← Eesti

3-2-1-44-12

Obsah (9)§ 637§ 643§ 632§ 701§ 62§ 67§ 314§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 637

lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Ringkonnakohus leidis, et kostja apellatsioonkaebus on ebaõigesti menetlusse võetud. Apellatsioonkaebus esitati ringkonnakohtule 9. juunil 2011, st pärast viiekuulise apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist. Seetõttu jättis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 643lg 1 alusel läbi vaatamata.

Ringkonnakohus jättis rahuldamata kostja taotluse ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg, kuna

§ 632

lg-s 1 sätestatud viiekuuline apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mitte seaduses sätestatud menetlustähtaeg ja kohus ei saa seda ennistada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha uus määrus, millega ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ja saata asi apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus ei põhjendanud millegagi seda, et

§ 632

lg-s 1 sätestatud viiekuuline apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ei ole seaduses sätestatud menetlustähtaeg.

§ 632

lg-s 1 on sätestatud ühes lauses kaks tähtaega: 30-päevane tähtaeg ja viiekuuline tähtaeg. Kuna mõlemad on ühes lauses, võib sellest järeldada, et tegemist on seaduses sätestatud menetlustähtaegadega, mida saab ennistada.

  1. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu. Ringkonnakohus on piisavalt põhjendanud, mis asjaoludest lähtuvalt jäeti kostja esitatud apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Kuna maakohus tegi otsuse teatavaks
  2. detsembril 2010 kantselei kaudu, hakkas sellest kulgema apellatsioonkaebuse esitamise viiekuuline tähtaeg. Maakohtu otsus jõustus edasi kaebamata
  3. mail
  4. Kui kohtuotsus oli avalikult teatavaks tehtud kohtukantselei kaudu ja oli kantseleis kättesaadav, aga menetlusosaline seda vastu võtma ei tulnud ning kohtul ei õnnestunud mingil põhjusel otsust kätte toimetada, kaotab menetlusosaline pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates õiguse esitada apellatsioonkaebus. Viiekuuline tähtaeg on kehtestatud eesmärgiga tagada kohtuotsuse jõustumine mõistliku aja jooksul. Kostjal ei olnud mõjuvat põhjust, et nõuda mööda lastud tähtaja ennistamist. Hageja leiab, et jõustunud kohtuotsust on võimalik vaidlustada ainult teistmismenetluses. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 esimese lause alusel tühistada ning kostja apellatsioonkaebus tuleb saata apellatsioonimenetluse jätkamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.

  1. Ringkonnakohus jättis
  2. novembri
  3. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, leides, et see on esitatud tähtaega rikkudes. Apellatsioonkaebuse võib

§ 632

lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Maakohus leidis

  1. mai
  2. a e-kirjas, et kostja esindajale toimetati kohtuotsus kätte
  3. mail 2011 ja et alates sellest kuupäevast hakkab kulgema otsuse peale edasikaebamise tähtaeg (I kd, tl 225). Järelikult hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg maakohtu selgituse kohaselt kostja jaoks kulgema, lähtudes

§ 62lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 135 lg-st 1,

  1. mail ning viimane päev kaebuse esitamiseks oli maakohtu selgitusest tulenevalt
  2. juuni
  3. Ringkonnakohus on tuvastanud, et apellatsioonkaebus esitati
  4. juunil 2011, kui oli juba möödunud viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
  5. Kostja esitas
  6. juunil 2011 taotluse ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg, kuna ta tugines kohtu esitatud informatsioonile, et otsus loetakse kättetoimetatuks
  7. mail 2011 (II kd, tl 40). Ringkonnakohus jättis kostja taotluse ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg rahuldamata, kuna

§ 632

lg-s 1 sätestatud viiekuuline apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mitte seaduses sätestatud menetlustähtaeg ja kohus seda ennistada ei saa. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et

§ 632lg-s 1 sätestatud viiekuuline tähtaeg on menetlustähtaeg.

18. aprillil 2012 tehtud määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-34-12 asus kolleegium samale seisukohale. Seetõttu ei ole välistatud kostja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamine, kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse pärast viie kuu möödumist kohtuotsuse avalikuks tegemisest, kuid ennistamise taotluse esitas viie kuulise perioodi kestel. Menetlustähtaja ennistamise taotluse korral tuleb arvestada

§ 67

lg-ga 2, mille kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil menetlustoimingu tegemise takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest (praegusel juhul viie kuu möödumisel otsuse tegemisest). Nimetatud kuue kuu pikkune tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg. Kostja esitas taotluse ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg

  1. juunil 2011, s.o kuue kuu sees.
  2. Kolleegium lahendab menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ise kostja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ning rahuldab selle. Kolleegium leiab, et maakohus on eksitanud kostjat maakohtu otsuse peale edasikaebamise kohta. Riigikohus on teinud mitmeid lahendeid, milles käsitletakse kohtu eksimuste mõju menetlustähtaegade ennistatavusele.
  3. novembril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06 ja
  4. mail 2007 tsiviilasjas nr 3-2-2-5-07 tehtud määrustes on Riigikohus lugenud tähtaja ennistamise aluseks asjaolu, et kohtud on menetlusosalist eksitanud edasikaebeõiguse puudumise osas. Ka
  5. mail 2004 tsiviilasjas nr 3-2-1-68-04 ja
  6. oktoobril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 tehtud määrustes on Riigikohus lugenud menetlustähtaja ennistamise aluseks kaebeõiguse kohta eksitava informatsiooni andmise kohtuotsuse resolutsioonis.
  7. jaanuaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-153-11 tehtud määruses on Riigikohus leidnud, et menetlustähtaeg on ennistatav, kui maakohus on eksitanud hagejat otsuse resolutsioonis vastuolulise teabega selle kohta, et apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb 30 päeva jooksul esitada taotlus otsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga, kuigi otsusest võis ka aru saada, et kirjeldav ja põhjendav osa on olemas. Kolleegiumi arvates on ka praeguses asjas alus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Nimelt on maakohus
  8. mail 2011 teavitanud kostja esindajat e-kirjaga, et maakohtu
  9. detsembri
  10. a otsus on loetud kättetoimetatuks

§ 314lg 8 alusel 11.

mail 2011 ja alates sellest hakkab kulgema otsuse peale edasikaebamise tähtaeg. Ka nähtub toimikust, et maakohtu eelnimetatud otsusel on märge, et otsus jõustus edasikaebamata

  1. mail 2011 (I kd, tl 222). Kolleegium leiab, et selliselt on maakohus käitunud vastuoluliselt ning kostjal oli õigus arvata, et tal on apellatsioonkaebuse esitamiseks aega
  2. juunini
  3. Seetõttu tuleb kostja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldada, ringkonnakohtu määrus tühistada ning saata asi tagasi ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse jätkamiseks.
  4. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse jätkamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.

10. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuse esitajale

§ 149

lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

§ 149

lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon Diana Sinisalu kontole. Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.