Obsah (5)

§ 197§ 153§ 209§ 2262§ 21

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) § 197 muutmise seadusele. Avalduses märgiti, et taotleja teenis aastatel 1992 kuni 1993 Kaitseväe Peastaabis brigaadikindrali ametikohal. Kaitseväe Peastaabi

1. jaanuari
2. a kirjaga nr J1-1.2-2/1519 keelduti tõendi väljastamisest põhjendusega, et vastustajal puudub alus väljastada kaebajale teatist pensioni arvestamiseks brigaadikindrali ametikoha palgataseme keskmise alusel. Kirja kohaselt oli kaebaja ametikoha (Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülem) auastmeks ajal, mil kaebaja sellel teenis, kolonel. Brigaadikindrali auaste kehtestati alles
3. märtsil
4. aastal. Kaebaja taotluse jättis rahuldamata ka kaitseväe juhataja.
5. R. Luks esitas
6. aprillil
7. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles
8. mail
9. a esitatud täpsustust arvestades taotles vastustaja kohustamist esitama Sotsiaalkindlustusametile teatis kaebajale uue pensioni määramiseks brigaadikindrali auastmega ametikoha palgataseme keskmise alusel. Kaebust põhjendati järgmiselt: 1) on õige, et kaebaja kõnealusel ametikohal teenimise ajal oli sellele ametikohale vastav auaste kolonel, kuid kaebaja teenistusest lahkumise ja pensioniõiguse omandamise ajal oli ametikoha auaste brigaadikindral. Vaidlus seisnebki selles, milline ametikohale vastav auaste tuleb võtta aluseks pensioni arvestamisel - kas isiku teenistuskäigu kõrgemale ametikohale vastav korduvalt muutunud isikule soodsaim ja tema pensioniõiguse omandamise ajal kehtinud auaste või tema ametikohal teenimise ajal kehtinud auaste; 2)

§ 197

lg 2 kehtiv redaktsioon sätestab sõnaselgelt, et "[---] ja eruväelane võivad valida pensioni taotlemiseks väljateenitud aastate pensioni [---] suuruse arvestamise aluseks oma lepingulise teenistuse aja viimase viie aasta kõrgeima ametikoha auastmele vastava [---] palgataseme keskmise". Riigikogu poolt võeti 8. detsembril 2009. a vastu

§ 197

täiendus, et viimase viie aasta nõuet ei kohaldata nende eruväelaste suhtes, kelle õigus pensionile tekkis enne

1. a
2. jaanuari. Seega on kaebaja kohta seadusega sätestatud valikuõiguse tingimus - oma lepingulise teenistuse aja kõrgeima ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmine.
3. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, põhjendades otsust järgmiselt: 1) kaebaja soovib teatise väljastamist talle uue pensioni määramiseks brigaadikindrali auastmega ametikoha palgataseme keskmise alusel. Kaebaja tugineb
4. detsembril
5. a vastu võetud ja
6. jaanuaril
7. a jõustunud kaitseväeteenistuse seaduse, tulumaksuseaduse ja välismaalaste seaduse muutmise seadusega (§ 1 p 54) muudetud ja ümbersõnastatud

§-le 197. Selle paragrahvi lg 1 kohaselt on kaadrikaitseväelasele, reservväelasele ja eruväelasele pensioni suuruse arvestamise aluseks tema viimase ametikoha auastmele vastav

§ 153

lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse määratud palgataseme keskmise ja auastmetasu summa ning lg 2 kohaselt võivad kaadrikaitseväelane, reservväelane ja eruväelane valida pensioni taotlemiseks väljateenitud aastate pensioni või töövõimetuspensioni suuruse arvutamise aluseks oma lepingulise teenistuse aja viimase viie aasta kõrgeima ametikoha auastmele vastava

§ 153lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse määratud palgataseme keskmise.

1. detsembril
2. a vastu võetud ja
3. detsembril
4. a jõustunud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 muutmise seaduse §-ga 1 täiendati

§ 197

lg-t 2 teise lausega järgmises sõnastuses: "Viimase viie aasta nõuet ei kohaldata nende eruväelaste suhtes, kelle õigus pensionile tekkis enne

1. a
2. jaanuari"; 2) asjas on tuvastatud, et vastustaja
3. jaanuaril
4. a Tallinna Pensioniametile väljastatud teatisega on kaebaja pension vastavalt

§-le 197 ning ülalnimetatud kaitseväeteenistuse seaduse, tulumaksuseaduse ja välismaalaste seaduse muutmise seadusega kaitseväeteenistuse seadust täiendatud §-ga 2262, mille lg 2 kohaselt võib enne

1. a
2. jaanuari määratud pensioni pensioniõigusliku isiku avalduse alusel arvestada kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud uutel alustel, ja mille lg 3 kohaselt tekib eruväelaste ja reservväelaste õigus pensionile uutel alustel alates
3. a
4. jaanuarist, juba uutel alustel ümber arvestatud. Kaebajal puudub õigus nõuda pensioni ümberarvutamist ja selle kohta uue teatise väljastamist, sest kaebaja jaoks ei ole pensioni määramise alused käesolevaks ajaks muutunud. Nimelt toimub kaitseväelase pensioni ümberarvutamine

§ 209lg 1 järgi pensioni vähendamist või suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel.

Puuduvad andmed, et sellised asjaolud esineksid; 3)

1. detsembril
2. a vastu võetud ja
3. detsembril
4. a jõustunud

§ 197

lg 2 täiendus ei anna kaebajale alust nõuda pensioni ümberarvestamist brigaadikindrali auastmega ametikoha palgataseme keskmise alusel. Poolte vahel on vaidlus selles, kuidas mõista

§ 197lg-s 2 märgitud kõrgeima ametikoha auastet.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et

§ 197

lg-s 2 sätestatud kõrgeima ametikoha auastme kindlaks määramisel saab arvestada sellise ametikoha auastet, millel kaitseväelane reaalselt teenis. Sellise seisukoha õigsust kinnitab selgelt seaduse enda tekst. Nimelt räägib

§ 197

lg 2 kaitseväelase "oma lepingulise teenistuse aja" kõrgeima ametikoha auastmest. Seega saab pensioni arvestamise aluseks olla üksnes sellise kõrgeima ametikoha auaste, millel isik ise teenis. Pole vaidlust, et kaebaja valitud kõrgeima ametikoha (Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonna ülem - peastaabi ülema asetäitja) auaste oli tol ajal kehtinud regulatsiooni järgi kolonel, mitte brigaadikindral. Et nimetatud ametikoha auaste on hiljem muutunud, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust.

1. R. Luks palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.
2. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas R. Luksi apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas R. Luksi kaebuse ning kohustas Kaitseväe Peastaapi välja andma teatise R. Luksi pensioni ümberarvutamiseks brigaadikindrali auastmele vastava palgataseme keskmise alusel. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt: 1) kuni
3. detsembrini 2007 sätestas

§ 197

järgmist.

§ 197

lg 1 p 1 kohaselt oli pensioni suuruse arvestamise aluseks kaadrikaitseväelasele, reservväelasele ja eruväelasele tema viimase 12 kuu teenistustasu üldsumma, mille hulka ei arvata korteri- ja toiduraha, mis on jagatud 12-ga, või kui isik on teeninud vähem kui 12 kuud, siis teenitud kuude teenistustasu üldsumma, mis on jagatud kuude arvuga (pensioni arvestamise teenistustasu).

§ 197

lg 2 nägi ette, et kaadrikaitseväelane võis valida pensioni taotlemiseks väljateenitud aastate pensioni või töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks:

1. a)oma lepingulise teenistuse ajast temale soodsaima 12 kuu teenistustasu üldsumma, mis on jagatud 12-ga, ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest või
2. b)oma viimase teenistuses oleku kuu teenistustasu, mille hulka ei arvata puhkusetoetust ja puhkusetasu; 2)

§ 197

kehtiv redaktsioon sätestab järgmist.

§ 197

lg 1 p 1 kohaselt on pensioni suuruse arvestamise aluseks kaadrikaitseväelasele, reservväelasele ja eruväelasele tema ametikoha auastmele vastav sama seaduse § 153 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse määratud palgataseme keskmise ja auastmetasu summa (pensioni arvestamise summa).

§ 197

lg 2 näeb ette, et kaadrikaitseväelane, reservväelane ja eruväelane võivad valida pensioni taotlemiseks väljateenitud aastate pensioni või töövõimetuspensioni suuruse arvutamise aluseks oma lepingulise teenistuse aja viimase viie aasta kõrgeima ametikoha auastmele vastava sama seaduse § 153 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse määratud palgataseme keskmise ja pensioni määramise hetkel oleva auastmetasu summa. Viimase viie aasta nõuet ei kohaldata nende eruväelaste suhtes, kelle õigus pensionile tekkis enne 2007. aasta 1. jaanuari (viimase lausega täiendati

§ 197lg-t 2 8.

detsembril

1. a ning täiendus jõustus
2. detsembrist
3. a); 3) kuni
4. jaanuarini
5. a sätestas

§ 209

järgmist.

§ 209

lg 1 nägi ette, et kaitseväelasele pensioni määramise aluseks olnud pensioni vähendamist või suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse pension ümber. Sama sätestab

§ 209

lg 1 ka kehtivas redaktsioonis.

§ 209

lg 2 p 1 nägi ette, et pensioni ümberarvutamine pensioni suuruse arvestamise aluse muutumisel toimub kaadrikaitseväelase, reservväelase või eruväelase pensioni arvestamisel aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suuruse muutumisel.

§ 209

kehtiva redaktsiooni lg 2 p 1 näeb ette, et pensioni ümberarvutamine pensioni suuruse arvestamise aluse muutumisel toimub kaadriväelase, reservväelase või eruväelase pensioni arvestamisel aluseks olnud ametikoha auastmele vastava sama seaduse § 153 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt määratud palgataseme keskmise ja auastmetasu muutumisel; 4) Kaitseväe Peastaabi

1. veebruari
2. a vastusest kaebajale nähtub kaebaja valitud ametikoha ja kaebaja sellel ametikohal teenimise kohta järgnev. Kaitsejõudude Peastaabi ülema
3. novembri
4. a käskkirjaga nr 2 kinnitati peastaabi esimene koosseis ilma ametikoha auastmeteta, ametikoha nimetuseks oli I osakonna ülem - peastaabi ülema asetäitja. Kaitseväe juhataja
5. novembri
6. a käskkirjaga nr 70TS kinnitati Kaitsejõudude Peastaabi koosseis, ametikoha nimetus oli operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülem, peastaabiülema asetäitja, ametikoha auaste oli kolonel. Kaitseväe juhataja kinnitas
7. novembril
8. a Kaitsejõudude Peastaabi koosseisu käskkirjaga nr 1/94 KV kehtivusega alates
9. jaanuarist
10. a. Ametikoha nimetus oli operatiivosakonna ülem - peastaabi ülema asetäitja, ametikoha auaste oli kindralmajor. Alates
11. augustist
12. a oli ametikoha auaste kolonel, alates
13. septembrist
14. a kindralmajor. Kaitseväe juhataja
15. detsembri
16. a käskkirjaga nr 56-AK/684 kinnitati Kaitsejõudude Peastaabi koosseisutabel, ametikoha nimetus oli operatiivosakonna ülem, Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja, ametikoha auaste brigaadikindral; 5) kaebaja määrati Kaitsejõudude Peastaabi ülema
17. jaanuari
18. a käskkirja nr 2 p 4 alusel I osakonna ülema kohusetäitjaks alates
19. jaanuarist
20. a. Ametikohalt vabastati ta
21. detsembrist
22. a kaitseväe juhataja
23. detsembri
24. a käskkirjaga nr 40; 6) asjas ei ole vaidlust, et kaebaja valitud ametikoha auaste ajal, mil ta ametikohal teenis, oli kolonel, ning alates aastast 2000 on sama ametikoha auaste brigaadikindral.

§ 2262lg 2 näeb ette, et enne 2007.

a

1. jaanuari määratud pensioni võib pensioniõigusliku isiku avalduse alusel määrata uuesti samas seaduses sätestatud uutel alustel. Tuginedes
2. detsembril
3. a jõustunud

§ 197

lg 2 muudatusele, millega kõrvaldati eruväelaste, kelle õigus pensionile tekkis enne

1. a
2. jaanuari, suhtes piirang valida pensioni suuruse arvutamise alus oma lepingulise teenistuse aja viimase viie aasta hulgast, esitas kaebaja
3. detsembril
4. a avalduse, milles palus lähtuda ametikohast, millel ta teenis 1992-1993 ning mille auaste on brigaadikindral. Vastustaja on seisukohal, et kuna ametikoha auaste ajal, mil kaebaja sellel ametikohal teenis, oli kolonel, tuleb lähtuda koloneli auastmest. Halduskohus nõustus

§ 197

lg-le 2 vastustaja antud tõlgendusega ning leidis samuti, et kuna kaebaja valitud kõrgeima ametikoha auaste oli kolonel, tuleb lähtuda koloneli auastmest ning asjaolul, et ametikoha auaste on hiljem muutunud, ei ole tähtsust; 7) ringkonnakohus halduskohtu tõlgendusega

§ 197lg 2 ei nõustu.

Ringkonnakohus mõistab sätet nii, et isik võib valida pensioni taotlemiseks väljateenitud aastate pensioni arvutamise aluseks oma lepingulise teenistuse aja kõrgeima ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmise, kusjuures rõhuasetus on ametikohal, mitte auastmel. Seega ei ole oluline, milline oli valitud ametikoha auaste siis, kui isik sellel ametikohal teenis. Kui pensioni küsimuse otsustamise ajal oli ametikoha auaste kõrgem, tuleb lähtuda kõrgemast auastmest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kaitseväe juhataja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaator väidab järgmist: 1) vaidlust pole, et R. Luksi suhtes ei kohaldata

§ 197

lg-s 2 sätestatud viimase viie aasta nõuet; 2) vaidlus on selle üle, kuidas mõista

§ 197

lg-s 2 märgitud kõrgeima ametikoha auastet.

§ 197

lg-s 2 märgitud kõrgeima ametikoha auastme kindlaksmääramisel tuleb lähtuda isiku ametikohal teenimise ajal kehtinud ametikoha auastet. Eristada tuleb isiku enda auastet ja selle ametikoha auastet, millel isik teenis. Seadusandja on erinevalt määranud ajahetke, mis tuleb võtta pensioni arvestamisel aluseks isiku enda auastme puhul ja ametikoha auastme puhul. Isiku enda auastme määratlemisel tuleb lähtuda pensioni määramise hetkel isikul olevast auastmest. Kõrgeima ametikoha auastme määratlemiseks pole seadusandja sätestanud pensioni määramise hetke. Aluseks tuleb võtta isiku lepingulise teenistuse aja kõrgeima ametikoha auaste. R. Luksi ametikoha auaste teenistuse ajal oli kolonel.

1. aastast on sama ametikoha auaste brigaadikindral. Seega tuleb R. Luksi pensioni arvestamisel arvesse võtta kõrgeima ametikoha auastmena koloneli auaste. R. Luks pole reaalselt brigaadikindrali auastmega ametikohal teeninud; 3) vastupidisel lähenemisel tekiks isikul põhjendamatult õigus soodsamale pensionile pelgalt seetõttu, et pärast ametikohalt lahkumist muudeti tema endise ametikoha auaste kõrgemaks. Samas võidakse pärast ametikohalt lahkumist ametikoha auastet muuta madalamaks. Seega tekiks vastupidise tõlgenduse korral ühtedel juhtudel põhjendamatu soodustus, teistel aga väljateenitud soodustuse põhjendamatu ära võtmine, 4) ametikoha auaste näitab ametikoha vastutuse määra, mis võib ajas muutuda. Kaitseväele pandud ülesannetest lähtuvalt ning arvestades üha suurenevat rahvusvahelise sõjalise koostöö raames täidetavate funktsioonide mahtu on ametikohtade vastutuse määra muutumine ja sellest tulenevalt ametikohtade auastmete muutmine olnud loomulik osa organisatsiooni arengust. Pensioni määramisel arvestamisel tuleb aluseks võtta isiku enda panus ja vastutuse määr ehk ametikoha auaste, mis kehtis tema vastaval ametikohal teenimise ajal.
2. R. Luks ei nõustu kassatsioonkaebusega ja väidab järgmist: 1) ringkonnakohtu otsus on õiglane, sest kaitseb isiku õigusi ametivõimu omavoli eest; 2) arutlus ametikoha vastutuse määra muutumist aja möödumisel ja kõikvõimalike erijuhtumite puhul ei oma juriidilist jõudu. Seadusandja on objektiivselt ja võrdselt hinnanud teenistust kaitseväe taasloomisel ja pärast liitumist NATO-ga. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Vaidlus sai alguse sellest, et Kaitseväe Peastaap keeldus R. Luksile esitamast viimase taotletud tõendit. R. Luks taotles Tallinna Pensioniametile uue tõendi esitamist tema pensioni ümberarvestamiseks vastavalt
4. detsembril
5. a vastu võetud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 muutmise seadusele. R. Luksi avalduses märgiti, et taotleja teenis aastatel 1992 kuni 1993 Kaitseväe Peastaabis brigaadikindrali ametikohal. Kaitseväe Peastaap keeldus tõendi väljastamisest põhjendusega, et tal puudub alus väljastada kaebajale teatist pensioni arvestamiseks brigaadikindrali ametikoha palgataseme keskmise alusel. Kirja kohaselt oli kaebaja ametikoha (Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülem) auastmeks ajal, mil kaebaja sellel teenis, kolonel. Brigaadikindrali auaste kehtestati alles
6. märtsil
7. aastal. Kaebaja taotluse jättis rahuldamata ka Kaitseväe juhataja. Vaidlust ei ole selles, et R. Luksil on koloneli sõjaväeline auaste ja ta teenis koloneli ametikohal. Vaidlust pole ka selles, et praegu on nimetatud ametikoht brigaadikindrali ametikoht ning brigaadikindrali auaste kehtestati kaitseväeteenistuse seadusega pärast R. Luksi lahkumist teenistusest, samuti selles, et

§ 197lg-s 2 sätestatud viimase viie aasta nõuet R.

Luksile kohaldada ei saa. Vaidlus taandub lõppkokkuvõttes

§ 197lg 2 tõlgendamisele.

Täpsemalt sellele, kas

§ 197

lg 2 võimaldab pärast koloneli ametikoha muutmist brigaadikindrali ametikohaks pensioni uuesti arvutada brigaadikindrali palgast lähtuvalt isikule, kes teenis koloneli ametikohal. Halduskohus ja Kaitsevägi on seisukohal, et R. Luksile ei ole võimalik pensioni uuesti määrata

§ 197

lg 2 alusel ja seetõttu oli talle taotletud tõendi andmisest keeldumine õiguspärane. Ringkonnakohus ja R. Luks on vastupidisel seisukohal. Halduskohtu arvates on

§ 197

lg-s 2 rõhuasetus "oma teenistuse aja" kõrgeima ametikoha auastmel, mistõttu saab pensioni arvestamise aluseks olla üksnes sellise kõrgeima ametikoha auaste, millel isik teenis. Ringkonnakohtu arvates tuleb sätet mõista nii, et rõhuasetus on ametikohal, mitte auastmel. 9.

§ 197

lg-s 2 sätestatakse: "Kaadrikaitseväelane, reservväelane ja eruväelane võivad valida pensioni taotlemiseks väljateenitud aastate pensioni või töövõimetuspensioni suuruse arvutamise aluseks oma lepingulise teenistuse aja viimase viie aasta kõrgeima ametikoha auastmele vastava käesoleva seaduse § 153 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määratud palgataseme keskmise ja pensioni määramise hetkel oleva auastme auastmetasu summa. Viimase viie aasta nõuet ei kohaldata nende eruväelaste suhtes, kelle õigus pensionile tekkis enne 2007. aasta 1. jaanuari." 10. Kolleegium on alljärgnevatel põhjendustel seisukohal, et

§ 197

lg-t 2 ei saa tõlgendada selliselt, et pärast ametikohalt lahkumist toimunud ametikoha auastme muutumist võetakse arvesse

§ 197lg 2 kohaldamisel.

Kolleegiumi arvates tuleb seda sätet tõlgendada selliselt, et lähtutakse sellest ametikoha auastmest, mis kehtis isiku teenistuses oleku ajal. 11. Kolleegium on seisukohal, et

§ 197

lg 2 tõlgendamisel omab praegusel juhul keskset tähendust

§ 153

lg 3 teine lause ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määrus.

§ 153

lg-s 3 sätestatakse: "Kaadrikaitseväelase teenistustasu koosneb ametipalgast koos seaduses sätestatud lisatasudega, puhkusetasust ja puhkusetoetusest. Kaadrikaitseväelaste ametikohtade auastmetele vastavad palgatasemed, sealhulgas palgamäärade diferentseerimise alused, ning lisatasude maksmise alused ja ulatuse täiendavate teenistusülesannete täitmise, nõutavamast tulemuslikuma teenistuse ning teenistuse eripära eest ning nende maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus."

§ 153

lg 2 teisest lausest ei saa teha järeldust, et selles sättes nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega tuleb ametikoha auaste seostada konkreetse ametikohaga, ehkki esmapilgul on võimalik vastupidine järeldus. Vastupidise järelduse välistab

§ 21

lg 5, milles sätestatakse järgmist: "Nende ametikohtade vastavus põhiametikohale, mille nimetus ei lange kokku käesoleva seaduse §des 22-25 kehtestatud põhiametikohtade nimetusega, määratakse kindlaks kaitseväe struktuuriüksuse koosseisus põhiametikohtadele ettenähtud auastmete alusel." Ametikohta, millel teenis R. Luks, ei ole nimetatud

§-des 22-25. Seost konkreetse ametikoha ja ametikoha auastme vahel ei ole loodud ka

§ 153lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.

Vabariigi Valitsuse

1. jaanuari
2. a määrusega nr 12 vastu võetud "Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine" on sätestatud ametikoha auaste, palgatase, palgataseme madalaim määr, palga keskmine määr ning palga kõrgeim määr. Näiteks on brigaadikindrali palgatase K 15, palgataseme madalaim määr 1215,86, keskmine määr 1336,39 ja kõrgeim määr 1455,20 eurot; koloneli palgatase K 14, palgataseme madalaim määr 1015,94, keskmine määr 1165,88 ja kõrgeim määr 1315,81 eurot. Kui ametikoha auaste tuleks Vabariigi Valitsuse määrusega seostada konkreetse ametikohaga, siis mõjutaks konkreetse ametikoha auastme muutmine vältimatult ja ühemõtteliselt pensioni arvutamist

§ 197lg 2 alusel.

Praegusel juhul see ei ole nii. Vabariigi Valitsuse määrusega ei ole seostatud ametikoha auastet konkreetse ametikohaga. Praegusel juhul on konkreetse ametikohaga ametikoha auaste seostatud

§ 21lg 5 alusel antud ametkondliku aktiga.

12. Kolleegiumi arvates on praegu analüüsitavas kontekstis

§ 197lg 2 esimeses lauses rõhk sõnadel "oma lepingulise teenistuse aja".

Seega peetakse silmas seda ametikoha auastet, mis kehtis isiku teenistuse ajal, ja ignoreeritakse hilisemaid muudatusi. 13.

§ 197

lg-s 2 viidatakse

§ 153lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele.

Viimane, nagu eelpool märgitud, ei seosta ametikoha auastet ühegi konkreetse ametikohaga. 14. Konkreetse ametikoha auastet võidakse muuta ja ongi praegusel juhul muudetud. Kolleegium ei näe alust kahelda Kaitseväe seisukohas, et praegusel juhul on suurenenud vastava ametikoha ametivastutuse ulatus ja sellega seonduvalt on tõstetud ametikoha auastet. Kolleegiumi arvates on

§ 197

lg 2 tõlgendamisel põhjendatud arvestada Kaitseväe seisukohta, mille järgi pensioni arvutamisel tuleb aluseks võtta isiku enda panus ja vastutuse määr ehk ametikoha auaste, mis kehtis tema vastaval ametikohal teenimise ajal. 15. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kolleegium Kaitseväe kassatsioonkaebuse, tühistab ringkonnakohtu otsuse ja jätab jõusse halduskohtu otsuse. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld