3-1-1-28-12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-28-12

1. aprill 2012 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kriminaalasi Märt Kandle (Kannel) süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsus kriminaalasjas nr 1-10-6474 Märt Kandle kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo, kassatsioon Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kaito Puusepp
4. märts 2012, kirjalik menetlus
5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
6. oktoobri
7. a otsus Märt Kandle süüditunnistamises KarS § 209 lg 2 p 1 järgi.
8. Jõustada Harju Maakohtu
9. aprilli
10. a kohtuotsus, millega Märt Kannel mõisteti talle KarS § 209 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.
11. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Kasak ja Missik kasuks välja 95.88 eurot (üheksakümmend viis eurot ja kaheksakümmend kaheksa senti), sealhulgas käibemaks 15.98 eurot (viisteist eurot ja üheksakümmend kaheksa senti) vandeadvokaat Rein Kiviloo poolt Märt Kandlele kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
12. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. Märt Kandlele esitati KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüdistus selles, et varem varguse toime pannud isikuna lõi ta OÜ T töötajale teadvalt ebaõige ettekujutuse enda maksevõimest ning kavatsusest tasuda tarbitavate alkohoolsete jookide eest. Tellides spaa baaris endale alkohoolseid jooke 1435 krooni väärtuses, jättis ta esitatud arve tasumata ja sai nimetatud summas varalist kasu.
14. Harju Maakohtu
15. aprilli
16. a otsusega mõisteti Märt Kannel lühimenetluses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi õigeks. Maakohtu hinnangul puuduvad tõendid, mis kinnitaksid M. Kandle poolt pettuse teel varalise kasu saamist. Samuti ei ole tuvastatud süüdistatava tahtlust petta klienditeenindajaid ja luua neile ebaõige ettekujutus maksevõimest. Ei ole tuvastatud, et M. Kannel algusest peale ei kavatsenudki jookide eest tasuda. Seega puudub kelmuse subjektiivne koosseis. Ühtlasi leidis kohus, et M. Kandle käitumises ei ole võimalik leida ka ühegi muu karistusseadustikus sätestatud kuriteo koosseisu.
17. Prokurör esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja M. Kandle süüditunnistamist KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Apellandi arvates väljendas M. Kannel spaas endale jooke tellides teda teenindavale spaa töötajale valmisolekut tellitu eest tasuda. Kuna ta teadis, et tal puuduvad selleks vajalikud vahendid, siis eksitas ta spaa töötajat enda maksevõime osas. Spaa töötaja tegi jookide üleandmisega varakäsutuse, kuid kuna M. Kandlel ei olnud võimalik nende jookide eest tasuda, sai ta jookide väärtuse ulatuses varalist kasu ja tekitas spaale vastava varalise kahju. Prokuröri hinnangul realiseeris M. Kannel kelmuse objektiivse koosseisu tahtlikult.
18. Tallinna Ringkonnakohtu
19. oktoobri
20. a otsusega maakohtu õigeksmõistev otsus tühistati. Ringkonnakohus tunnistas M. Kandle KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüdi ja karistas teda vangistusega üheks aastaks, vähendades mõistetud karistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu
21. novembri
22. a otsusega mõistetud raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti M. Kandlele vangistus üheksaks kuuks ja 28 päevaks. Kohus rahuldas täies ulatuses OÜ T tsiviilhagi. 4.
23. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tõendeid hinnanud valikuliselt ja ühekülgselt, mis on viinud ebaseadusliku otsuse tegemiseni. Kohus ei pidanud usutavaks M. Kandle ütlusi selle kohta, nagu arvanuks ta, et kinkekaart võimaldab tal 1000-1500 krooni ulatuses spaa baaris alkoholi tarbida. Kohtu hinnangul olid jookide hinnad süüdistatavale teada ja ta sai aru, et nende eest tuleb eraldi tasuda. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et spaa teenuste hulka ei kuulu klientide jootmine alkohoolsete jookidega ja alkohoolsed joogid on ujulas saadaval lisatasu eest. 4.
24. Tunnistaja R. V.-i ütlustest nähtuvalt esitasid spaasse tulnud noormehed kinkekaardid ja tema andis neile käepaelad ning lasi nad ujulasse. Seejuures seletas ta neile, et käepaela abil saab muu hulgas baarist jooke osta. Ostetud joogid salvestatakse käepaela kiibile ja lahkudes tuleb jookide eest eraldi tasuda. Ka kannatanu esindaja M. E. kinnitas kohtus, et käepaela andmisel selgitatakse alati klientidele, et selle abil saab osta endale jooke, kuid külastuse lõpus koostatakse käepaelale salvestatu alusel arve, mis tasutakse kliendi poolt enne lahkumist. Seega teadis M. Kannel juba külastuse alguses, et baaris tarbitud alkoholi eest tuleb eraldi tasuda. 4.
25. Tunnistajate M. Õ., A. I. ja A. A. ütlustega on tuvastatud, et süüdistatav ja temaga kaasas olnud isikud jõid spaas enda kaasatoodud alkoholi. Kui süüdistatav arvanuks, et võib spaas tasuta alkoholi tarvitada, puudunuks tal vajadus seda sinna ise kaasa võtta. Alkoholi kaasavõtmine spaasse viitab seega teadmisele, et kohapeal tuleb alkoholi osta. 4.
26. Eeltoodud põhjendustel leidis ringkonnakohus, et M. Kannel realiseeris kelmuse objektiivse koosseisu. M. Kannel, teades, et tal puuduvad piisavad rahalised vahendid tellitud jookide eest tasumiseks ja siiski tellides baaris kalleid alkohoolseid jooke, väljendas oma maksejõulisust ja valmisolekut arve tasuda, luues baari töötajal väära ettekujutuse, et ta kavatseb jookide eest tasuda. Seega viis ta spaa töötaja eksimusse, mille ajel tegi töötaja spaad kahjustava varakäsutuse, andes talle 1435 krooni eest alkohoolseid jooke. Jättes jookide eest tasumata, sai M. Kannel varalist kasu. Seejuures tegutses M. Kannel otsese tahtlusega, sest ta teadis, et baarist tellitud alkoholi eest tuleb eraldi tasuda. Samuti teadis ta, et tal ei ole selleks piisavalt raha. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
27. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas M. Kandle kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo kassatsiooni, taotledes ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu õigeksmõistva otsuse jõustamist. Kassaatori hinnangul ei esita ringkonnakohus veenvaid põhjendusi, miks tuleb hinnata tõendeid maakohtust sedavõrd erinevalt, et süüdistatav süüdi mõista. Kaitsja hinnangul on maakohus põhjendanud kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu asjaolude puudumist M. Kandle käitumises, leides õigesti, et tema süüd kinnitavad tõendid puuduvad. M. Kannel ei ole jätnud teadvalt ebaõiget muljet oma maksevõimest ja -valmidusest. Ainuüksi asjaolu, et ta esitatud arvet tasuda ei suutnud, ei anna alust vastupidiseks järelduseks. Ei ole tuvastatud, et juba spaasse sisenedes oli M. Kandlel kavatsus jätta tasuliste teenuste eest maksmata. Seega ei ole tuvastatud tema käitumises kelmuse objektiivne ega subjektiivne koosseis. Kuna asjas on kõrvaldamata kahtlusi, tuleb need tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ja M. Kannel õigeks mõista. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
28. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb ringkonnakohtu otsus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja jõustada maakohtu otsus.
29. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu arutluskäiguga kelmuse objektiivse koosseisu olemasolu kohta M. Kandle käitumises. Kriminaalasjas on tuvastatud, et M. Kannel tarvitas OÜ T spaa baarist tellitud jooke. Selline käitumine lõi baari töötajale konkludentselt mulje, et ta on võimeline ja kavatseb jookide müümisele teha ka endapoolse vastusoorituse - jookide eest tasuda. Tegelikult aga M. Kandlel jookide eest tasumiseks vajalikud vahendid puudusid ja tehingusse astumise hetkel jookide ostmisel - puudus tal ka maksevalmidus. Varakäsutuse tulemusel sai M. Kannel tarvitatavate jookide näol varalist kasu.
30. Kannatanu eksitusse viimise ja tema poolt ennast kahjustava varakäsutuse tegemine üksi ei ole siiski piisavad, kvalifitseerimaks isiku käitumist kelmusena. Kelmus on karistatav üksnes tahtliku teona. Isiku kelmuses süüditunnistamiseks võib ta küll varalist kasu saada kaudse tahtlusega, kuid kannatanu eksitusse viimiseks on vajalik otsene tahtlus. Arutatava kriminaalasja kontekstis tähendab see vajadust tuvastada, et M. Kannel, teades spaa baarist jooke tellides, et ta peab nende eest eraldi tasuma, lõi otsese tahtlusega baari töötajale mulje endast kui maksejõulisest ja maksevalmidusega kliendist, kuigi tal puudus tasumiseks tahe ja võimalus. Kelmus kui varavastane kuritegu erinebki tsiviilõiguslikust vaidlusest lepingu sõlmimise ja selle täitmise tingimuste üle selle poolest, et kelmuse puhul peab olema kahtlusteta tõendatud süüdlase tahe viia teine pool eksitusse. Seega võib eksitav käitumine ja isegi selle tagajärjel teise isiku eksitusse sattumine olla iseenesest piisav kelmuse objektiivse koosseisu tuvastamiseks, kuid sellest ei piisa veel subjektiivse koosseisu olemasolu jaatamiseks. 8.
31. Ringkonnakohus on peamiselt R. V.-i ütlustele tuginedes tuvastanud, et M. Kandlele selgitati spaasse sisenemisel käepaela funktsioone, sh võimalust tellida nende abil baarist alkohoolseid jooke, mille eest tuleb hiljem eraldi arve alusel tasuda. Kriminaalkolleegium leiab, et pelgalt selline teavitamine ei pruugi olla kelmuse subjektiivse koosseisu olemasolu tõendamiseks piisav. Selleks tuleb tõendada ka asjaolu, et süüdistatav tajus oma elukogemusest lähtuvalt seda selgitust adekvaatselt. Tähelepanuta (ja seega ka ümber lükkamata) on seejuures jäänud maakohtu poolt tuvastatu, et süüdistatav, külastades elus esimest korda spaad, arvas, et joogid on kinkekaardi hinnaga kaetud, samuti temaga koos viibinud T. T. ja S. S.-i ütlused selle kohta, et nad arvasid „luksusliku spaakülastuse“, nagu see oli kirjas kinkekaardil, hinnas sisalduvat ka alkohoolseid jooke, ning et neile ei selgitatud, et jookide eest tuleb eraldi tasuda. Ka tunnistaja M. Õ. kinnitas, et süüdistatav ja tema kaaslased ei teatanud arve esitamisel üheselt kavatsusest see tasumata jätta, lihtsalt arve suurus näis neid üllatavat. Seetõttu ei ole ringkonnakohus andnud hinnangut maakohtu lõppjäreldusele, et tõendite kogumise võimalused selles asjas on ammendatud, kuid esinevad kõrvaldamata kahtlused M. Kandle tahtluse suhtes, mis KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb tõlgendada tema kasuks. 8.
32. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Nähtuvalt sama paragrahvi lg-st 3 võib kohus üldtuntuks tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest. Arutatavas asjas on kohus lugenud üldtuntuks selle, et spaa baaris tuleb jookide eest eraldi tasuda. Kolleegium niisuguse hinnanguga ei nõustu ja märgib järgnevat. Üldtuntuks saab kohus tunnistada sellised faktilised asjaolud, mille kohta on arusaamisega ja kogenud inimestel reeglina olemas teadmine või mille kohta on võimalik üldsusele ligipääsetavatest ja usaldusväärsetest allikatest ilma eriteadmisi kasutamata ja ilma raskusteta kindlat teavet saada. Seega ei piisa mingi asjaolu üldtuntuks tunnistamiseks paljasõnalisest faktiväitest, vaid see väide peab olema kontrollitav. Arutatavas asjas ringkonnakohus spaas jookide eest tasumise üldtuntuks tunnistamisel eelmärgitud kriteeriume ei järginud. Kõigepealt jäeti tähelepanuta M. Kandle ja temaga koos spaad külastanud noormeeste väited selle kohta, et nad viibisid spaas esmakordselt ja arvasid, et kinkekaart võimaldab neil kasutada kõike seal pakutavat. Siinkohal tuleb tähele panna ka kriminaalasjas tuvastatut, et OÜ-l T on kahte liiki kinkekaarte, ühtedele on märgitud kindel summa, mille ulatuses saab spaa teenuseid tarbida, teistele aga, et see sisaldab luksusliku Aqua Spa külastust ühele inimesele. Seega ei ole sugugi vastuvaidlematult selge, et viimatinimetatud kinkekaardi alusel spaad külastav isik pidi olema teadlik mõne teenuse eest eraldi tasumise kohustusest.
33. Kriminaalkolleegiumi hinnangul pole usaldusväärselt tõendatud M. Kandle elukogemustele tuginev teadlikkus sellest, et spaa baarist tellitud jookide eest tuleb eraldi tasuda. Kuna KrMS § 7 lg 3 alusel tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks, leiab kriminaalkolleegium, et M. Kandle käitumises ei ole tõendatud kelmuse subjektiivne koosseis. Otsuse p-s 8.
34. tuvastatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine ei anna kolleegiumi hinnangul põhjust saata kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks, sest otsuse p-s 8.
35. sedastatud kahtlus M. Kandlel kelmuse subjektiivse koosseisu realiseerimise kohta ei ole kõrvaldatav ka tõendite veelkordsel hindamisel.
36. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 5 ja § 362 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
37. oktoobri
38. a otsuse ja jõustab Harju Maakohtu
39. aprilli
40. a otsuse, millega M. Kannel mõisteti talle KarS § 209 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.
41. Kaitsja on koos kassatsiooniga esitanud taotluse määrata tema poolt M. Kandlele kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Kasak ja Missik makstavaks tasuks 79 eurot ja 90 senti, millele lisandub 20% käibemaksu. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kassatsiooni koostamiseks viis pooltundi. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on kaitsja poolt taotluses nimetatud toimingud ja nendeks kulunud aeg arutatava kriminaalasja asjaolusid arvestades põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ja Eesti Advokatuuri juhatuse
42. detsembri
43. a otsuse punktidest 2, 4 ja 16, tuleb taotlus rahuldada. Kuna kriminaalkolleegium teeb kassatsiooni rahuldades KrMS § 361 lg 1 p-s 5 nimetatud lahendi, jääb kaitsjale väljamõistetud summa riigi kanda. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg