, st osas, millega tagati hagejale eelmärke kustutamine raha maksmise vastu. Ringkonnakohus leidis, et maakohus kohaldas ekslikult VÕS § 189 lg 1 esimest lauset. Samuti ei kontrollinud maakohus kostja täitmisest keeldumise õigust VÕS § 110 lg 1 järgi. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul uuesti hinnata hagi rahuldamise põhjendatust ja kostja täitmisest keeldumise ja selle ulatuse õigsust. Selleks tuleb hinnata, kas kostja vastunõuded on piisavalt seotud hageja nõudega, on sissenõutavad ja kas need ei ole piisavalt tagatud, st kas nad vastavad VÕS § 110 lg 1 nõuetele. Kui see on nii, saab kohus asja lahendada VÕS § 110 lg-le 5 tuginedes. Seejuures tuleb selgeks teha ka hageja positsioon kostja lepingust taganemise kehtivuse osas. Maakohus ei toiminud menetluslikult õigesti, kui välistas hilinemise tõttu istungil hageja vastuväidete esitamise kostja nõuetele ja luges, et hageja on kostja väited omaks võtnud. Asja lahendamisel tuleb võrdväärselt tagada kõigi

§-s 2 nimetatud tsiviilkohtumenetluse ülesannete täitmine. Maakohus pidanuks pärast pooltele õigusliku olukorra selgitamist andma võimaluse väidete ja vastuväidete esitamiseks, seda on võimalik teha asja uuel läbivaatamisel. Hageja taotles asja saatmist esimese astme kohtule. Asi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks, sest maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, on teinud seda osaliselt valesti (materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu) ning ei ole andnud hagejale võimalust uute väidete esitamiseks 26. mai 2010. a kohtuistungil. Asja uueks arutamiseks saatmine on põhjendatud muu hulgas sellega, et uute väidete esitamise, tõendite kogumise (ekspertiisi määramise) ja nende uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud edasikaebeõigus (põhiseaduse (PS) § 24 lg 5,

§ 688lg-d 3 ja 4) kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta maakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebuse kohaselt tegi Riigikohus

§ 691

p 2 alusel otsuse, leides, et ringkonnakohus saab asja uuel läbivaatamisel teha ise sisulise lõppotsuse. Ringkonnakohus rikkus

§ 693

lg-t 2, kui jättis asja Riigikohtu seisukohta eirates lahendamata ja saatis selle tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Kostja arvates saab Riigikohus teha asjas ise lõppotsuse, tühistades ringkonnakohtu otsuse ja jättes jõusse maakohtu otsuse, sest asjas ei ole selgunud uusi asjaolusid võrreldes Riigikohtu menetluse ajal teada olnud asjaoludega ning ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja esitatud täiendavad tõendid. 10. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja leiab, et ringkonnakohus saatis õigesti asja maakohtule läbivaatamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada

§ 692

lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles tühistati maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 (maakohus otsustas resolutsiooni p-s 4, et kostjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest hageja kinnistute nr 24502901 ja nr 24503001 registriosade III jakku kantud eelmärgete kustutamiseks kuni 360 000 krooni suuruse võlgnevuse tasumiseni) ja saadeti asi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asi tuleb saata tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Osas, milles rahuldati hagi ja kohustati kostjat andma nõusolek hageja kinnistute registriosadesse kantud eelmärgete kustutamiseks, jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 12. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis asja Riigikohtu seisukohta eirates lahendamata ja saatis selle tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rikkus

§ 693

lg-t 2, kui ei arvestanud samas asja tehtud Riigikohtu otsusega, mille järgi saadeti asi

§ 691p 2 järgi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Juhul kui maakohus oleks rikkunud menetlusõiguse norme, oleks Riigikohus ise tühistanud ka maakohtu otsuse. Riigikohus selgitas

  1. juuni
  2. a otsuses materiaalõigust ja leidis, et ringkonnakohus saab asja ise lahendada. Asjas ei nähtu, et vahepeal oleks ilmnenud uusi asjaolusid, millest tulenevalt võiks asuda seisukohale, et Riigikohtu otsuse täitmata jätmine oli erandlikel asjaoludel põhjendatud. Seetõttu ei olnud põhjendatud asja saatmine maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  3. Ringkonnakohus on oma otsuse põhjendustes märkinud, et hageja taotles asja saatmist esimese astme kohtule. Eeltoodu ei ole kooskõlas hageja apellatsioonkaebuses, kassatsioonkaebuses, täiendavates seisukohtades (asja uuel arutamisel ringkonnakohtus) ning ringkonnakohtu istungil esitatud seisukohtadega (vt vastavalt kohtutoimiku I kd tl 87, 125, 159-160, 169).
  4. Kolleegium on korduvalt selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest (

§ 2

) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt nt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-193-06, p 12;
  3. veebruari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-11, p 16). Kolleegium on
  5. aprillil 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 tehtud otsuse p-s 13 leidnud järgmist: "

§ 656

lg 2 järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule vaid siis, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt (

§ 2) peab ringkonnakohus vajadusel hindama uusi tõendeid ja tuvastama asjaolusid.

Eelkõige nendel juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (

§ 328

lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4), on põhjendatud asja saatmine maakohtule

§ 657lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist.

Uute tõendite vastuvõtmine ringkonnakohtus ei tingi iseenesest asja uueks arutamiseks saatmist maakohtule. Seda isegi juhul, kui maakohus oli rikkunud tõendit vastu võtmata jättes menetlusõiguse sätteid (

§ 652lg 3 p 1).

Arvesse võttes menetlusökonoomia tagamise eesmärki leiab kolleegium, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioon, mis ei võimalda ringkonnakohtu poolt uute tõendite hindamise ja materiaalõiguse kohaldamiseks vajalike asjaolude esimest korda tuvastamise korral hinnata Riigikohtul samu tõendeid ning tuvastada materiaalõiguse kohaldamiseks vajalikke asjaolusid (

§ 688lg 3-5), on kooskõlas PS § 24 lg-ga 5.

Pooltel on muu hulgas õigus vaidlustada Riigikohtus ringkonnakohtu tuvastatud asjaolusid põhjusel, et ringkonnakohus rikkus tõendite hindamisel ja asjaolude tuvastamisel oluliselt menetlusõiguse norme (

§ 688lg 4)." Kolleegium on 22.

veebruaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-173-11 tehtud määruse p-s 15 leidnud järgmist: "Apellatsioonkaebuse menetlemisel peab ringkonnakohus

§ 652

järgi sisuliselt hindama kõiki poolte õigel ajal ja nõuetele vastavalt esitatud asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohtus asja läbivaatamisel ei oma tähtsust, mis asjaoludel vaidlustas kostja ringkonnakohtu määruse. Juhul kui pool esitab uusi asjaolusid ja tõendeid, peab ringkonnakohus need vastu võtma, kui uute asjaolude ja tõendite esitamise tingis maakohtu menetlusõiguse normide oluline rikkumine (vt selle kohta Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 39). Juhul kui maakohus rikkus menetlusõiguse norme oluliselt (

§ 669

), peab ringkonnakohus tühistama maakohtu otsuse sõltumata poolte taotlustest (

§ 656

). Menetlusõiguse normi olulise rikkumise korral peab ringkonnakohus, vaatamata

§ 652

lg-s 6 sätestatule, tühistama maakohtu otsuse igal juhul, st ka siis, kui pool ei esitanud sellisele rikkumisele õigel ajal vastuväidet

§ 333

järgi." Kolleegium jääb eelviidatud seisukohtade juurde ning selgitab veelkord, et ringkonnakohus peab praeguse asja menetlemisel juhul, kui ta tühistab maakohtu otsuse kas menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja/või materiaalõiguse vale kohaldamise tõttu, ise asja lõpuni lahendama. Põhjendatud juhtudel peab ringkonnakohus andma pooltele võimaluse uute asjaolude ja tõendite esitamiseks. 15. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

16. Kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Praeguses asjas on kautsjoni tasunud kostja eest Advokaadibüroo Lentsius & Talts OÜ. Kostja on kooskõlas

§ 149

lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb selle tagastamise korral kanda kontole, millelt see on tasutud. Jaak Luik, Villu Kõve, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.