3-1-2-2-12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-2-2-12 Otsuse kuupäev

1. mai 2012 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi Sergey (Sergei) Andreevi süüdistuses KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. novembri
3. a ja Viru Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a kohtuotsused kriminaalasjas nr 1-06-7995 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergey Andreevi kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi, teistmisavaldus Teised teistmismenetluse pooled Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
6. aprill 2012, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
7. Tühistada Riigikohtu
8. mai
9. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata Sergey Andreevi kaitsja kassatsioon ja edastada Sergey Andreevi huvides esitatud kassatsioonid (vandeadvokaat Kaido Kooga
10. aprilli
11. a kassatsioon ja vandeadvokaat Risto Käbi
12. jaanuari
13. a teistmisavalduses kassatsioonina käsitatavad väited) Riigikohtus eelmenetluse toimetamiseks.
14. Kaitsja teistmisavaldus rahuldada osaliselt.
15. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo LEX 1 kasuks välja 627,25 eurot (kuussada kakskümmend seitse eurot 25 senti) vandeadvokaat Risto Käbi poolt Sergey Andreevile teistmismenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
16. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
17. Viru Maakohtu
18. novembri
19. a otsusega tunnistati Sergey Andreev lühimenetluses süüdi KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi ning talle mõisteti karistuseks üheksa aastat vangistust. Karistust vähendati kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks jäi kuus aastat vangistust.
20. novembril 2006 avaldas kohus kohtuotsuse tervikteksti, mille resolutiivosa oli täiendatud - lisaks S. Andreevile algselt mõistetud karistusele kohaldati talle KarS § 54 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigi territooriumilt väljasaatmist sissesõidukeeluga kümneks aastaks. Viru Ringkonnakohtu
21. märtsi
22. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja S. Andreevi apellatsioon rahuldamata.
23. S. Andreev esitas ringkonnakohtule kassatsiooniteatise, avaldas riigi õigusabi korras määratud kaitsjale soovi kassatsiooni esitamiseks ja esitas ka omakäelise kassatsiooni. Tema kaitsja esitas Riigikohtule kassatsiooni, kuid see jäeti Riigikohtu
24. mai
25. a määrusega läbi vaatamata kassatsioonitähtaja möödalaskmise tõttu. S. Andreevi kassatsioon jäeti läbi vaatamata temal kassatsiooni esitamise õiguse puudumise tõttu. Eesti Advokatuuri
26. märtsi
27. otsusega tuvastati, et S. Andreevi kaitsja rikkus kassatsiooni hilinenud esitamisega advokaadi kutsenõudeid. Pärast seda määrati S. Andreevile uus kaitsja, kes esitas teistmisavalduse, kuid Riigikohus ei võtnud seda menetlusse.
28. Euroopa Inimõiguste Kohtu
29. novembri
30. a otsusega asjas nr 48132/07 leiti süüdimõistetu kaebuse alusel, et Eesti Vabariik rikkus S. Andreevi kriminaalasja läbivaatamisel Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (Konventsioon) artikli 6 lõiget
31. Otsuse kohaselt anti kaebajale riigi õigusabi Riigikohtusse pöördumiseks ja ta tegi kõik, mida temalt oleks võinud oodata. Ometi võttis talle riigi õigusabi korras määratud advokaadi kohustuste täitmata jätmine ja tekkinud olukorda heastavate tõhusate meetmete puudumine kaebajalt juurdepääsuõiguse Riigikohtule.
32. Riigikohtu
33. detsembri
34. a määrusega rahuldati S. Andreevi taotlus riigi õigusabi saamiseks teistmisavalduse esitamiseks ja
35. detsembri
36. a määrusega peatati Viru Maakohtu
37. novembri
38. a kohtuotsuse täitmine S. Andreevi väljasaatmise osas kuni tema suhtes tehtud kohtuotsuse teistmise küsimuse lahendamiseni Riigikohtu poolt.
40. veebruaril 2012 esitas S. Andreev Viru Maakohtule avalduse kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamiseks, milles taotles talle mõistetud lisakaristuse ehk väljasaatmise täitmise võimatuse tuvastamist.
41. veebruaril 2012 määras Viru Maakohtu täitmiskohtunik, et Viru Maakohtu
42. novembri
43. a kohtuotsuse täitmisel tuleb lähtuda samal kuupäeval väljakuulutatud otsuse resolutiivosast, mis ei näe ette S. Andreevi väljasaatmist. TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
44. S. Andreevi kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi esitas Riigikohtule KrMS § 366 p 7 alusel teistmisavalduse, milles taotleb kohtumenetluse uuendamist ja maa- ning ringkonnakohtu otsuste tühistamist. Esialgne avaldus esitati
45. detsembril 2011 ja täiendavad põhjendused
46. jaanuaril
47. Avalduse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 5.1 Teistmismenetluse eesmärk on võimaldada S. Andreevil vaidlustada Riigikohtus maa- ja ringkonnakohtu süüdimõistvaid otsuseid. Seetõttu on süüdimõistetul õigus tugineda nii materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele kui ka kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele. 5.2 Maakohus rikkus S. Andreevi süüdimõistmisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kuna kohaldas talle lisakaristust pärast otsuse väljakuulutamist. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-23-09 selgitanud sellise tegevuse lubamatust. Sellega rikuti ühtlaselt ka reformatio in peius põhimõtet, kuna tema olukord halvenes apellatsiooniõiguse kasutamise tõttu. Samuti ei käsitlenud kohtud lisakaristuse kohaldamise põhjendatust. 5.3 Ringkonnakohtu otsuses puuduvad põhjendused selle kohta, miks ei ole arvesse võetud süüdistatava ütlusi selle kohta, et ta ei astunud kannatanuga suguühendusse. Ka maakohtu otsuses puudub sisuline analüüs, miks kannatanu ütlused on usaldusväärsemad kui süüdistatava omad. Kordamata saab jätta põhjendusi selles osas, mida maakohtu otsuses on käsitletud. Samuti ei ole kohtud vastanud S. Andreevi väitele, et kannatanule ei tutvustatud tema õigust mitte anda ütlusi S. Andreevi vastu. Kannatanu ei osalenud kohtumenetluses ja tema ütlused olid S. Andreevi süüdimõistmisel määrava tähtsusega. 5.4 Kriminaalmenetluses on toimunud olulised rikkumised seoses kriminaalmenetluse keelega. Maakohus on tuginenud tõenditele, mida eesti keelde ei tõlgitud (sealhulgas on tõlkimata asitõendi vaatlusprotokollid tl 129-132). Maakohtu istungiprotokollid on kriminaaltoimikus vaid venekeelsena. Maakohtu istungi protokollist ei nähtu sedagi, kas kohus uuris menetlusosaliste nõusolekut kohtumenetluses vene keele kasutamiseks, kuigi vastav nõusolek tulnuks välja selgitada. Samuti koostati kohtuotsus algselt vene keeles ja seejärel tõlgiti eesti keelde. Eestikeelseid kohtuotsuseid kohtunik ei allkirjastanud. 5.5 Kohtud ei arvestanud S. Andreevi süüd kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, kuigi ta möönis KarS §-le 146 vastava kuriteo toimepanemise.
48. Teistmisavaldusele esitatud vastuses leiab prokurör, et teistmisavalduses esitatu ei anna alust kriminaalmenetluse uuendamiseks. Kohtuotsuste resolutiivosade vastuolu on kõrvaldatav KrMS §des 431-432 sätestatud korras. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
49. Kriminaalkolleegium leiab, et teistmisavalduses esitatud seisukohad väärivad tähelepanu kassatsioonimenetluse uuendamise osas. 7.1 Kriminaalmenetluse seadustiku § 366 p 7 kohaselt on teistmise aluseks teistetavas kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse või -määruse Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud individuaalkaebuse rahuldamine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni rikkumise tõttu, kui rikkumine võis mõjutada asja otsustamist ja seda ei ole võimalik kõrvaldada või sellega tekitatud kahju hüvitamist muul viisil kui teistmise kaudu.
50. novembri
51. a otsusega asjas nr 48132/07 leidis Euroopa Inimõiguste Kohus süüdimõistetu kaebuse alusel, et Eesti Vabariik rikkus S. Andreevi kriminaalasja läbivaatamisel Konventsiooni artikli 6 lõiget 1 sellega, et kaebaja jäeti ilma Riigikohtule juurdepääsuõigusest. 7.2 Kuna juurdepääsuõiguse puudumine tulenes sellest, et S. Andreevile riigi õigusabi korras määratud kaitsja ei esitanud tema huvides tähtaegselt kassatsiooni, leiab kolleegium, et kõnealuse rikkumise kõrvaldamine on võimalik, tagades teistmisavalduse esitajale juurdepääsu Riigikohtule. KrMS § 373 lg 2 näeb ette, et teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus vaidlustatud kohtulahendi ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks tühistatud kohtulahendi teinud kohtule või Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Käesolevas asjas vaidlustatakse seoses Konventsiooni art 6 lg 1 rikkumisega sisuliselt Riigikohtu lahendit, millega teistmisavalduse esitaja jäeti ilma juurdepääsust kassatsioonimenetlusele. Selleks on Riigikohtu
52. mai
53. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata S. Andreevi kaitsja kassatsioon kassatsioonitähtaja möödumise tõttu. Muid konventsiooni rikkumisi kriminaalasja menetlemisel Euroopa Inimõiguste Kohus ei tuvastanud. Seega peab kolleegium võimalikuks tühistada Riigikohtu
54. mai
55. a määruse ja suunata S. Andreevi huvides esitatud kassatsioonid (vandeadvokaat Kaido Kooga
56. aprilli
57. a kassatsioon ja vandeadvokaat Risto Käbi
58. jaanuari
59. a teistmisavalduses kassatsioonina käsitatavad väited) Riigikohtus eelmenetluse toimetamiseks.
60. Ühtlasi märgib kolleegium, et kriminaalasja teistmine on põhjendatud ainult osas, milles rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada muul viisil kui teistmise kaudu. Viru Maakohtu
61. veebruari
62. a täitmiskohtuniku määrusega otsustati kohtulahendi täitmismenetluses, et Viru Maakohtu
63. novembri
64. a kohtuotsuse täitmisel tuleb lähtuda samal kuupäeval väljakuulutatud otsuse resolutiivosast, mis ei näe lisakaristusena ette S. Andreevi väljasaatmist. Määrus on jõustunud. Kolleegium leiab, et maakohtu seisukoht on õige ja täielikult kooskõlas kohtupraktikaga (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
65. oktoobri
66. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-2-3-09 p 6.1). S. Andreevi teistmisavalduses kirjeldatud lisakaristust puudutav ebatäpsus on seega kõrvaldatud ja S. Andreevi lisakaristusena väljasaatmine
67. novembri
68. a kohtuotsuse alusel välistatud.
69. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 372 ja § 373 lg-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Riigikohtu
70. mai
71. a määruse kriminaalasjas nr 1-06-7995, millega jäeti läbi vaatamata S. Andreevi kaitsja kassatsioon ja edastab S. Andreevi huvides esitatud kassatsioonid Riigikohtu eelmenetlusse. Kaitsja teistmisavalduse rahuldab kolleegium osaliselt.
72. Kaitsja on koos teistmisavaldusega esitanud taotluse määrata tema poolt S. Andreevile teistmismenetluses osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Advokaadibüroo LEX 1 527,72 eurot (sh käibemaks). Samuti taotleb kaitsja riigi õigusabi osutamisel sõidu- ja majutuskulude 99,53 eurot (sh käibemaks) hüvitamist. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on kaitsja poolt taotluses nimetatud toimingud ja nendeks kulunud aeg arutatava kriminaalasja asjaolusid arvestades põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ja Eesti Advokatuuri juhatuse
73. detsembri
74. a otsuse punktidest 16, 47 ja 52, tuleb taotlus rahuldada. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Hannes Kiris