Obsah (10)

§ 2981§ 288§ 831§ 83§ 84§ 44§ 2891§ 24§ 2§ 81

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbiv

§ 2981lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 28.

septembri

1. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-16417 Mati Eliste kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg, kassatsioon Põhja Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Kadri Väling
2. märts 2012, kirjalik menetlus
3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
4. septembri
5. a ja Harju Maakohtu
6. aprilli
7. a kohtuotsused täies ulatuses, välja arvatud osas, millega Mati Eliste kasuks mõisteti välja 500 (viissada) eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
8. Mõista Mati Eliste

§ 2981

lg 1 järgi õigeks süüdistuse selles osas, mis ei seondu Pirita Linnaosa vanema mõjutamisega

1. juunil
2. Viimases osas lõpetada M. Eliste suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel.
3. Kaitsja kassatsioon rahuldada.
4. Mõista Eesti Vabariigilt Mati Eliste kasuks välja 4804 eurot 67 senti (neli tuhat kaheksasada neli eurot 67 senti) kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
5. Asitõendid - laserplaadid - jätta kriminaalasja juurde. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Mati Eliste anti kohtu alla süüdistatuna

§ 2981

lg 1 järgi selles, et olles Tallinna Linnavolikogu liige ja Pirita Linnaosa Halduskogu (edaspidi halduskogu) esimees, seega ametiisik korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 4 lg 2 p-de 14 ja 16 tähenduses, kasutas ta ajavahemikus oktoober 2008 - oktoober 2009 ebaseaduslikult oma ametiseisunditele omistatavat eeldatavat mõjuvõimu, rikkudes KVS § 6 lg 1 sätteid - pani toime korruptiivseid tegusid, sõlmis füüsiliste isikutega korruptsiooniohtlikke suhteid ja sai korruptiivsete tegude toimepanemise eest korruptiivset tulu. Võttes vara vastutasuna selle eest, et ta kasutab ebaseaduslikult oma eeldatavat mõju eesmärgiga saavutada avaliku halduse ülesandeid täitvalt ametiisikult tema ametiseisundit kasutades teo toimepanemine vara andja ja kolmanda isiku huvides, pani M. Eliste toime mõjuvõimuga kauplemise, tehes seda järgmiselt. 1.1 M. Eliste allkirjastas

1. septembril 2008 Pirita Linnaosa Halduskogu esimehena otsuse aadressil Tallinnas XXXX X asuva kinnistu detailplaneeringu eskiisi kooskõlastuse kohta. Otsusega kooskõlastati detailplaneeringu eskiis muudetud kujul, seades tingimuseks ehitusaluse pinna vähendamise ja lubatud katuse kalde täpsustamise. Selles otsuses toodud tingimuste alusel edastas Pirita Linnaosa vanem T. T. Pirita Linnaosa kooskõlastuse Tallinnas XXXX X asuva kinnistu detailplaneeringu eskiisi kohta Tallinna Linnaplaneerimise Ametile. Soovimata muuta kinnistu detailplaneeringu eskiisi ehitusmahu ja katusekalde osas, pöördus kinnistu omanik V. G. esindaja A. A. vahendusel M. Eliste poole, leidmaks Pirita Linnaosalt kooskõlastuse saamiseks muud lahendust. 1.2 M. Eliste selgitas A. A.-le halduskogu otsuse tagajärgi ja lubas leida võimaluse detailplaneeringu kooskõlastamiseks kinnistu omanikule sobivatel tingimustel. Selle käigus küsis M. Eliste
2. a A. A. vahendusel kinnistu omanikult mittetulundusühingule M (edaspidi MTÜ M) rahalist toetust. M. Eliste oli MTÜ M juhatuse liige. V. G. tegi
3. novembril 2008 ülekande MTÜ M arveldusarvele summas 100 000 krooni. Lubades endiselt leida kinnistu detailplaneeringu eskiisile kooskõlastuste saamise võimalusi, küsis M. Eliste
4. a märtsis uuesti A. A.-lt rahalist toetust 30 000 krooni MTÜ-le M klaveri ostuks. A. A. nõustus sellega osaliselt ja tegi
5. märtsil 2009 ülekande 11 000 krooni suuruses summas. Samas osales M. Eliste halduskogu esimehena
6. märtsi
7. a halduskogu istungil, millel arutati teistkordselt vaidlusaluse kinnistu detailplaneeringu eskiisi kooskõlastamist. Samuti võttis ta osa Tallinna Linnavolikogu
8. septembri
9. a istungist, kus otsustati Pirita üldplaneeringu kehtestamine. Vastav otsus oleks mõjutanud ka V. G.-le kuuluva kinnistu detailplaneeringu kinnitamist. Sellega sõlmis M. Eliste ametiisikuna KVS § 5 lg 2 kohaselt korruptsiooniohtlikud suhteid V. G. ja A. A.-ga, mis olid tekkinud KVS § 25 lg 1 p-s 6 kirjeldatud toimingupiirangu rikkumise tagajärjel, kuna ta täitis oma ametiseisundist tulenevaid töökohustusi, olles samaaegselt mõjutatud MTÜ-le M laekunud rahalistest maksetest. Võttes vastu V. G.-lt ja A. A.lt toetussummasid ning lubades samal ajal leida kinnistu detailplaneeringu eskiisile kooskõlastuse saamise võimalusi, sai M. Eliste KVS § 5 lg 3 p 1 kohaselt rahalise maksena korruptiivset tulu ehk majanduslikku kasu varjatult korruptiivse teo toimepanemise eest. 1.3 Olles mõjutatud rahaliste toetuste saamisest MTÜ-le M, otsis M. Eliste, kasutades oma positsioonile Tallinna Linnavolikogu liikme ja Pirita Halduskogu esimehena omistatavat eeldatavat mõjuvõimu, vastutasuks lahendusi detailplaneeringu eskiisile kooskõlastuste saamiseks. Halduskogu esimehena pani ta
10. märtsil 2009 halduskogu istungi päevakorda muudetud kinnistu detailplaneeringu eskiisile uue kooskõlastuse andmise küsimuse. Kuna halduskogu ei muutnud oma otsust, pöördus M. Eliste Pirita Linnaosa vanema T. T. poole. Kohtumisel
11. juunil 2009 Kohila bensiinijaamas üritas süüdistatav veenda linnaosa vanemat mitte arvestama halduskogu otsust ja andma linnaosa nimel Tallinna Linnaplaneerimise Ametile kooskõlastuse kinnistu detailplaneeringu eskiisile kinnistu omaniku ning planeeringu esindajate poolt halduskogule esitatud muudatuste kohaselt. Halduskogu otsuse mittearvestamise võimaluse aluse andis Tallinna Põhimääruse § 97 lg 1, mille kohaselt halduskogu poolt vastu võetud otsused on linnaosa vanemale soovitusliku iseloomuga. T. T. oli

§ 288

lg 1 ja Tallinna Põhimääruse § 104 tähenduses avaliku halduse ülesandeid täitev ametiisik, kelle pädevusse kuulub linnaosa vanemana Tallinna Linnaplaneerimise Ametile Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lg 10 p-st 2 tuleneva kinnistu detailplaneeringu eskiisile kooskõlastuse andmine. Kuna T. T. ei nõustunud, soovitas M. Eliste A. A.-l oodata Pirita üldplaneeringu kehtestamiseni, teavitas teda Tallinna Linnavolikogu istungi toimumisest ja koostas kirjaprojekti, millega kinnistu omanik saaks pöörduda linnapea poole ehitusloa väljastamise palvega. Sellega pani M. Eliste toime korruptiivse teo KVS § 5 lg 1 tähenduses, kuna ta kasutas oma ametiseisundit omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid toiminguid. 2. Harju Maakohtu 28. aprilli 2011. a otsusega mõisteti M. Eliste süüdi

§ 2981

lg 1 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 70 miinimumpäevamäära, s.o 224 eurot. Otsuse kohaselt nähtub M. Eliste ütlustest ja A. A. tegevusest, et annetuste tegemise eesmärgiks oli kinnistu osas sobiva lahenduse saamine. Kohus leidis, et mõjuvõimuga kauplemisel ei ole oluline, et vara andja teaks täpselt millise mõjuvõimu eeldava konkreetse teo teeb vara vastuvõtja või keda ta mõjutada püüab. M. Eliste üritas ka tegelikkuses mõjutada T. T.t V. G.-le ja A. A.-le soodsa otsuse vastuvõtmiseks kinnistu detailplaneeringu osas. 2.1 Maakohus vähendas süüdistuse mahtu, leides, et A. A.-lt 11 000 krooni saamine annetusena ei ole vaadeldav korruptiivse tuluna, mis oleks ajendanud M. Elistet mõjuvõimuga kauplema ehk veenma T. T.t tegema teistsugust otsust. Puuduvad tõendid, et A. A. poolt MTÜ-le M annetatud summa 11 000 krooni seonduks M. Eliste lubadusega teha midagi V. G. heaks. Seda kinnitab ka A. A. edasine käitumine, kes asus tagasi nõudma ainult 100 000 krooni, samas kui 11 000 krooni ta tagasi ei nõudnud. Seetõttu ei saa väita, et see vara oli seotud V. G.-le antud lubadusega. Ei ole tõendatud, et muudetud detailplaneeringu eskiisile kooskõlastamise arutamine Pirita Halduskogu 16. märtsi 2009. a istungil toimus M. Eliste initsiatiivil. Tõendatud ei ole ka see, et M. Eliste osalemine 17. septembril 2009 linnavolikogu istungil oli tingitud saadud annetustest. M. Eliste toimingud A. A.-le linnavolikogu istungi protokolli saatmisel ja kirjaprojekti koostamisel ei ole käsitatavad mõjuvõimuga kauplemisena, kuna selle käigus ei lubatud avaldada mõju mingi otsuse vastuvõtmiseks. 2.2 Maakohtu otsusega konfiskeeriti M. Elistelt

§ 831

lg 2 p 1 (resolutsioonis

§ 83

lg 2 p 1) ja § 84 alusel 100 000 krooni (6391 eurot 16 senti).

§ 831

lg 2 p 1 kohaselt konfiskeerib kohus erandina tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt.

§ 84

kohaselt, kui süüteoga saadud vara on võõrandatud või ära tarvitatud, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kuivõrd on tuvastatud, et MTÜ-le M, kelle üheks juhatuse liikmeks on M. Eliste, on laekunud V. G. poolt 3. novembril 2008 toetusena 100 000 krooni, mis oli seotud M. Eliste poolt mõjuvõimuga kauplemisega, tuleb nimetatud summa

§ 831

lg 2 p 1 alusel konfiskeerida, kuid kuna summa on ära tarvitatud tuleb kohaldada

§ 84

. 2.3 Karistust mõistes arvestas maakohus, et kriminaalasjas ei esitatud andmeid süüdistatava sissetuleku kohta

1. aastal või sellele eelneval aastal (kriminaalmenetlus alustati
2. aastal). Arvestades süüdistatava vanust ja asjaolu, et kohtuotsuse tegemise ajal oli tema ainsaks sissetulekuks pension, pidas kohus põhjendatuks võtta rahalise karistuse määramisel aluseks rahalise karistuse miinimumpäevamäär suuruses 3 eurot 20 senti.
3. Maakohtu otsuse peale esitasid Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kadri Väling ja M. Eliste kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg. 3.1 Prokuröri apellatsioonis vaidlustati Harju Maakohtu otsust M. Eliste osalises õigeksmõistmises talle esitatud süüdistuses ja rahalise karistuse päevamäära vähendamist ning sellest tulenevalt rahalise karistuse suurust. Kriminaalasjas tuvastatud faktilised asjaolud kinnitavad, et MTÜ-le M annetuse küsimine ja saamine kinnistu omaniku esindajalt A. A.-lt
4. a märtsis oli seotud kinnistu detailplaneeringu menetlemisega. A. A.-lt toetuse saamine ei erinenud 2008.a. oktoobri lõpus ja novembri alguses A. A. vahendusel V. G.-lt toetuse saamisest. M. Elistele mõistetud karistuse osas ei saa pidada põhjendatuks kohtu seisukohta vähendada rahalise karistuse määra miinimumpäevamäärani ja pidada erandlikeks asjaoludeks süüdistatava vanust ja sissetuleku allikana pensionit. Prokurör taotleb apellatsioonis arvestada rahalise karistuse suurus rahalises vääringus välja tema poolt apellatsioonile lisatud
5. a teatise alusel, mille kohaselt on keskmise päevasissetuleku suurus 410 krooni. 3.2 Kaitsja taotles apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja M. Eliste õigeksmõistmist, kuna süüdistatav ei ole rikkunud korruptsioonivastast seadust. Kohtud ei ole põhjendanud T. T. mõjutamise ebaseaduslikkust, kuigi

§ 2981lg 1 koosseis seda obligatoorselt nõuab.

Samuti on tunnistajate ülekuulamisel rikutud kriminaalmenetlusõigust, kuna enne istungit tutvustas prokuratuur neile kohtueelses menetluses antud ütlusi.

§ 84

annab õiguse välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Maakohtu otsuse resolutiivosast ei nähtu, et kohus oleks kooskõlas

§-ga 84 M. Elistelt välja mõistnud konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastava summa. Seetõttu tuleb igal juhul tühistada maakohtu otsus konfiskeerimise osas.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a otsusega muudeti Harju Maakohtu otsuse põhiosa selle põhjenduste osas ja loeti M. Eliste süüdimõistetuks

§ 2981

lg 1 järgi kogu talle esitatud süüdistuse mahus, s.o ka süüdistuse selles osas, mis puudutab korruptiivse tulu saamist 11 000 krooni ulatuses A. A.-lt. Sellest tulenevalt tühistati maakohtu otsus ka konfiskeerimise osas ja uue otsusega konfiskeeriti M. Elistelt 111 000 krooni (7094 eurot 20 senti). Resolutiivosas viitas ringkonnakohus konfiskeerimise õigusliku alusena

§ 83lg 2 p-le 1 ja §-le 84.

Maakohtu otsuse resolutiivosa täpsustati ja M. Elistelt mõisteti riigituludesse 111 000 krooni. Kaitsja apellatsioon jäeti rahuldamata ja prokuröri apellatsioon rahuldati osaliselt. Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 4.1 Mõjuvõimuga kauplemine

§ 2981

mõttes eeldab, et ametiisik kasutab ebaseaduslikult oma tegelikku või eeldatavat mõju. Tegu, mille sooritamist mõju kasutaja mõjutatavalt taotleb, ei pea olema ebaseaduslik. Seega ei pea olema iseenesest ebaseaduslik ka Pirita linnaosa vanema veenmine. Käesolevas kriminaalasjas on oluline, et M. Eliste sai korruptiivset tulu MTÜ-le M tehtud annetuste näol. Tema toimingud detailplaneeringu arutamisel halduskogus ja linnavolikogus ning hilisemas suhtluses A. A.-ga ei ole süüteokoosseisu täitmise seisukohalt olulised, kuid ilmestavad tema teo subjektiivset külge ja kinnitavad ekvivalentsussuhte olemasolu tema kui hüve saaja ja hüve andja vahel. Ka V. G., A. A. ja M. Eliste ütlused ja nende objektiivne käitumine kinnitavad ekvivalentsussuhet ja selle mõlemapoolset tunnetamist. Alles pärast seda, kui tema poole pöördus A. A. ja V.G. oli üle kandnud 100 000 kroonise annetuse MTÜ M arvele, asus M. Eliste tegutsema halduskogu tehtud otsuse muutmiseks V. G.-le soodsas suunas. 4.2 Tunnistajate ülekuulamisel ei ole rikutud kriminaalmenetlusõigust, kuna tunnistajatele nende ütluste tutvustamise lubatavus tuleneb Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusest kriminaalasjas nr 31-1-105-

1. Alates
2. septembrist 2011 lubab seda selgesõnaliselt ka KrMS § 2763, mis reguleerib ristküsitluseks ettevalmistamist. 4.3 Soostuda tuleb prokuröri apellatsioonis väljendatuga, et ka A. A.-lt saadud annetus 11 000 krooni oli seotud mõjuvõimuga kauplemisega, mistõttu tuleb M. Eliste süüdi mõista ka selles osas. Selle võrra tuleb suurendada ka süüdistatavalt konfiskeeritavat summat. Kuna maakohtu otsuse resolutsioonist nähtub vaid vara konfiskeerimisotsus, tuleb resolutsiooni täpsustada ja mõista riigituludesse välja kogu konfiskeeritud rahasumma. 4.4 Prokuröri apellatsioon jäeti rahuldamata M. Elistele mõistetud karistust puudutavas osas. Rahalise karistuse summa arvutamisel on maakohus võtnud arvesse seaduses ettenähtud miinimumpäevamäära, s.o 3 eurot 20 senti. Maakohus ei saanud lähtuda
3. a sissetuleku andmetest, kuna sellist dokumenti kriminaaltoimiku materjalide juures ei olnud. Kriminaaltoimikule oli lisatud teatis
4. a keskmise päevasissetuleku kohta, millest lähtus maakohtus karistust taotledes ka prokurör. See ei ole aga kooskõlas

§ 44

lg-ga 3, mis näeb üheselt ette, et lähtuda tuleb kriminaalmenetluse alustamise aastale eelnenud aasta keskmisest päevasissetulekust. Kui selle aasta andmed ei ole kättesaadavad, võib lähtuda ka sellele aastale eelnenud aasta keskmisest päevasissetulekust. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M. Eliste kaitsja A. Luberg, kes taotleb kohtuotsuste tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist või konfiskeerimise kohaldamata jätmist. Kassatsiooni seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 5.1 Kohtud on ebaõigesti kohaldanud

§ 2891lg 1, kuna tuvastatud ei ole, et M.

Eliste oleks ebaseaduslikult kasutanud oma mõju Pirita linnaosa vanema T. T. suhtes. Sellekohaseid andmeid ei sisalda ka süüdistus. Seega pole oluline, kas süüdistatava suhted V. G.-ga või A. A.-ga olid ebaseaduslikud korruptsioonivastase seaduse tähenduses.

§ 2891

lg-st 1 ei nähtu, et mõju ebaseaduslikkuse tuvastamisel piisab korruptsioonivastase seaduse sätete eiramisest suhetes kolmandate isikutega. 5.2 M. Eliste ei ole rikkunud ka korruptsioonivastase seaduse sätteid. Ringkonnakohus eksis, kui leidis, et M. Eliste sai korruptiivset tulu. KVS § 5 lg 3 kohaselt saab korruptiivsest tulust rääkida vaid siis, kui on toime pandud korruptiivne tegu. Ringkonnakohtu otsuses on viidatud süüdistuses nimetatud korruptiivsetele tegudele ja leitud, et need ei oma määravat tähtsust M. Eliste tegevusele karistusõigusliku hinnangu andmisel. Sellest tulenevalt ei ole tegemist ka korruptiivse suhtega. Samuti ei ole kohtud tuvastanud M. Eliste tahtlust kasutada sponsorabi küsides vastutasuna oma mõjuvõimu V. G.-le soodsas suunas. Seega puudub põhjuslik seos raha küsimise ja mõjuvõimu kasutamise vahel. 5.3 Rikutud on kriminaalmenetlusõigust, kuna kriminaalasjas kasutati lubamatult tunnistajate ütlusi. Süüdistuse kõigile tunnistajatele avaldas prokurör mälu värskendamiseks enne ülekuulamist maakohtus nende kohtueelses menetluses antud ütluste teksti täies mahus. Selline käitumine oli vastuolus tunnistajate ülekuulamise ajal kehtinud KrMS § 289 sätestatuga ja Riigikohtu praktikaga. Ringkonnakohus leidis, et seda lubas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1105-06 ja selle vaidluse on lahendanud ka KrMS §

1. Kaitsja ei ole kunagi avaldanud, et kohtumenetluse pool ei tohi ristküsitluseks valmistumisel suhelda isikuga, keda ta soovib istungil üle kuulata. Samas on lubamatu tutvustada tunnistajale varasemalt antud ütluste tervikteksti. Tunnistajate ülekuulamise ajal kehtinud korra kohaselt tulnuks maakohtus ristküsitluse käigus enne tuvastada vastuolu tunnistajate ütlustes või vajadus värskendada tunnistaja mälu, seejärel tulnuks kõne alla tunnistajale mitte tervikuna ülekuulamise protokolli, vaid sellest vajaliku osa avaldamine. Sellistele ütlustele poleks saanud kohus tugineda. 5.4 Sõltumata M. Eliste süüküsimusest tuleb kohtuotsused tühistada raha konfiskeerimise osas selle mõjutusvahendi mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kriminaalasjas on M. Eliste allkirjastatud dokument, mille kohaselt kohustub ta tagastama A. A.-lt laenatud 100 000 krooni. Maakohtu otsuses loetakse tõendatuks, et selle dokumendiga soovis A. A. M. Elistelt tagasi V. G.-lt saadud annetust. Maakohtus esitas kaitsja tõendina Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a jõustunud kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-10-15682, milles sama dokumendi alusel mõisteti M. Elistelt A. A. kasuks välja laenusumma koos viivistega. Seega on 100 000 krooni konfiskeerimine M. Elistele ebamõistlikult koormav. Samuti viitab kaitsja sellele, et maa- ja ringkonnakohtu otsuse resolutiivosades on viidatud konfiskeerimisalusena

§ 83lg 2 p-le 1 ja §-le 84.

Sellist sätet nagu

§ 83lg 2 p 1 ei eksisteeri, mistõttu sellel alusel ei saa ka midagi konfiskeerida.

6. Kassatsioonile esitatud vastuses leiab prokuratuur, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. M. Eliste on vastutasuna annetuste saamise eest kasutanud oma ametiseisundist tulenevat eeldatavat mõju ebaseaduslikult, rikkudes KVS § 6 lg 1 sätteid. Seega on mõju kasutamise ebaseaduslikkus õigesti sisustatud korruptsioonivastase seaduse sätete kaudu. Seonduvalt konfiskeerimisega esineb maakohtu otsuse resolutiivosas trükiviga, mis tingib vastuolu kohtuotsuse kirjeldava ja resolutiivosa vahel (ekslikult

§ 83

, mitte

§ 831

). Samuti on prokuratuur seisukohal, et olukorras, kui kolmandale isikule laekunud vara on omandatud täielikult toimepanija arvel ja see vara on kolmanda isiku poolt heauskselt ära tarvitatud, on õige see summa välja mõista teo toimepanijalt M. Elistelt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium selgitab esmalt mõjuvõimuga kauplemise koosseisu tunnuseid (I), kontrollib seejärel materiaalõiguse kohaldamise õigsust käesolevas kriminaalasjas (II) ning võtab lõpuks seisukoha kassatsioonimenetluse tulemuse kohta ja otsustab menetluskulude hüvitamise (III). I 8.1 Kohtud tunnistasid M. Eliste süüdi

§ 2981

lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse mõjuvõimuga kauplemise eest, s.o vara või muu soodustuse lubamisega nõustumise või vastuvõtmise eest vastutasuna selle eest, et isik kasutab ebaseaduslikult oma tegelikku või eeldatavat mõju eesmärgiga saavutada avaliku halduse ülesandeid täitvalt ametiisikult tema ametiseisundit kasutades teo toimepanemine või toimepanemata jätmine vara või muu soodustuse andja või kolmanda isiku huvides. Kuigi süstemaatiliselt paigutatuna

17. peatükki ehk ametialaste süütegude hulka, on mõjuvõimuga kauplemine käsitatav n-ö igaühedeliktina ehk süüteona, mis ei nõua karistatavuse eeldusena erilise isikutunnusega subjekti

§ 24lg 1 tähenduses.

Seda põhjusel, et erinevalt

§-dest 293-294 (pistise ja altkäemaksu võtmine) ja

§-st 299 (ametialane võltsimine) ei eelda mõjuvõimuga kauplemine erisubjektina ametiisikut. Mõjuvõimuga kauplemise eest võib vastutada igaüks, sõltumata sellest, kas ta vastab

§-s 288 sätestatud ametiisiku mõistele või mitte. Seevastu arvestades mõjuvõimuga kauplemise koosseisuga kaitstavat õigushüve - avaliku halduse kandjate otsuste ja toimingute usaldusväärsus ning erapooletus - nõuab süüteokoosseis, et mõjutatav isik oleks pädev teostama avalikku võimu, s.o oleks avaliku halduse ülesandeid täitev ametiisik. Seega peab mõjuvõimuga kauplemise koosseis silmas n-ö kolmiksuhet, mis tekib ühest küljest vara või muu soodustuse ehk hüve andja ja mõjuvõimuga kaupleja kui kõnealuse kuriteokoosseisu subjekti ning teisest küljest ametiisiku vahel. Altkäemaksu ja pistise koosseisudest erineb mõjuvõimuga kauplemine selle poolest, et mõjuvõimuga kaupleja võtab hüve vastu mitte oma ametialase pädevusse kuuluva teo eest, vaid selle eest, et tulenevalt oma ameti- või isiklikust positsioonist võib ta mõjutada ametiisikut teatud tegu toime panema või sellest hoiduma. Eeltoodust järeldub ühtlasi, et ametiisikuks mõjuvõimuga kauplemise koosseisu mõttes ei saa reeglina olla ametiisik

§ 288

lg 2 tähenduses ehk isik, kes juhib eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseb selle nimel või tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kuna ta ei täida avaliku halduse ülesandeid. 8.2 Käesoleva kriminaalasja keskne vaidlus mõjuvõimuga kauplemise koosseisu kohaldamisel puudutab tunnuse „ebaseaduslik“ sisustamist. M. Elistele esitatud süüdistusest nähtuvalt on prokuratuur seisukohal, et mõjuvõimuga kauplemise koosseisu realiseerimiseks piisab sellest, kui mõjuvõimuga kaupleja jaoks oli hüve lubamisega nõustumine või selle vastuvõtmine ebaseaduslik. Kaitsja seevastu on kogu kriminaalmenetluse vältel väljendanud arvamust, et kõnealune kuriteokoosseis eeldab mitte hüve lubamisega nõustumise või selle vastuvõtmise ebaseaduslikkust, vaid ametiisiku mõjutamise keelatust. Kolleegium märgib, et karistusõiguse kui repressiivse õigusharu eripära seab karistusõigusnormi tõlgendamisele kindlad piirid. Karistusõigusnormi sisu avamine ei tohi viia normi piiridest väljumiseni ega nende juhtumite hõlmamiseni karistusnormiga, mida seadusandja pole soovinud karistatavaks kuulutada. Karistusseadustiku § 2 lg 4 keelab otsesõnu teo tunnistamise süüteoks seaduse analoogia põhjal, millest tuleneb keeld arendada karistusseaduse regulatsiooni edasi väljapoole seaduses endas ette antud karistatavuspiire. Viimane kujutaks endast ühtlasi ka

§ 2

lg-s 1 ja PS § 23 lg-s 1 sätestatud karistusseaduse määratletuspõhimõtte (nullum crimen nulla poena sine lege certa) rikkumist. Määratletuspõhimõtte kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada (vt ka Riigikohtu üldkogu 21. juuni 2011 otsus asjas nr 3-41-16-10 p-d 48 jj). Nimetatud põhjustel tuleb iseäranis karistusõigusnormi sisu selgitamisel esmajoones tugineda selle grammatilisele tõlgendamisele. 8.3 Kolleegium leiab, et võttes aluseks

§ 2981

lg-s 1 sätestatud mõjuvõimuga kauplemise koosseisu süntaktilise analüüsi, tuleb asuda seisukohale, et kõnealuses koosseisus kirjeldatud teo karistatavuseks peab olema tuvastatud mõjuvõimuga kaupleja poolt ametiisiku mõjutamise ebaseaduslikkus. Taolise järelduse ainuvõimalikkust kinnitab tunnuse „ebaseaduslik“ asukoht

§ 2981

lg-s 1 sisalduva lause ülesehituses, millest nähtub, et seadusandja on nimetatuga sidunud isiku poolt oma tegeliku või eeldatava mõju kasutamise, mitte aga vara või muu soodustuse lubamisega nõustumise või vastuvõtmise. Seega tuleb mõjuvõimuga kauplemise koosseisu tõlgendada selliselt, et ebaseaduslikkus peab iseloomustama avaliku halduse ülesandeid täitva ametiisiku mõjutamist, mis peab olema keelatud. Ebaseaduslikkuse näol on tegemist mõjuvõimuga kauplemise kui teo õigusvastasust iseloomustava tunnusega, mida seadusandja on arvanud koosseisu objektiivsete elementide hulka ning tuleb teo koosseisupärasuse hindamise käigus positiivse tunnusena tuvastada. Tunnuse „ebaseaduslik“ kaudu toimub seeläbi ametiisiku lubatud mõjutamise (nt seaduslik lobitöö, esindaja, sealhulgas kaitsja tegevus kohtu- või haldusmenetluses jms) piiritlemine keelatud tegevusest. Ametiisiku mõjutamise seaduslikkus välistab

§ 2981lg 1 koosseisu.

Seetõttu tuleb nii süüdistuses kui süüdimõistvas kohtuotsuses ära näidata, milliste õigusnormide alusel on ametiisiku mõjutamine konkreetsel juhtumil loetud ebaseaduslikuks. Silmas tuleb pidada sedagi, et kui ametiisiku mõjutamine seisneb talle või kolmandale isikule hüve lubamises või andmises, järgneb mõjutaja vastutus altkäemaksu või pistise andmise või vahendamise eest. Mõjuvõimuga kauplemise koosseis ei nõua seega hüve lubamisega nõustumise või vastuvõtmise ebaseaduslikkust (tulenevalt näiteks korruptsioonivastases seaduses või muus seaduses sisalduvast keelust). 8.4 Mõjuvõimuga kauplemise koosseisu taolist grammatilist tõlgendust toetab ka nimetatud koosseisu objektiivsete tunnuste süstemaatiline käsitlus. Nagu käesoleva otsuse p-s 8.1 juba märgitud, on seadusandja mõjuvõimuga kauplemise kriminaliseerinud n-ö igaühedeliktina. Seetõttu ei pea selle kuriteo subjekt olema ametiisik ega isegi mitte isik, kes tegutseb avaliku halduse sfääris kõige laiemas tähenduses. Sellest järeldub, et seadusandja pole soovinud piirata mõjuvõimuga kauplemise koosseisu kohaldamisala üksnes nende isikute tegevusega, kelle poolt hüve lubamisega nõustumine või vastuvõtmine võib eelduslikult kujutada ohtu avaliku võimu toimimise usaldusväärsusele ja erapooletusele. Mõistetavalt ei saa õiguskord aga sisaldada igaühele laienevat ja üleüldist mis tahes hüvede lubamisega nõustumise või vastuvõtmise keeldu, kuid seadusandja saab kehtestada vastavad piirangud avalike teenistujate jaoks, kaitsmaks avaliku võimu toimimise objektiivsust. Sel põhjusel on nimetatud tegude seaduslikkuse üle võimalik otsustada üksnes ametiisikute korral, kuid mitte nende isikute puhul, kellel see eriline isikutunnus puudub. Õigust kohaldades saab lähtuda vaid arusaamast, et seadusandja ei soovi luua normi, millel ei ole praktilist väljundit. Tõlgendades mõjuvõimuga kauplemise koosseisu selliselt, et „ebaseaduslik“ selle tähenduses peab olema mõjuvõimuga kaupleja poolt hüve aktsepteerimine, saaksime tulemuseks, et kõnealuse tunnuse kindlakstegemine igaühe puhul pole võimalik, vaatamata sellele, et seadusandja on mõjuvõimuga kauplemise tunnistanud karistatavaks üldsüüteona.

1. Lisaks eeltoodule märgib kolleegium järgmist. Mõjuvõimuga kauplemise koosseis toodi Eesti karistusõigusesse, viimaks karistusseadustikku kooskõlla korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni (RT II 2001, 28, 140) sätetega. Konventsioon ratifitseeriti
2. detsembril 2001 ja see jõustus Eesti suhtes
3. juulil
4. Konventsiooni ratifitseerimise seaduse § 3 kohaselt ei määratlenud Eesti vastavalt Konventsiooni artikli 37 lõikele 1 kuriteona artiklis 12 nimetatud otsuse tegemise mõjutamist ehk mõjuvõimuga kauplemist.
5. jaanuaril 2006 jõustunud korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni ratifitseerimise seaduse § 3 kehtetuks tunnistamise seadusega reservatsioonist loobuti. Kuna Eesti otsustas jätta reservatsiooni pikendamata, muutus reservatsioon rahvusvaheliselt kehtetuks
6. jaanuaril
7. 9.1 Konventsiooni artikkel 12 (otsuse tegemise mõjutamine) määratleb karistatava teona keelatud (lubamatu) hüve lubamise, pakkumise või andmise, kui see on otsese või kaudse tahtlusega toime pandud isiku suhtes, kes väidab või kinnitab, et tal on võimalik ametiisiku otsuseid enda või teise isiku huvides oluliselt mõjutada. Konventsiooni kohaselt määratleb selle osaline kuriteona sellise hüve palumise, vastuvõtmise või lubamise või hüve pakkumise heakskiitmise, mis põhineb isiku mõjukuse arvestamisel, olenemata sellest, kas isik on oma mõjuvõimu kasutanud või kas see eeldatav mõjukus viib kavatsetud tulemuseni. Konventsiooni seletuskirja kohaselt soovitakse selle tegevuse kriminaliseerimisega võidelda selliste isikute korruptiivse käitumise vastu, kes kuuluvad ametiisiku või erakonna lähiringkondadesse ja püüavad seda positsiooni kuritarvitada. Samas märgitakse, et sobimatu mõjutamise all ei ole silmas peetud tunnustatud lobitöö vorme. Konventsiooni seletuskiri kasutab nii sätte tekstist tulenevat mõistet „keelatud (lubamatu) hüve“ ehk „undue advantage“ kui ka mõistet „improper influence“ ehk „sobimatu mõju“. 9.2 Seega ei kirjuta konventsioon koos seda selgitava materjaliga osalisriikidele täpselt ette, kas mõjuvõimuga kauplemine tuleb tunnistada karistatavaks rõhuasetusega kaupleja poolt hüve vastuvõtmise või ametiisiku mõjutamise keelatusele, kuid ühelgi juhul ei taotle konventsioon ametiisiku kõigi tasuliste mõjutamise vormide keelustamist. Seda kinnitab ka konventsiooni seletuskirjas märgitu, et mõjuvõimuga kauplemine ei hõlma sotsiaalselt aktsepteeritud lobitööd. Viimase mõistet konventsioon ei sisusta. Mõjuvõimuga kauplemise koosseisu määratlemine karistusõiguses sõltub seetõttu üksikasjades konventsiooni iga üksiku liikmesriigi õiguskorras omaksvõetud lähenemisest ametiisiku mõjutamisvormide seaduslikkuse kohta, sealhulgas lobitöö õiguslikust regulatsioonist. Karistusseadustiku § 2981 lg 1 kehtestamisega on seadusandja Eesti õiguses selle koosseisu sõnastusest tulenevalt seadnud esiplaanile ametiisiku mõjutamise ebaseaduslikkuse. Samas puudub käesoleval ajal Eesti õiguskorras näiteks nii lobitöö definitsioon kui regulatsioon, mistõttu ametiisiku mõjutamise ebaseaduslikkus on tuletatav eeskätt teatud tegude süütegudena kriminaliseeritusest (nt altkäemaksu või pistise andmine). II
8. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et M. Eliste kaitsja kassatsiooni väited materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta väärivad tähelepanu.
9. M. Elistele esitatud süüdistuse põhjal tuvastasid nii maa- kui ringkonnakohus, et süüdistatav nõustus A. A. vahendusel rahalise annetuse tegemisega (hüve vastuvõtmisega) MTÜ-le M, mille juhatuse liige ta oli. Samuti tegid kohtud kindlaks, et rahalise annetuse tegemine MTÜ-le M oli kantud soovist, et M. Eliste leiaks võimalusi saada V. G. kinnistu detailplaneeringu eskiisile kooskõlastus, mille hulka kuulus samuti Pirita Linnaosa vanema T. T. mõjutamine selleks, et viimane annaks linnaosa nimel Tallinna Linnaplaneerimise Ametile kooskõlastuse kinnistu detailplaneeringu eskiisile kinnistu omaniku ja planeeringu esindajate poolt halduskogule esitatud muudatuste kohaselt. Seega leidsid kohtud, et süüdistatav tegutses MTÜ M jaoks rahalist annetust vastu võttes V. G. huvides. Kolleegium nõustub kohtute hinnanguga, et linnaosa vanemana vastab T. T. avaliku halduse täitva ametiisiku tunnustele

§ 2981lg 1 mõttes.

Samas ei ole kohtuotsustega tuvastatud, milles seisnes M. Eliste poolt ametiisiku mõjutamise ebaseaduslikkus. Kohtud on selles osas nõustunud süüdistusega, et süüdistatava tegevuse vastavus mõjuvõimuga kauplemise koosseisule tuleneb ühelt poolt KVS § 5 lg 1 tähenduses korruptiivse teo toimepanemisest ja teiselt poolt KVS § 25 lg 1 p-s 6 sätestatud toimingupiirangu rikkumisest. Seejuures on aga jäetud tähelepanuta, et korruptsioonivastase seaduse nõuete eiramise kaudu on süüdistuses põhjendatud annetuse vastuvõtmise ebaseaduslikkust, mitte linnaosa vanema mõjutamise õigusvastasust. Sellest aga ei piisa, hindamaks süüdistatava käitumist mõjuvõimuga kauplemisena, kuna

§ 2981

lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu realiseerimise seisukohalt pole oluline mitte hüve lubamisega nõustumise ja selle vastuvõtmise seaduslikkus või ebaseaduslikkus, vaid ametiisiku mõjutamise keelatus. Hüve lubamisega nõustumise ja selle vastuvõtmise ebaseaduslikkuse tuvastamine - pidades näiteks MTÜ-le M tehtud rahalist annetust M. Eliste poolt saadud korruptiivseks tuluks KVS § 5 lg 3 p 1 mõttes - ei anna iseenesest veel alust järelduseks, et ka ametiisiku mõjutamine oli ebaseaduslik, kuivõrd viimane tuleb eraldi kindlaks teha. Ametiisiku seaduslik mõjutamine välistab mõjuvõimuga kauplemise koosseisu. Kuna käesolevas kriminaalasjas ei ole maa- ega ringkonnakohus tuvastanud Pirita Linnaosa vanema T. T. mõjutamise ebaseaduslikkust M. Eliste poolt, siis on kohtud ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust KrMS § 362 p 1 tähenduses, mis toob endaga kaasa kohtuotsuste tühistamise.

1. Järgmisena kaalub kolleegium, kas M. Eliste tuleb talle etteheidetavas kuriteos õigeks mõista või tema suhtes toimetatav kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 274 lg 1 alusel. Nimelt tuleb selle sätte alates
2. septembrist 2011 jõustunud redaktsiooni kohaselt kriminaalmenetlus lõpetada määrusega, kui käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele. M. Elistele heideti süüdistuses ette nii KVS § 5 lg 1 mõttes korruptiivse teo toimepanemist kui ka KVS § 25 lg 1 p-ga 6 kehtestatud toimingupiirangu rikkumist. Nimetatud sätete nõuete rikkumiste tuvastamine võib endaga kaasa tuua vastutuse väärteo toimepanemise eest vastavalt KVS §-dele 263 ja
3. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust tunnistada süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, mis saab olla üksnes eraldiseisva väärteomenetluse esemeks, siis saab kolleegium võtta üksnes abstraktselt seisukoha, kas süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused, jättes süüküsimuse ette otsustamata. 12.1 Süüdistuse kohaselt pani M. Eliste toime korruptiivse teo KVS § 5 lg 1 tähenduses. Ta kasutas oma ametiseisundit omakasu eesmärgil, pannes kinnistu detailplaneeringule uue kooskõlastuse andmise halduskogu
4. märtsi
5. a istungi päevakorda ja pöördudes seejärel
6. juunil 2009 linnaosa vanema T. T. poole palvega muudetud eskiis kooskõlastada. T. T. keeldumisel teavitas ta A. A.t Tallinna Linnavolikogu istungi toimumisest, kus arutati Pirita linnaosa üldplaneeringut, ja koostas kirja projekti, et kinnistu omanik saaks pöörduda linnapea poole ehitusloa väljastamise palvega. Kolleegium märgib esmalt, et maakohtu tuvastatu kohaselt ei toimunud detailplaneeringu arutamine
7. märtsil 2009 halduskogus M. Eliste algatusel, vaid arhitekti taotlusel, kes soovis tutvustada halduskogule oma seisukohti. Samas kehtestavad

§ 81

lg 7 p 2 ja lg 8 koosmõjus väärteo absoluutseks aegumistähtajaks kolm aastat, mistõttu isegi sõltumata asjaolust, et halduskogu

1. märtsi
2. a istungi päevakorda lülitati see küsimus M. Eliste poolt, on kõnealune osa M. Elistele etteheidetavast tegevusest võimaliku väärteona aegunud. Nimelt on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et väärteo aegumine on käsitatav sellise menetlustakistusena, mis välistab väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkumise mistahes eesmärgil (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. aprilli
4. a kohtuotsus väärteoasjas nr 3-1-120-10, p 8). Eeltoodust tulenevalt ei ole nimetatud süüdistuse osas võimalik M. Eliste suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 274 lg 1 alusel, kuivõrd väärteomenetluse alustamine kõnealuse teo suhtes on aegumise tõttu igal juhul takistatud. Puutuvalt A. A. teavitamisse Tallinna Linnavolikogu istungi toimumisest ja kirja projekti koostamisse, siis nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et loetletud tegevused ei ole seotud M. Eliste ametiseisundi kasutamisega, mistõttu need ei vasta KVS § 5 lg-s 1 kirjeldatud korruptiivse teo määratlusele. 12.2 Karistusseadustiku § 81 lg 7 p 2 ja lg 8 mõttes pole aga käesoleva otsuse tegemise ajaks aegunud M. Elistele omistatav tegevus osas, mis puudutab tema pöördumist
5. juunil
6. a Pirita Linnaosa vanema T. T. poole palvega kooskõlastada kinnistu muudetud eskiis. Maakohtu otsuses on leitud, et üritades T. T.t veenda kinnistu muudetud eskiisi kooskõlastama, kasutas M. Eliste selleks enda positsiooni halduskogu esimehena. Ringkonnakohus ei ole seda maakohtu seisukohta kummutanud. Seega on kohtud tuvastanud, et püüdes veenda Pirita Linnaosa vanemat muutma oma seisukohta kõnealuse kinnistu eskiisi muutmise küsimuses tugines M. Eliste oma ametiseisundile. Võtmata siinkohal seisukohta nimetatud järelduse õigsuse osas, märgib kolleegium üksnes, et kuna süüdistuse kohaselt seisnes M. Eliste korruptiivne tegu KVS § 5 lg 1 mõttes selles, et ta ametiseisundit omakasu eesmärgil kasutades tegi põhjendamatuid toiminguid, siis sõltub küsimus M. Eliste tegevuse vastavusest Pirita Linnaosa vanema mõjutamisel KVS § 5 lg-s 1 sätestatud korruptiivse teo mõistele sellest, kas selline mõjutamine on käsitatav põhjendamatu toiminguna M. Eliste kui Tallinna Linnavolikogu liikme ja Pirita Linnaosa Halduskogu esimehe ametiülesannete täitmise suhtes. Kuivõrd käesoleva kriminaalmenetluse raames said nii maa- kui ringkonnakohus tuvastada ja hinnata üksnes neid faktilisi asjaolusid, mis vastasid

§ 2981

lg-s 1 sätestatud mõjuvõimuga kauplemise koosseisule, siis ei ole kohtud selles osas seisukohta võtnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kooskõlas KrMS § 274 lg-ga 1 tuleb kriminaalmenetlus selles osas M. Eliste suhtes lõpetada ja tema tegevuse vastavust KVS § 5 lg-s 1 ja § 265 sätestatud väärteo tunnustele kontrollida väärteomenetluses. 12.3 Seoses M. Elistele etteheidetava KVS § 25 lg 1 p-ga 6 kehtestatud toimingupiirangu rikkumisega märgib kolleegium järgmist. Süüdistuse kohaselt seisnes nimetatud rikkumine selles, et olles mõjutatud MTÜ-le M laekunud rahalistest maksetest, osales M. Eliste 16. märtsil 2009 Pirita linnaosa halduskogu istungil, millel arutati kinnistu detailplaneeringu eskiisi kooskõlamist ning 17. septembril 2009 Tallinna Linnavolikogu istungil, mille käigus otsustati Pirita üldplaneeringu kehtestamine. Kolleegium osutab esmalt, et tulenevalt juba ülalviidatud

§ 81lg 7 p-st 2 ja lg-st 8 on ka M.

Elistele etteheidetav

1. märtsi
2. a Pirita linnaosa halduskogul toimunud aruteludes osalemine võimaliku väärteona käesoleva otsuse tegemise ajaks aegunud. Hindamaks aga seda, kas M. Eliste suhtes kehtinud toimingupiirangu rikkumisena võib olla vaadeldav tema osavõtt Tallinna Linnavolikogu
3. septembri
4. a istungist, tuleb lähtuda KVS § 25 lg 1 preambulast, mis määratleb huvide konfliktina olukorda, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve. Süüdistatav oli küll MTÜ M juhatuse liige, kuid käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et M. Eliste osalemine linnavolikogu istungil oleks mingilgi viisil mõjutanud MTÜ M majandushuve. Kolleegium märgib, et toimingupiirangu rikkumisena on vaadeldav vaid osavõtt sellise otsuse tegemisest, mis mõjutab KVS § 25 lg 1 p-des 1-8 loetletud juriidiliste isikute majandushuve vahetult ja objektiivse hindaja jaoks tajutavalt. Kuna Pirita üldplaneeringu kehtestamise otsus ei mõjutanud MTÜ M majandushuve, siis ei ole M. Eliste oma tegevusega selles osas eiranud ka KVS § 25 lg 1 p-s 6 sätestatud toimingupiirangut. 12.4 Eeltoodust tulenevalt tuleb KrMS § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetlus M. Eliste suhtes lõpetada osas, mis puudutab Pirita Linnaosa vanema T. T. mõjutamist
5. juunil
6. Süüdistuse ülejäänud osas tuleb M. Eliste

§ 2981lg 1 järgi õigeks mõista.

Nimetatud põhjustel ei käsitle kolleegium täiendavalt kassatsiooni väiteid, mis puudutavad kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist käesolevas kriminaalasjas. 13. Väljaspool käesoleva kriminaalasja lahendamise piire märgib kolleegium järgmist. M. Elistelt vara konfiskeerides on maa- ja ringkonnakohus viidanud

§ 831

lg 2 p-le 1 (kohtuotsuste resolutsioonides on ilmse veana viidatud

§ 83lg 2 p-le 1).

Selle sätte kohaselt konfiskeeritakse tahtliku süüteoga saadud vara kolmandalt isikult, kui see on omandatud teo toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. Käesolevas kriminaalasjas ei ole M. Eliste kolmas isik, vaid süüdistatav. Kolleegium märgib, et karistusseadustiku viidatud säte ei võimalda süüdistatava poolt tahtliku süüteoga saadud vara konfiskeerimist. Tahtliku süüteo läbi saadud varana poleks M. Elistelt A. A. vahendusel saadud annetuste ulatuses vara konfiskeerimine olnud võimalik ka

§ 831

lg 1 alusel, kuna kriminaalasjas tuvastatu kohaselt annetati vara MTÜle M kui kolmandale isikule. III 14. Eeltoodust lähtuvalt ja tuginedes KrMS § 361 p-le 7 ja § 362 p-le 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsused ja mõistab M. Eliste talle esitatud süüdistuses

§ 2981lg 1 järgi õigeks osas, mis ei seondu Pirita Linnaosa vanema mõjutamisega 30.

juunil

1. Sel põhjusel tühistab kolleegium ühtlasi maa- ja ringkonnakohtu otsused M. Elistelt vara konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise osas. Kaitsja kassatsioon rahuldatakse.
2. M. Eliste kaitsja A. Luberg esitas taotluse süüdistatavale valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 (tsiviilhagiga seonduv) sätestatud erandeid. Kokku taotleb kaitsja 5304 euro 67 senti hüvitamiseks (neist 1533 eurot 83 senti kohtumenetluses). Kolleegium märgib, et sellest summast tuleb maha arvata 500 eurot, s.o apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu. Selle summa hüvitamise osas tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata. Täiendavalt peab kolleegium menetluskulu mõistlikuks suuruseks 4806 eurot 67 senti ja mõistab Eesti Vabariigil M. Eliste kasuks valitud kaitsjale makstud tasu välja. Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Eerik Kergandberg