3-1-1-46-12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-46-12

1. mai 2012 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Andres Jaadla väärteoasi korruptsioonivastase seaduse § 263 järgi Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsus väärteoasjas nr 4-11-1439 Ida Prefektuuri erimenetleja Allar Lehtlaan, kassatsioon Andres Jaadla kaitsja vandeadvokaat Kaarel Kais
4. aprill 2012, kirjalik menetlus
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. oktoobri
7. a otsus Andres Jaadla väärteoasjas KVS § 263 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
8. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Andres Jaadlale koostati
10. veebruaril 2011 väärteoprotokoll selle kohta, et töötades Rakvere linnapeana ja olles samal ajal ka L OÜ nõukogu liige ja seega korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 4 lg 2 p-s 15 märgitud ametiisik, sõlmis ta
11. oktoobril 2010 L OÜ-ga töövõtulepingu Rakvere linna ohtlike jäätmete hoiukoha hoolduseks ja valveks. Sellega rikkus A. Jaadla KVS § 24 lg 2 p-s 4 sätestatud keeldu teha riigi või kohaliku omavalitsuse esindajana varalisi tehinguid juriidilise isikuga, mille osanik, juhatuse liige või nõukogu liige ta on. Eelkirjeldatuga pani A. Jaadla toime KVS § 263 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja
12. märtsi
13. a otsusega karistati A. Jaadlat KVS § 263 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut.
14. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas A. Jaadla kaitsja kaebuse Viru Maakohtule, taotledes väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuses leiti, et menetlusalune isik allkirjastas linnapeana lepingu L OÜ-ga, sest selleks kohustas teda ametiseisund. Samas keelasid korruptsioonivastase seaduse sätted tal seda teha. Seega tegutses A. Jaadla lepingut allkirjastades kohustuste kollisioonis KarS § 30 mõttes, mistõttu tema käitumise õigusvastasus on välistatud.
15. Viru Maakohtu
16. oktoobri
17. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja väärteomenetlus lõpetati otstarbekuse tõttu VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
18. Maakohus märkis, et A. Jaadla valiti linnapea ametisse
19. augustil 2010 ja linnaametnike poolt ettevalmistatud lepingu allkirjastas ta
20. oktoobril 2010, s.o küllaltki lühikese ajavahemiku järel pärast linnapeana tööle asumist. Veel selgitas kohus, et ka kriminaalmenetluses süüdistatakse A. Jaadlat korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumises suures ulatuses, s.o kuriteo toimepanemises KarS § 3001 lg 1 järgi. Nimetatud kuriteo eest eeldatavalt mõistetav karistus on oluliselt suurem kui arutatava väärteo eest mõistetav karistus. Arutatava väärteomenetluse esemeks oleva toimingupiirangu rikkumisega ei tekitanud A. Jaadla Rakvere linnale materiaalset kahju ega saanud ka korruptiivset tulu. Neil põhjustel ei pidanud kohus väärteo eest A. Jaadla karistamist otstarbekaks, leides, et ühe lühiajalise kehtivusega lepingu allkirjastamine toimingupiirangut rikkudes, kuid ilma korruptiivset tulu saamata, ei ole tegu, mille puhul üld- või eripreventiivsed kaalutlused eeldaksid karistusõiguslikku sekkumist. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
21. Maakohtu otsuse peale esitas kohtuväline menetleja Riigikohtule kassatsiooni, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Kassaatori hinnangul on väärteoasjas menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamine põhjendamatu. A. Jaadla süü ei ole väike ja ka avalik menetlushuvi on olemas.
22. A. Jaadla kaitsja vandeadvokaat Kaarel Kais esitas kassatsioonivastuse, taotledes maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmist. Kaitsja hinnangul on kohus põhjendatult väärteoasja menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
23. Kriminaalkolleegium on varasemalt korduvalt märkinud, et maakohus peab väärteoasja arutama täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. See tähendab muu hulgas kohtu VTMS § 133 p-st 4 tulenevalt kohustust otsustada, kas väärteoprotokollis kirjeldatud tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Seega peab otsuses sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-35-11, p 6). Arutataval juhul maakohtu otsuses üksnes tsiteeritakse erinevaid õigusnorme, kuid otsuse põhiosas ei analüüsita, kas A. Jaadlale väärteoprotokolliga etteheidetav tegu on koosseisupärane ja õigusvastane ning kas ta on selles süüdi.
24. Kassaatoriga tuleb nõustuda selles, et maakohus ei ole nõuetekohaselt põhjendanud väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohtuväline menetleja või kohus väärteomenetluse küll otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, kuid väärteomenetluse seadustikus ei täpsustata väärteomenetluse otstarbekusega lõpetamise kriteeriume. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-105-09, p 11). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-9-07, p 9.3). Maakohtu mõttekäik, nagu võiks väärteomenetluse otstarbekusega lõpetada põhjusel, et A. Jaadlale on esitatud süüdistus KarS § 3001 lg-s 1 sätestatud korruptsioonikuriteo toimepanemises, jääb kriminaalkolleegiumile arusaamatuks ning seda ei saa pidada väärteomenetluse otstarbekusega lõpetamise aktsepteeritavaks põhjenduseks. Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-29-11, p 14). Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole maakohus arutatavas asjas VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise tingimusi eelmärgitu valguses analüüsinud ega andnud hinnangut, miks on käsitletaval juhul menetlusaluse isiku süü hinnatav väiksena ja miks puudub väärteoasja menetlemiseks avalik huvi. Seetõttu on väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel põhistamata.
25. Põhjenduste puudumine kohtuotsuses on hinnatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes ja see omakorda on kohtuotsuse tühistamise aluseks.
26. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
27. oktoobri
28. a otsuse ja rahuldades kohtuvälise menetleja kassatsiooni, saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks. Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Hannes Kiris