← Eesti

3-2-1-26-12

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-2-1-26-12 Tartu,

  1. aprill
  2. a Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks P. K hagi P. M vastu elatise saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  3. oktoobri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-17699 P. K määruskaebus Hageja P. K (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja P. K (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik Kostja P. M (isikukood xxxxxxxxxxx)
  5. märts
  6. a, kirjalik menetlus
  7. Tühistada Harju Maakohtu
  8. aprilli
  9. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  10. oktoobri
  11. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-17699 ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  12. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
  13. Tagastada P. K-le P. K määruskaebuselt
  14. oktoobril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
  15. Jätta menetluskulude jaotus asja lahendava maakohtu otsustada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. P. K (hageja, laps) esitas
  17. aprillil 2011 P. M (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks alates
  18. novembrist 2008 välja elatise 253 eurot 68 senti kuus. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sündis laps x. juunil xxxx. Alates
  19. a maist ei ole kostja lapse ülalpidamise kohustust täitnud. Hageja seaduslik esindaja esitas
  20. novembril 2008 kostja vastu hagi, milles palus kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista elatise 4805 krooni 68 senti (307 eurot 14 senti) kuus. Harju Maakohus jättis
  21. märtsi
  22. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-82707 hagi läbi vaatamata, sest
  23. jaanuaril 2009 oli välja kuulutatud kostja pankrot. Lapse seaduslik esindaja esitas kostja pankrotimenetluses pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles märkis, et kostja võlgneb talle kolme võlatunnistuse alusel põhivõlana 84 525 krooni ja viivisena 26 968 krooni. Ühtlasi palus lapse seaduslik esindaja arvestada kostja pankrotimenetluses asjaolu, et ta esitas lapsele elatise saamiseks kostja vastu maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 4805 krooni 68 senti kuus, sh aasta tagasiulatuvalt alates hagi esitamisest. Hageja seaduslik esindaja palus pankrotihalduril maksta elatise pankrotiseaduse (PankrS) § 146 lg 1 p 2 alusel välja massikohustusena. Kostja pankrotimenetluses väljamakseid ei tehtud.
  24. jaanuari
  25. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-6016 lõpetas maakohus kostja pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei piisanud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Muu hulgas märkis maakohus määruse resolutsiooni p-s 5 võlausaldajate tunnustatud nõuded, sh p-s 5.2 lapse seadusliku esindaja nõude 294 493 krooni (18 821 eurot 53 senti). Kuna
  26. novembri
  27. a elatisehagi jäi kostja pankrotimenetluse alustamise tõttu läbi vaatamata ja nüüdseks on kostja pankrotimenetlus lõppenud raugemise tõttu, tuleb kostjalt elatis välja mõista alates eelmise hagi esitamise ajast, s.o
  28. novembrist
  30. Harju Maakohus keeldus
  31. aprilli
  32. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast osas, millega lapse seaduslik esindaja palus mõista kostjalt lapsele välja elatise ajavahemiku eest
  33. novembrist 2008 kuni
  34. aprillini 2010 ja selle perioodi elatise maksmisega viivitamise eest viivise. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib õigustatud isik nõuda perekonnaseaduse (PKS) § 108 järgi ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtusse esitamist. Kuna hagi esitati
  35. aprillil 2011, ei saa nõuda tagasiulatuvalt elatist pikema ajavahemiku eest, s.o
  36. novembrist 2008 kuni
  37. aprillini
  39. Hageja seaduslik esindaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada täies ulatuses või taastada tsiviilasjas nr 2-08-82707 menetluse elatise saamiseks ajavahemiku eest
  40. novembrist 2008
  41. aprillini
  42. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on lapsel õigus saada elatist. Vastasel korral tekib olukord, kus laps jääb elatisest ilma juriidilise takistuse (kostja pankrotimenetluse) tõttu. Perekonnaseaduses märgitud tähtaeg on hagi aegumise tähtaeg, mis peatus pankrotimenetluse ajaks. Samuti ei ole kostja aegumise vastuväidet esitanud. Kohus pidi hagi menetlusse võttes asjaolusid arvestades kaaluma, kas on alust PankrS § 43 lg 3 järgi tsiviilasja nr 2-08-82707 menetlus taastada.
  43. Kostja ei esitanud määruskaebusele vastuväiteid.
  44. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  45. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  46. oktoobri
  47. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse lõppjäreldustes muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on maakohtu määrus lõppjäreldustes õige. Lisaks maakohtu määruses toodud põhjendustele tuleb arvestada elatise tagantjärele väljamõistmisel, et hagejal on olemas juba seadusjõus täitedokument elatise sissenõudmiseks kostjalt. Hageja leidis vääralt, et PankrS § 43 lg 3 alusel tuleb menetlus tsiviilasjas nr 2-08-82707 taastada. Seda sätet võinuks kohaldada siis, kui pankrotimenetluse raugemise ajaks ei oleks toimunud nõuete kaitsmist. Kostja pankrotimenetluses oli nõuete kaitsmine toimunud ja pankrotimenetlus raugemise tõttu lõpetatud. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on PankrS § 168 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet või kui kohus on võlausaldaja nõuet vastuväitest hoolimata tunnustanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  48. Hageja seaduslik esindaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maa- ja ringkonnakohtu määruse, millega keelduti hagi
  49. novembrist 2008 kuni
  50. aprillini 2010 taotletud elatise osas menetlusse võtmast, ning teha selles osas uue määruse, millega võtta hagi tervikuna menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et kostja pankrotimenetluses kaitsti
  51. detsembrist 2007 kuni
  52. jaanuarini 2009 makstava elatise nõue, kuid hageja seadusliku esindaja kaitstud nõude hulka ei arvatud
  53. jaanuarist 2009 kuni
  54. detsembrini 2010 (mil toimus nõuete kaitsmise koosolek) makstavat elatist. Ringkonnakohus jättis välja selgitamata, millise perioodi kohta on olemas jõustunud täitedokument ja millise kohta mitte. Kuna alates
  55. jaanuarist 2009 makstava elatise kohta ei ole täitedokumenti (jõustunud kohtulahendit), on hagejal õigus nõuda elatist alates sellest ajast. PKS §-s 108 sätestatud üheaastane tähtaeg tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks on aegumistähtaeg. Kuna kostja ei ole aegumise vastuväidet esitanud, ei saanud kohus seda arvestada. Lisaks on aegumistähtaeg pankrotimenetluse ajaks peatunud. Kehtivat õigust ei saa tõlgendada selliselt, et pankrotimenetluse toimumine toob endaga kaasa nõuete aegumise või lõppemise sõltumata sellest, et võlausaldaja on teinud kõik endast oleneva nõude maksmapanekuks.
  56. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  57. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada, maa- ja ringkonnakohtu määrus tühistada ning asi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  58. Hageja arvates jätsid kohtud hageja elatisenõude vääralt osaliselt menetlusse võtmata. Hageja arvates on tal õigus saada elatist alates
  59. novembrist 2008, mil hageja esitas esimest korda kostja vastu hagi elatise saamiseks, sest see hagi jäi kostja pankroti väljakuulutamise tõttu läbi vaatamata. Kohtute arvates on hagejal õigus saada tagasiulatuvalt elatist üksnes aasta eest enne praeguses asjas elatisehagi esitamist, s.o alates
  60. aprillist
  62. Asjas esitatud asjaolude kohaselt esitas lapse seaduslik esindaja kostja vastu lapsele elatise saamiseks esimest korda hagi
  63. novembril
  65. jaanuaril 2009 kuulutati välja kostja pankrot. Kostja pankroti tõttu jättis Harju Maakohus esitatud elatisehagi
  66. märtsi
  67. a määrusega läbi vaatamata. Lapse seaduslik esindaja esitas kostja pankrotimenetluses pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles märkis, et kostja võlgneb talle põhivõlana 84 525 krooni ja 26 968 krooni viivist. Samuti palus lapse seaduslik esindaja arvestada pankrotimenetluses asjaolu, et ta esitas kohtule hagi lapsele elatise saamiseks, ning palus maksta elatise välja massikohustusena. Harju Maakohus lõpetas
  68. jaanuari
  69. a määrusega kostja pankrotimenetluse raugemise tõttu, märkides kohtumääruse resolutsioonis mh lapse seadusliku esindaja tunnustatud nõudeks 294 493 krooni (18 821 eurot 53 senti). Lapse seaduslik esindaja esitas
  70. aprillil 2011 lapse nimel uuesti hagi kostjalt elatise saamiseks ja palus välja mõista elatise alates eelmise hagi esitamise ajast, s.o
  71. novembrist
  73. Kolleegiumi arvates on iseenesest õige kohtute arusaam, et PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda üldjuhul ülalpidamiskohustuse täitmist ja täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Asjas esitatud asjaoludel ei saanud aga kohtud lähtuda üksnes sellest sättest, vaid pidid arvestama ka sellega, et lapse seaduslik esindaja oli ka varem esitanud lapsele elatise saamiseks hagi, mis jäeti kostja pankroti väljakuulutamise tõttu läbi vaatamata.
  74. Kolleegium selgitab, et elatist maksma kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise korral tuleb tema vastu esitatud elatisehagi jätta PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. See ei tähenda aga seda, et elatist saama õigustatud lapse õigused jääksid kohustatud isiku pankroti tõttu kaitseta. Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad PankrS § 44 lg 1 järgi esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega saab elatist saama õigustatud isik esitada kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise korral elatisenõude pärast elatisehagi läbi vaatamata jätmist kohustatud isiku pankrotimenetluses. Kuigi pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev PankrS § 42 järgi saabunuks, ei tähenda see, et elatist saama õigustatud isiku kõik tulevikus tekkivad elatisenõuded muutuvad pankroti väljakuulutamisega sissenõutavaks. Kolleegium leiab, et kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise järel on sissenõutavad üksnes pankroti väljakuulutamise eelse aja elatisenõuded, st elatist saama õigustatud isik saab PankrS § 44 lg 1 järgi esitada kohustatud isiku pankrotimenetluses tavapärases korras tunnustamiseks täitmata elatisenõuded, mis on arvestatud ülalpidamiskohustuse täitmise katteks kuni pankroti väljakuulutamiseni. Pankrotimenetluse väljakuulutamisele järgneva aja eest saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatist eelkõige võlgnikult. Kolleegium juhib tähelepanu, et pankrotivara hulka ei kuulu PankrS § 108 lg 3 järgi võlgniku vara, millele seaduse järgi ei või pöörata sissenõuet. Sissenõuet ei saa pöörata eelkõige täitemenetluse seadustikus (TMS) nimetatud varale, sh võlgniku sissetulekule või sissetuleku osale. Mh näeb TMS § 132 lg 2 ette, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb tema mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisenõuet. Seega saab võlgnik pidada pankrotimenetluse ajal oma ülalpeetavaid ülal eelkõige oma sissetuleku arvel, mis ei muutu pankrotivaraks. Kui võlgnik ei täida vabatahtlikult ülalpidamiskohustust või võlgnikul ei ole sissetulekut, mille arvel elatist maksta, saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatise maksmist ka pankrotivara arvel. Kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus PankrS § 147 lgte 1 ja 2 järgi mh võlgniku ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks (sh kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada), kui isik, keda võlgnik seaduse kohaselt on kohustatud ülal pidama, esitab kohtule avalduse. Seega juhul, kui võlgnik ei pea ülalpidamist saama õigustatud isikut vabatahtlikult ülal, tuleb ülalpeetaval esitada pankrotimenetluse ajal pankrotivara arvel elatise saamiseks kohtule avaldus. Kolleegium juhib tähelepanu, et üldjuhul ei arestita täitemenetluses TMS § 132 lg 1 järgi võlgniku sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui aga sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisenõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 11 järgi arestida kuni pool võlgniku mittearestitavast sissetulekust, ning kui lapse elatisenõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole võlgniku mittearestitavast sissetulekust, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Viidatud sätteid saab kolleegiumi arvates PankrS § 108 lg 3 järgi kohaldada ka võlgniku pankrotimenetluses. Seega juhul, kui võlgnik ei maksa pankrotimenetluse ajal vabatahtlikult lapsele elatist ja kuni pankrotimenetluse väljakuulutamiseni maksmata elatise saamiseks esitatakse nõue pankrotihaldurile või pankrotimenetluse ajal elatise saamiseks kohtule, väheneb PankrS § 108 lg 3 mõttes TMS § 132 lg 11 järgi ka võlgniku sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuet, ja selle arvel suureneb pankrotivara, mille arvel elatisenõuet rahuldada.
  75. Arvestades ülalmärgitut, saab elatist saama õigustatud isik esitada oma nõuded võlgniku vastu PankrS § 44 lg 1 järgi võlgniku pankrotimenetluses ning esitatud nõuded tuleb pankrotimenetluses ka rahuldada. Võlgniku pankroti väljakuulutamisele eelneva aja elatisenõuded, mis on pankrotimenetluses tunnustatud, tuleb üldjuhul rahuldada võlgniku pankrotivara arvel. Pärast viimast nõuete kaitsmise koosolekut koostab haldur PankrS § 143 lg 1 p 1 järgi jaotusettepaneku, milles märgitakse mh tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised. Haldur alustab PankrS § 154 lg 2 esimese lause järgi jaotiste alusel raha väljamaksmist pärast jaotusettepaneku kinnitamist vastavalt raha laekumisele. Võlgniku pankroti väljakuulutamisele järgneva aja elatisenõuded tuleb rahuldada pankrotivarast enne jaotise alusel raha väljamaksmist. PankrS § 146 lg 1 p 2 järgi tuleb enne jaotise väljamaksmist maksta pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksena välja võlgnikule ja tema ülalpeetavale makstav elatis. Kolleegiumi arvates tuleb selle sätte alusel maksta enne jaotist välja üksnes PankrS § 147 alusel pankrotivarast pankrotimenetluse ajaks väljamõistetud hädavajalik elatis.
  76. Kui kohus tuvastab pärast haldurilt aruande saamist, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, lõpetab kohus halduri ettepanekul PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise tõttu ning kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Selline kohtumäärus on PankrS § 168 järgi üldjuhul täitedokument ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on sama sätte järgi täitedokumendiks ka kohtumäärus, millega pankrotimenetluse lõpparuanne kinnitatakse.
  77. Kui enne võlgniku pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses oli võlgniku vastu varaline nõue, mis jäi võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu PankrS § 43 lg 2 järgi läbi vaatamata, taastab kohus PankrS § 43 lg 3 järgi hageja avalduse alusel menetluse mh juhul, kui pankrotimenetlus lõppes raugemise tõttu. Kolleegiumi arvates on alust kohtumenetlus taastada üksnes juhul, kui nõue jäi pankrotimenetluses tunnustamata ja/või rahuldamata ja selle kohta ei tehtud kohtulahendit kui täitedokumenti PankrS § 168 mõttes. Kui nõude kohta on tehtud jõustunud kohtulahend, ei ole menetluse taastamine põhjendatud. Siiski saab kohus taastada menetluse ka juhul, kui nõude kohta on küll olemas täitedokument, kuid see ei ole tehtud kogu nõude kohta.
  78. Asjas esiletoodud asjaolude kohaselt lõpetas Harju Maakohus
  79. jaanuari
  80. a määrusega kostja pankrotimenetluse raugemise tõttu, märkides kohtumääruse resolutsioonis mh lapse seadusliku esindaja tunnustatud nõudeks 294 493 krooni (18 821 eurot 53 senti). Nimetatud kohtulahend on PankrS § 168 järgi täitedokument. Õige on ringkonnakohtu arusaam, et kui nõude kohta on olemas seadusjõus täitedokument, ei ole sama nõude menetlemiseks menetluse taastamine põhjendatud. Ringkonnakohus jättis aga tähelepanuta, et sellest täitedokumendist ei selgu, kas sellega on lahendatud hageja elatisenõue, ning kui on, siis millise ajavahemiku kohta on olemas elatisenõude kohta tehtud täitedokument. Olukorras, kus pankrotimenetlust lõpetava määruse resolutsioonist ei nähtu selgelt, kas ja millise ajavahemiku kohta on kostja pankrotimenetluses hageja elatisenõue tunnustatud, on täitedokumendi toime ebaselge. Selline täitedokument ei takista kolleegiumi arvates enne pankrotimenetluse väljakuulutamist alustatud elatiseasjas menetluse taastamist. Menetluse taastamise korral saab selgitada, kas ja millises ulatuses on elatisenõude kohta olemas täitedokument. Lisaks võib elatist saama õigustatud isik esitada ka täitedokumendi selgitamise hagi. Sissenõudja võib TsMS § 368 lg 2 järgi esitada teise poole vastu hagi nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb sissenõudjale mingi konkreetne õigus või kohustus mh juhul, kui täitedokumendi toime üle on tekkinud menetlusosaliste vahel vaidlus. Hageja kinnitusel ei ole kaitstud nõuete hulka arvatud elatist ajavahemikul
  81. jaanuarist 2009 kuni
  82. detsembrini
  83. Kuna hagejal on õigus ka selle aja eest elatist saada, siis annab see kolleegiumi arvates alust taastada
  84. novembril 2008 esitatud elatisehagi menetlus, kuna täitedokument ei hõlma hageja kogu nõuet. Seega asus ringkonnakohus vääralt seisukohale, et elatiseasjas ei ole alust menetlust PankrS § 43 lg 3 lausel taastada, kuna nõude kohta on olemas täitedokument.
  85. Kolleegium juhib tähelepanu, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled, võib kohus TsMS § 374 järgi liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Praeguses asjas võttis kohus menetlusse hageja nõude mõista kostjalt välja elatis alates
  86. aprillist
  87. Kui kohus taastab
  88. novembri
  89. a hagi alusel elatisenõude menetluse, on kolleegiumi arvates otstarbekas menetlused liita.
  90. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hageja määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas esitas hageja seaduslik esindaja määruskaebuse enda nimel ning tasus sellelt ka kautsjonit. Hoolimata sõnaselge korralduse puudumisest, tuleb kolleegiumi arvates neil asjaoludel tagastada kautsjon hageja seaduslikule esindajale. Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.