3-1-1-57-12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-1-1-57-12

1. mai 2012 Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise ja hävitamisele kuuluvalt sülearvuti kõvakettalt andmete kopeerimise taotluse rahuldamata jätmise vaidlustamine Tallinna Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a määrus k riminaalasjas nr 1-10-17280 Urmas Reinaste kaitsja vandeadvokaat Armand Reinmaa Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Saskia Kask
4. aprill 2012, kirjalik menetlus
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. detsembri
7. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
8. jaanuari
9. a määrused osas, millega jäeti rahuldamata Urmas Reinaste kaitsja taotlus võimaldada kopeerida hävitamisele kuuluvalt sülearvuti kõvakettalt lubatud andmed enne kõvaketta hävitamist.
10. Saata kaitsja taotlus eelmises punktis märgitud osas uueks lahendamiseks Harju Maakohtule.
11. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
12. Määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. Harju Maakohtu
14. märtsi
15. a otsusega tunnistati Urmas Reinaste süüdi KarS § 145 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastaks ning 6 kuuks. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 178 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aastaks. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja U. Reinastele mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastaks ning 6 kuuks. Vastavalt KarS § 68 lg-le 1 arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja alguseks loeti
16. juuli
17. Maakohus mõistis süüdistatavalt välja sundraha 417,03 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 119,90 eurot, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise kompleksekspertiisi kulu 255,65 eurot, DNA-ekspertiisi kulu 747,77 eurot, ambulatoorsete kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside kulu 681,29 eurot, kaitsjatasu 95,87 eurot ja kriminaaltoimiku paljundamise kulu 13 eurot. Sülearvuti otsustati pärast kõvaketta hävitamist U. Reinastele tagastada. Maakohtu otsus jõustus
18. oktoobril
21. detsembril 2011 esitas U. Reinaste kaitsja vandeadvokaat Armand Reinmaa Harju Maakohtule taotluse menetluskulude ositi tasumiseks alates
22. a veebruarist kuni
23. a
24. juulini. Samuti taotles kaitsja võimaldada süüdimõistetu poolt määratud isikul kopeerida U. Reinaste kulul sülearvuti kõvakettalt lubatud andmed enne kõvaketta hävitamist.
25. Harju Maakohtu
26. detsembri
27. a määrusega jäeti kaitsja taotlus rahuldamata. Kokkuvõtlikult märkis kohus järgmist. 3.1 U. Reinaste kannab Harju Maakohtu
28. märtsi
29. a otsuse alusel kinnipidamiskohas karistust kuni
30. jaanuarini
31. Kuigi kohtul on tulenevalt KrMS §-st 424 õigus mõjuval põhjusel menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra pikendada või ajatada, kannaks süüdimõistetu üheaastase tähtaja lõppemisel kinnipidamiskohas jätkuvalt karistust. Taotlusest ei nähtu, et U. Reinastel on rahaliste kohustuste ajatamiseks mõjuv põhjus. Kinnipidamisasutuses viibimist mõjuvaks põhjuseks lugeda ei saa. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Avaldusest ei nähtu, et süüdimõistetul esineksid VangS § 37 lg-s 2 sätestatud töötamise kohustust välistavad asjaolud. Rahaliste kohustuste täitmine pole seotud vanglas töötamise ja töötasu saamisega. Menetluskulude ajatamine ei arvestaks ka sissenõudja huve. 3.2 Maakohtu lahend, millega otsustati sülearvuti kõvaketas hävitada, on jõustunud ja see tuleb täita. Kõvaketta näol on tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga, kuna sellel hoiti lapspornot sisaldavaid pildifaile. Kohus ei saa rahuldada taotlust, mille kohaselt tuleks otsuse täitmise käigus kõvaketta hävitamine asendada keelatud pildifailide kustutamisega selliselt, et nende taastamine poleks võimalik. Puudub kindlus, et faile ei ole võimalik hiljem siiski taastada. Seadus ei võimalda ka asitõendi osalist hävitamist.
32. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse U. Reinaste kaitsja vandeadvokaat A. Reinmaa, taotledes menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist ühe aasta võrra alates kohtuotsuse jõustumisest ja võimaldada süüdimõistetu määratud isikul kopeerida sülearvuti kõvakettalt lubatud andmed enne selle hävitamist.
33. Tallinna Ringkonnakohtu
34. jaanuari
35. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis kokkuvõtlikult järgmist. 5.1 Menetluskulude tasumise tähtaja pikendamine pole põhjendatud. Tuleb möönda, et vangistuses viibimise ajal võib menetluskulude tasumine olla raskendatud, sest töökoht pole kinnipeetavale tagatud. Samas pole vangistuses viibimine selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ajatamiseks. Maakohtule esitatud taotluses palus kaitsja pikendada tasumise tähtaega kauemaks, kui seaduses sätestatud maksimaalne tähtaeg, mille tõttu ei olnud kohtul alust taotluse rahuldamiseks. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses on taotlus seadusega kooskõlla viidud, kuid siiski ei ole alust selle rahuldamiseks, sest puudub mõjuv põhjus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. 5.2 Vaidlustatud kohtumääruse põhjendused on asjakohased, sest kõvaketas kujutab endast kuriteo toimepanemise vahendit, mis tuleb jõustunud kohtuotsuse kohaselt hävitada. Kuigi
36. mail 2011 tehtud otsuses, millega lahendati kaitsja esitatud apellatsiooni, ei välistanud Tallinna Ringkonnakohus olukorda, kus otsuse täitmise käigus süüdistatava jaoks vajalikud failid hävitamisele kuuluvalt kõvakettalt kopeeritakse, ei tähenda see, et U. Reinastel ongi automaatselt õigus nende failide kopeerimiseks. Selle üle saab vastavasisulise taotluse alusel kohtulahendi täitmise käigus otsustada kohus kõiki asjaolusid kaaludes. Failide kopeerimine tähendaks aga põhjendamatut aja ja ressursi kulu, sest taotletud toimingule tuleb kaasata ekspert, kes hindab kopeeritavate failide keelatust. Hiljem peab menetleja need failid veel üle kontrollima. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et taotluses pole vähimalgi määral põhjendatud, miks kõnealuste failide kopeerimine süüdimõistetule hädavajalik on ja millistest failidest jutt käib. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
37. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse U. Reinaste kaitsja vandeadvokaat A. Reinmaa, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist ühe aasta võrra arvates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti taotletakse kaebuses võimaldada süüdimõistetu määratud isikul kopeerida sülearvuti kõvakettalt lubatud andmed enne selle hävitamist. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 6.1 Määruskaebuses olid välja toodud mõjuvad põhjused menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks, kuid kohtud jätsid need tähelepanuta, lähtudes pelgalt oletustest. Ka siis, kui kinnipeetaval oleks võimalik lähiajal asuda vanglas tööle, on ebatõenäoline, et ta saaks töötasu, mille eest oleks võimalik ühe kuu jooksul tasuda 2330,51 euro suurused menetluskulud. Oletuslikud on väited sellegi kohta, et mittetöötav isik võib omada sissetulekut muude tulude näol. Kohtud pole põhjendanud, missugused on süüdimõistetu muud tulud. Vaidlustatud kohtulahenditest ei nähtu põhjendusi, miks hoiduks U. Reinaste menetluskulude tasumise pikendamisel menetluskulude tasumisest. Süüdimõistetu peeti kinni eeluurimise teisel päeval ja tal puuduvad varasemast ajast rahalised vahendid ning muu sissetulek. Üle aasta pole ta saanud töötada, kuid on pidanud tasuma elukohaga seotud kulusid. Nendel motiividel esineb mõjuv põhjus kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamiseks. 6.2 Puutuvalt kõvakettalt andmete kopeerimisse on kohtud lahendanud taotlust, mis esitati kriminaalasja sisulisel arutamisel apellatsioonimenetluses. Sellega rikuti kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kui kohtud otsustasid lähtuda apellatsioonimenetluse käigus esitatud taotlusest, tulnuks lähtuda ka kriminaalasja arutamisel toodud põhjendustest. Süüdistatav selgitas apellatsioonimenetluses, et kõvakettal on lisaks keelatud materjalile kümneid tuhandeid faile, millised sisaldavad tema aastatepikkust tööd. Samuti ei saa nõustuda põhjendusega andmete kopeerimise kulukuse kohta. Tallinna Ringkonnakohtu
38. mai
39. a otsuse punktis 6 peeti võimalikuks, et süüdimõistetu saab failid kopeerida oma kulul. Seega ei saa käesoleva menetluse käigus kohtud enam otsustada, mis on süüdimõistetu jaoks kulukas või otstarbekas. Olukorras, kus kohtud lahendasid failide kopeerimise taotluse asemel asitõendi osalise hävitamise taotlust, on tegemist kriminaalmenetlusõiguse normi rikkumisega.
40. Määruskaebusele esitatud vastuses leiab Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Saskia Kask, et maa- ja ringkonnakohtu määrused on seaduslikud ning põhjendatud ja kaebuse rahuldamiseks puudub alus. 7.1 Ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei toonud kaitsja menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist taotledes välja ühtegi muud põhjust peale süüdimõistetu kinnipidamisasutuses viibimise. Kohtu hinnangul ei anna see aga taotluse rahuldamiseks alust. Süüdimõistetu oleks pidanud esitama tõendid oma majandusliku seisundi kohta tervikuna ja nendest peaks nähtuma, et kohustuste täitmine oleks tema jaoks praegusel ajal võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Sellist tõendamiskohustust pole U. Reinaste täitnud. Kaitsja räägib küll süüdimõistetul sissetuleku puudumisest, kuid jätab selgitamata, kas isikul võib olla vara, mille arvelt kohustused täita. 7.2 U. Reinaste on kuriteo toimepanemisega tekitanud olukorra, kus temale kuuluv andmekandja on rikutud selliselt, et seda enam kasutada ei saa. Kuigi süüdimõistetu nõustub kandma failide kopeerimisega seotud kulud, seisneb küsimus pigem ajalises ressursis, mida ekspertiisiasutus ja menetleja peaksid kulutama. Ekspertiisiasutus peaks andmed sorteerima ja ümber kopeerima. Peale seda tuleks menetlejal (kohtul) kopeeritud materjal enne tagastamist üle kontrollida, sest eksperdil puudub pädevus hinnata, kas materjal on keelatud. Taotluse esitaja ei oska nimetada, millises mahus on kõvakettal andmeid, mida kopeerida soovitakse, rääkimata osutamisest konkreetsetele failidele või kaustadele. Juba kohtueelsel uurimisel selgitas prokurör kaitsjale ja süüdistatavale, et andmeid on praktikas kopeeritud vaid siis, kui taotleja nimetab konkreetse faili, dokumendi vms asukoha, mille kopeerimist vajatakse. Süüdimõistetu pole väljendanud, milliseid dokumente, faile vms ja missugusel olulisel põhjusel tal vaja on. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
41. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ei ole mõjuvat põhjust pikendada süüdimõistetule menetluskulude tasumise tähtaega. Alusetu on kaitsja väide, mille kohaselt jätsid kohtud enda määrused kõnealuses küsimuses põhistamata.
42. KrMS § 424 alusel saab kohus rahalise karistuse ja KrMS §-st 423 tulenevalt ka menetluskulu või muu rahalise sissenõude tasumise tähtaega pikendada või ajatada üksnes mõjuva põhjuse olemasolul. Mõjuva põhjusena, mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks rahaliste sissenõuete tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline otsust täitma. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda süüdimõistvast kohtuotsusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise pikendamist või ajatamist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada otsuse täitmist takistava mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb otsuse täitmise tähtaja pikendamist. Tal tuleb esitada tõendid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Mõjuva põhjuse puudumisel tuleb rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamise taotlus jätta rahuldamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
43. veebruari
44. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-2-12, p 9).
45. Käesolevas kohtuasjas leidsid kohtud põhjendatult, et pelgalt kinnipidamisasutuses karistuse kandmist ei saa käsitada mõjuva põhjusena KrMS § 424 mõttes, mis annaks aluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Kolleegiumi hinnangul on kohtud oma seisukohti piisavalt põhistanud. Prokurör märgib vastuses määruskaebusele õigesti, et süüdimõistetu oleks pidanud kohtule esitama tõendid oma majandusliku olukorra kohta, kuid sellist tõendamiskohustust ta täitnud ei ole. Nii ei selgu taotlusest, kas süüdimõistetul võib olla muud vara, mille arvelt tal oleks võimalik kohtuotsusest tulenevaid kohustusi täita. Kirjeldatud põhjustel ei anna määruskaebuse väited menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist puudutavas osas ringkonnakohtu määruse tühistamiseks alust. II
46. Kaitsja on kohtumäärused vaidlustanud ka hävitamisele kuuluvalt sülearvuti kõvakettalt andmete kopeerimise taotluse rahuldamata jätmise osas, märkides, et lisaks süüdistuses kirjeldatud ebaseaduslikule materjalile hoidis süüdimõistetu kõvakettal kümneid tuhandeid faile, mis sisaldavad tema aastatepikkust tööd ja mis on talle vajalikud.
47. Kriminaalasja materjalist nähtuvalt tunnistati U. Reinaste Harju Maakohtu
48. märtsi
49. a otsusega KarS § 178 lg 1 järgi muuhulgas süüdi selles, et ta hoidis enda kasutuses olnud sülearvutis vähemalt 55 pildifaili, millel on kujutatud nooremaid kui 18-aastaseid isikuid pornograafilistes ja nooremaid kui 14-aastaseid isikuid erootilistes ning pornograafilistes situatsioonides. Maakohus otsustas sülearvuti pärast kõvaketta hävitamist süüdistatavale tagastada.
50. Esmalt nõustub kolleegium kohtute seisukohaga, mille kohaselt on arvuti kõvaketas käsitatav kuriteo toimepanemise vahendina, kuna selle abil oli süüdimõistetul võimalik temale kuuluvas sülearvutis talletada ja taasesitada lapspornot sisaldavaid pildifaile. Samuti võib põhjendatuks pidada järeldust, et kuivõrd jõustunud kohtulahendiga otsustati asitõend – sülearvuti kõvaketas – hävitada, ei saa kohus otsuse täitmise käigus enam rahuldada nõuet, millega soovitakse kõvaketta hävitamise asendamist ebaseadusliku materjali kustutamisega kõvakettalt ja selle tagastamist süüdimõistetule. Tulenevalt KrMS §-st 431 saab täitmiskohtunik oma määrusega lahendada vaid kohtulahendi täitmisel ilmnevaid kahtlusi ja ebaselgusi, mitte muuta juba jõustunud kohtulahendist tulenevaid õiguslikke järelmeid. Määrus, millega täitmiskohtunik otsustaks KrMS § 431 alusel kohtuotsuse järgi hävitamisele kuuluva asitõendi hoopis süüdimõistetule tagastada või hävitada selle osaliselt, satuks jõustunud kohtuotsusega vastuollu. Maakohus tõdes põhjendatult sedagi, et pelgalt ebaseadusliku materjali kustutamisega ei saa tagada, et kõvaketta tagastamise korral ei osutuks isikul kustutatud failide taastamine võimalikuks. Vältimaks juba ära võetud ebaseadusliku materjali sattumist süüdimõistetu kätte, ongi lahenduseks kõvaketta füüsiline hävitamine.
51. Oluline on märkida, et kaitsja ei taotlenud kõvaketta tagastamist või selle osalist hävitamist, vaid üksnes teatud andmete kopeerimist. Selle taotluse rahuldamine ei tähendaks vastuolu jõustunud kohtuotsusega. Ei saa aga nõustuda määruskaebuse väitega, et kuna ringkonnakohus pidas varasema apellatsioonimenetluse käigus andmete kopeerimist põhimõtteliselt võimalikuks, pole täitmiskohtunik enam pädev lahendama seda, kas vaidlusalust toimingut lubada või mitte. Nimelt pole ringkonnakohus apellandi selle argumendi osas lõplikku seisukohta kujundanud, vaid üksnes leidnud, et vaadeldav küsimus tuleb lahendada kohtuotsuse täitmise käigus. Kaitsja taotluse põhjendatuse kohta märgib kolleegium järgmist.
52. Arvutikuritegevusvastase konventsiooni (RT II 2003, 9, 32)
53. peatüki
54. jao
55. jaotises sätestatakse läbiotsimise ja arvutiandmete arestimisega seonduvad põhimõtted. Konventsiooni art 19 lg 3 kohaselt võtab konventsiooniosaline tarvitusele seadusandlikke ja muid meetmeid, et volitada pädevat asutust arestima või turvama andmeid, mis on saadud sama artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt. Artikkel 19 lg 3 punktide a–d kohaselt on asutus volitatud arestima arvutisüsteemi või selle osa või andmekandja või seda turvama, tegema arvutiandmetest koopia ja seda säilitama või säilitama arvutiandmete terviklikkuse või muutma andmed ligipääsmatuks või kõrvaldama arvutisüsteemist need andmed, millele on juurdepääs. Artikkel 19 lg 5 sätestab, et käesolevas artiklis nimetatud volituste ja korra suhtes kohaldatakse konventsiooni artikleid 14 ja
56. Artikkel 15 lg 1 kohaselt tagab konventsiooniosaline riik, et konventsiooni teises jaos käsitletud volitusi andes ja kasutades ning selles jaos sätestatud korda kehtestades ja kohaldades järgitakse tema seadustes ettenähtud proportsionaalsuspõhimõtet ja asjaomaseid kaitsenõudeid ning inimõiguste kaitse neid sätteid, mis on tema seadustesse võetud Euroopa Nõukogu
57. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja ÜRO
58. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning inimõigusi käsitlevate muude rahvusvaheliste õigusaktide alusel ettenähtud kohustustest tulenevalt.
59. Arvutiandmete läbiotsimisel ja arestimisel proportsionaalsuse põhimõttega arvestamine tähendab, et ära võtta või arestida võib vaid sellises ulatuses andmeid või andmekandjaid, mis on menetluse läbiviimiseks ja tõendamiseseme asjaolude selgitamiseks vajalikud. Võimaluse korral tuleks asjassepuutuvad andmed kopeerida, kahtlustatava arvutist kustutada või talle kättesaamatuks muuta, mitte aga arvutit, arvutisüsteemi või andmekandjat tervikuna ära võtta. Neid põhimõtteid tuleb arvestada ka kohtul asitõenditega toimimise viisi silmas pidades (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
60. veebruari
61. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-1-12, p-d 16 ja 17).
62. Praegusel juhul oli kriminaalmenetluse esemeks muuhulgas sülearvuti kõvakettale talletatud, kuid hiljem sealt kustutatud andmestik, s.t 55 pildifaili. Kolleegium märgib, et kriminaalasja arutamise raames pole sisuliselt kaalutud võimalust tagastada need sülearvuti kõvakettale talletatud andmed, millel puudub seos kuriteoga, mille toimepanemises U. Reinaste süüdi tunnistati ja mille eest teda karistati. Seega on tekkinud olukord, kus süüdlaselt on otsustatud ära võtta ja hävitada asitõend, mis lisaks keelatud materjalile sisaldab väidetavalt ka muid süüdlase jaoks vajalikke ning õiguspäraseid andmeid ja millise otsustusega riivatakse kahtlemata ka tema omandipõhiõigust, kuid pole kaalutud, kas selline toimimisviis on proportsionaalne.
63. Ringkonnakohus märkis, et failide kopeerimine tähendaks põhjendamatut aja ja ressursi kulu, sest taotletud toimingule tuleb kaasata ekspert, kes hindab kopeeritavate failide keelatust ning hiljem peab menetleja need failid veel omakorda üle kontrollima. Sellele vaatamata leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et olukorras, kus U. Reinaste tunnistati süüdi konkreetsete ebaseaduslikke pilte sisaldavate failide hoidmises, jääb arusaamatuks, millisel seadusest tuleneval alusel peab täiendavalt üle kontrollima ülejäänud kõvakettal leiduvad andmed, mille omamist või hoidmist jõustunud kohtuotsusega karistusõiguslikult talle ette ei heidetud. Lisaks on failide ebaseaduslikkusele õigusliku hinnangu andmine kohtu, mitte aga eksperdi pädevuses, kuna viimane rakendab üksnes mitteõiguslikke eriteadmisi.
64. Iseenesest põhjendatud on ringkonnakohtu etteheide, et kaitsja taotlus on jäänud konkretiseerimata küsimuses, missuguste failide kopeerimist süüdimõistetu taotleb. Väite, mille kohaselt leidub sülearvuti kõvakettal lisaks keelatud materjalile veel kümneid tuhandeid faile ja mis on süüdimõistetu jaoks vajalikud, esitas kaitsja kohtuotsuse täitmise menetluses alles Riigikohtule adresseeritud määruskaebuses. Samas oli täitmiskohtunikul võimalik nõuda taotluse täpsustamist ja täiendamist, selgitamaks välja, missuguses mahus ning missuguste andmete kopeerimist süüdimõistetu soovib ning seejärel kujundada seisukoht taotluse põhjendatuse kohta.
65. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et olukorras, kus süüdimõistetule kuuluva asitõendi äravõtmisega on riivatud tema omandipõhiõigust, kuid kohtulahendi täitmisel pole sisuliselt kaalutud, kas kõigi andmete hävitamine on proportsionaalne, on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, mille tõttu tuleb maa- ja ringkonnakohtu määrused osaliselt tühistada. Kuna taotluses esinevate puuduste tõttu pole Riigikohtul võimalik kujundada taotluse põhjendatuse osas lõplikku seisukohta, tuleb kaitsja taotlus saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
66. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
67. detsembri
68. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
69. jaanuari
70. a määrused osas, millega jäeti rahuldamata U. Reinaste kaitsja taotlus võimaldada kopeerida hävitamisele kuuluvalt sülearvuti kõvakettalt lubatud andmed enne kõvaketta hävitamist ning saadab kaitsja taotluse märgitud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Muus osas jätab kolleegium ringkonnakohtu määruse muutmata. rahuldamisele. Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi Kaitsja määruskaebus kuulub osaliselt