Obsah (8)

§ 25§ 198§ 61§ 56§ 85§ 18§ 229§ 62

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-1-12 24

§ 25

lg 3 ls 2 sätestas, et kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Praeguses asjas ei ole halduskohus seisukohta võtnud nõude osas, millega kaebaja soovib väärikuse väidetavat alandamist põhjustanud vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Samuti pole kaebust selle nõude osas tagastatud. Seega tuleb kõnealuse tuvastusnõude osas halduskohtul võtta seisukoht asja uuel läbivaatamisel.

1. Vanglas on keelatud esemed vastavalt VangS § 15 lg-le 2 ja VangS § 15 lg 3 alusel kehtestatud määrusele. VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. VangS § 15 lg 3 alusel on VSE §-s 641 kehtestatud kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu. VangS § 15 lg 4 alusel võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Isegi juhul, kui ese pole keelatud esemeks eelnimetatud sätetest tulenevalt, on piiravaks normiks ka VSE § 57 lg 3, millega on sätestatud kinnipeetava juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku (30 kg). VangS § 41 lg-st 2 tulenevalt võib vangla, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel.
2. Palvehelmesteks nimetatud eseme tagastamata jätmist on vastustaja põhjendanud VSE § 641 pga 1, mille kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Kolleegium asus
3. juuni
4. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-10 (p 12) seisukohale, et VSE § 64¹ p-s 1 on toodud näitlik loetelu esemetest, millega saab või on võimalik tekitada vigastusi. Seega ei ole mitte iga VSE § 64¹ p-s 1 nimetatud ese kinnipeetavale keelatud, vaid üksnes sellised, millega saab või on võimalik tekitada vigastusi. Otsuse p-s 13 rõhutas kolleegium, et eseme ohtlikkuse hindamisel ning VSE § 64¹ p-s 1 märgitud keelatud esemena käsitamisel on vanglal ulatuslik hindamisruum. Vastustaja põhjendas palvehelmesteks nimetatud eseme VSE § 641 p 1 mõttes keelatud esemena käsitamist sellega, et see sisaldab nööri. Vastustaja ei andnud põhjenduses hinnangut eseme ohtlikkusele. Ei halduskohus ega ringkonnakohus ole analüüsinud, kas Tartu Vangla teostas eseme ohtlikkuse hindamisel kaalutlusõigust õiguspäraselt. Halduskohus nõustus vastustajaga, märkides, et tegemist on niidile või nöörile lükitud plastikpärlitest naiste kaelakeega. Ringkonnakohus aga leidis, et isegi kui kaebajalt ära võetud kaelakee kujutas endast palvehelmeid, ei ole nende kambrisse mittelubamine õigusvastane. Pole vaidlust, et kaebajal olid kambris ka teised palvehelmed ja seega ei ole vastustaja ringkonnakohtu arvates eseme kambrisse mittelubamisel sekkunud kaebaja õigusesse täita religioosseid kombetalitusi.
5. Kuna senises kohtumenetluses ei ole vaidlusaluse eseme tagastamata jätmise õiguspärasuse kontrollimisel tähelepanu pööratud sellele, kas vastustaja on kaalutlusõigust teostanud õigesti ja andnud hinnangu eseme ohtlikkusele, tuleb käesolev haldusasi saata tagasi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Kolleegium peab seejuures vajalikuks märkida, et kuigi iseenesest võib olla põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlusaluse eseme tagastamata jätmisega ei sekkuta isiku õigusesse usuliste kombetalituste täitmisel, kui tema kasutuses on olemas teised palvehelmed. Kui aga vangistusõiguse normide järgi puudub alus eseme keelamiseks, ei saa kambris teist samasugust eset keelata vaid seetõttu, et kambris juba on kinnipeetaval samasugune ese.
6. J. S.-le fotode tagastamata jätmist põhjendas vangla VSE § 641 p-ga 15, mille kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud "vägivalda, vihkamist, rassismi jne propageerivad trükised ning pornograafilised teosed". Halduskohus nõustus vastustajaga, et kõnealused fotod kujutavad endast vanglas kinni peetavale isikule keelatud pornograafilisi teoseid. Ringkonnakohus aga leidis, et tegemist pole pornograafiliste teostega PorTS § 1 lg 1 p 3 mõttes.
7. Halduskohtu istungil vaatles kohus vangla esindaja poolt esitatud fotosid, mis olid J. S.-lt ära võetud ja paigutatud tema asjade hulka isiklike asjade laos (halduskohtu
8. detsembril 2010 menetluskonverentsina peetud kohtuistungi protokoll, tl 56 pöördel). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt tagastas kohus fotod vangla esindajale ning neid ei lisatud kohtuasja materjalide hulka. Ringkonnakohus viitab fotodele hinnangut andes aga toimiku lk-le
9. Selliselt on nummerdatud ümbrik, mis sisaldab kümmet fotot, mis J. S. on kohtumenetluse ajal saatnud kohtule tõendamaks, et temalt ära võetud fotodel on kujutatud sama isikut (tema abikaasat) ja seetõttu on need käsitatavad perefotodena. Ringkonnakohtu istungi protokollist (tl 117-118) ei nähtu, et vastustaja oleks halduskohtu istungil esitatud fotosid ringkonnakohtu istungil taas esitanud ning et kohus oleks neid uurinud. Samuti ei nähtu kohtuasja toimikust, et ringkonnakohus oleks vaidluse ajendanud kaks fotot vastustajalt välja nõudnud ja neid oleks saadud uurida. Seega on alust arvata, et haldus- ja ringkonnakohtu erinev hinnang küsimuses, kas tegemist on pornograafiliste teostega või mitte, põhineb erinevate fotode uurimisel. Ka kassaator märgib oma täiendavas seisukohas Riigikohtule, et vaidlus ei toimu mitte nende fotode üle, millised ta ise kohtule saatis ja mis asuvad haldusasja toimikus, vaid nende kahe foto üle, mis asuvad kaebaja asjade hulgas kinnipeetavate isiklike asjade laos. 16.

§ 198

lg 1 ls 2 sätestab, et kui on vajalik asja õigeks lahendamiseks, võib ringkonnakohus halduskohtus esitatud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid ümber hinnata. Praeguses asjas toimunud varasema kohtumenetluse ajal tuli lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku asjakohastest sätetest. TsMS § 652 lg-st 5 tuleneb, et ringkonnakohus kogub, uurib ja hindab uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. TsMS § 653 sätestab, et kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõnel tõendil põhineva asjaolu osas, peab ringkonnakohus kohtuotsust selles osas muutes märkima põhjuse, miks tõendit tuleb hinnata esimese astme kohtust erinevalt. Kolleegium rõhutab, et halduskohtu poolt tõenditele antud hinnangut muutes peab ringkonnakohus olema uurinud samu tõendeid nagu esimese astme kohuski. Kehtiva

§ 61

lg-st 1 tuleneb kohustus hinnata tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Sama nõude sätestas ka praeguses asjas apellatsioonimenetluse ajal kohaldunud TsMS § 232 lg

1. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 46 lg 2, mille kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.
2. Kuigi nimetatud menetlusnormi rikkumise saaks asja uuel läbivaatamisel kõrvaldada ka ringkonnakohus, kellel on võimalus nõuda vastustajalt tema valduses olevate asjakohaste fotode esitamist, peab kolleegium otstarbekaks saata haldusasi kogu tühistatavas osas (nii fotode kui ka palvehelmeste tagastamiseks kohustamine) uueks läbivaatamiseks halduskohtule.
3. Kolleegium peab seoses tõendite uurimise ja hindamisega vajalikuks märkida järgnevat.

§ 56lg 2 kohaselt võib halduskohtumenetluses olla tõendiks ka asitõend (Ts

MS §-d 285-289) või dokumentaalne tõend, sh foto (TsMS-d § 272-284). Vastavalt TsMS § 287 lg-le 1 võetakse asitõend asja juurde määrusega. Asitõendit säilitatakse toimikus või antakse kohtu asitõendite hoiukohta, mille kohta tehakse märge toimikus (lg 2). Asitõendit, mida ei saa kohtusse toimetada, hoitakse selle asukohas või antakse hoiule menetlusosalisele või kolmandale isikule, kes peab tagama asitõendi säilimise (lg 3). Kolleegium on varem (haldusasjas nr 3-3-1-24-10, p 13) märkinud, et endast väidetavalt ohtu kujutavaid esemeid (keelatud ese), mille omadusi tuleb vanglal vahetult hinnata, tuleb säilitada, võimaldamaks seda tõendit ka kohtumenetluses vahetult hinnata. Kohtuistungil asitõendi vaatlemisel kirjeldatakse asitõendit üksikasjalikult (TsMS § 288 lg-d 1 ja 4) ning vaatluse andmed kajastatakse kohtuistungi protokollis (

§ 85lg 1 p 8).

Praeguses asjas on kohus esitanud asitõendi kirjelduse kohtuotsuses, kuid halduskohtu istungi protokoll sellist kirjeldust ei sisalda.

1. Eeltoodu tõttu tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada fotode ning palvehelmeste tagastamiseks kohustamise nõude osas. Haldusasi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks ning vangla tegevuse (kaebaja väärikuse alandamine) õigusvastasuse tuvastamise nõue läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.
2. Kuigi Riigikohus ei võta seisukohta esitatud kohustamisnõuete rahuldamise osas ning haldusasi saadetakse uueks läbivaatamiseks, peab kolleegium oluliseks peatuda veel järgneval. Ringkonnakohus märkis, et haldusasja materjalidest nähtuvalt viibib kaebaja ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal Tallinna Vanglas, temalt ära võetud palvehelmed asuvad kaebaja isiklike asjade hulgas Tallinna Vanglas ja vaidlusalused fotod asuvad haldusasja juures. Seetõttu poleks ringkonnakohtu arvates võimalik rahuldada kohustamisnõudeid, mis on esitatud Tartu Vangla vastu. Kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda haldusorganil toimingut sooritada, tuleb kaebus toimingu sooritamiseks jätta RVastS § 6 lg-st 1 tulenevalt rahuldamata (Riigikohtu üldkogu
3. detsembri
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-09, p 44). Muu hulgas ei saa kohus kohustada vanglat tagastama kinnipeetavale eset, mille valdamise kehtiv õigus välistab. Kohustamiskaebuse rahuldamine võib võimatuks osutuda ka kohtumenetluse ajal muutunud faktiliste asjaolude tõttu; vangistusega seotud asjades näiteks juhtudel, kus kinnipeetav isik on vanglast vabanenud või vahistatust on saanud kinnipeetav (nt halduskolleegiumi
5. detsembri
6. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-77-09, p 12). Pelgalt ühest vanglast teise ümberpaigutamine ei pruugi aga mõjutada vangla vastu esitatud kohustamisnõude rahuldamise võimalikkust (vt
7. novembri
8. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-09, p 14). Juhul kui kohus leiab, et kohustamisnõue on põhjendatud, kuid kinnipeetav ei viibi enam vanglas, kelle vastu kohustamisnõue on algselt esitatud, tuleb vangla, kus kinnipeetav kohustamisnõude rahuldamise üle otsustamise ajal viibib, kaasata

§ 18lg 2 alusel täiendava vastustajana.

Kolleegium leiab, et juhul, kui vangla kaasatakse vastustajana põhjendusel, et faktilise olukorra muutumise (kinnipeetava üleviimine) tõttu pole võimalik menetluses seni osalenud vastustajat kohustada kohustamisnõude rahuldamise korral kohtuotsust täitma, ei toimu analoogselt

§ 18lg 3 teises lauseosas sätestatud erandjuhtudega asja arutamist algusest peale.

Lisaks märgib kolleegium, et praeguse vaidluse tinginud fotod ei asu haldusasja juures, vaid asja materjalidest (tl 21) nähtuvalt kinnipeetava isiklike asjade juures laos. 21. Kassaator on saatnud Riigikohtule tõenditena käsitatavad ajaleheväljalõiked, millega ta soovib tõendada, et temalt ära võetud fotod on olemuselt võrreldavad vanglas kättesaadavates ajalehtedes avaldatutega, mida pole vanglas pornograafilise teosena määratletud.

§ 229

lg 2 kohaselt arvestab Riigikohus kassatsioonkaebuse põhjendatuse kontrollimisel faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Erandlikult arvestab Riigikohus ka asjaolusid, mis on esitatud ringkonnakohtupoolse menetlusõiguse normi olulise rikkumise kohta esitatud väite põhjendamiseks, sealhulgas kohtuistungi protokollist nähtuvaid asjaolusid.

§ 229

lg-st 3 tulenevalt on Riigikohus seotud ringkonnakohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Kuna praegusel juhul pole tegemist nimetatud sätetest tuleneva erandiga, ei ole esitatud tõenditel kassatsioonimenetluses tähtsust ning need tuleb

§ 62lg-te 2 ja 3 alusel tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving