← Eesti

3-1-1-42-12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-42-12

  1. mai 2012 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Andrei Eero väärteoasi kalapüügiseaduse § 231 lg 1 järgi Viru Maakohtu
  2. novembri
  3. a otsus väärteoasjas nr 4-11-1912 Keskkonnainspektsioon, kassatsioon Andrei Eero kaitsja vandeadvokaat Olev Kuklase
  4. aprill 2012, kirjalik menetlus
  5. Tühistada Viru Maakohtu
  6. novembri
  7. a otsus Andrei Eero väärteoasjas kalapüügiseaduse § 231 lg 1 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
  8. Kassatsioon rahuldada.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt Andrei Eero kasuks välja 240 (kakssada nelikümmend) eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Andrei Eerole koostati
  11. märtsil 2011 väärteoprotokoll selles, et töötades OÜ-s P kala vastuvõtjana, ladustas ta
  12. augustil 2010 ettevõtte laos kolm kasti kokku 353 alamõõdulise kohaga, mille kohta puudusid kala päritolu tõendavad dokumendid. Seega rikkus A. Eero kalapüügiseaduse (KPS) § 191 lg 4 nõudeid, mille kohaselt peab kalakäitlemisettevõttes olema kala päritolu tõendav dokument ja kala käitleja peab selle esitama järelevalvet toimetavale isikule. Samuti rikkus ta KPS § 20 lg 6 p-s 3 sätestatut, mille kohaselt on keelatud käidelda tõendamata päritoluga värsket kala. Kirjeldatud rikkumistega pani A. Eero toime väärteo KPS § 231 lg 1 järgi.
  13. Kohtuväline menetleja karistas
  14. mai
  15. a otsusega A. Eerot KPS § 231 lg 1 järgi rahatrahviga 300 trahviühikut.
  16. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas A. Eero kaitsja kaebuse Viru Maakohtule, taotledes selle otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt ei nähtu kohtuvälise menetleja otsusest ja väärteoprotokollist, millel põhineb seisukoht, et A. Eero on vahetu kalakäitleja ja seega kohustatud isik KPS §191 lg 4 tähenduses. Kaebuse esitaja väitel olid kalakäitlusettevõttes olemas kala üleandmisdeklaratsioonid kogu kalakoguse kohta, mis väärteoprotokollis kirjeldatud ajal erinevatelt kaluritelt vastu võeti. Neid dokumente A. Eerolt kontrollimisel aga ei nõutud. Väärteoprotokollist ei nähtu, mille alusel loeti vaidlusalused kalad alamõõdulisteks. Lisaks märkis kaitsja, et kohtuväline menetleja on rikkunud väärteomenetlusõigust sellega, et väärteotoimikus sisaldub rida võõrkeelseid dokumente.
  17. Viru Maakohus tühistas
  18. novembril
  19. a kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 4.
  20. Kohus märkis, et KPS § 191 lg 4 kohaselt peab kala käitlemisel kala päritolu tõendav dokument olema käitlemisettevõttes ja kala vedamisel transpordivahendis ning kala käitleja ja vedaja on kohustatud selle esitama järelevalvet teostavale isikule viimase nõudmisel. Arutatavas asjas on kohtuväline menetleja põhjendamatult pidanud selle kohustuse adressaadiks OÜ P töötajat A. Eerot. 4.
  21. Vastavalt KrMS § 84 lg-le 1 toimetatakse sündmuskoha vaatlust kuriteo toimepanemise kohas, või kohas, mis on seotud kuriteo toimepanemisega. Kohtuvälise menetleja poolt koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll ei ole lubatav tõend seetõttu, et seda ei koostatud sündmuskohal. Sündmuskoha vaatlusprotokollis ei ole märgitud ka kasutatud mõõtemetoodikat. Kalade mõõtmise tulemuste tabelist ei selgu, kes, mida, kus, kuidas ja millistel alustel mõõtis. Samuti on selles õiendamata parandused. Asjas puudub selgus, mitu mõõtmist läbi viidi - kord on kohtuvälise menetleja esindaja seletanud, et toimus vaid üks mõõtmine, siis aga jälle, et mõõtmisi oli kaks. 4.
  22. Arutatavas asjas alustati väärteomenetlust kalade mõõtmisega, kuid seda menetlustoimingut tehes ei tutvustatud A. Eerole tema õigusi. 4.
  23. Maakohus leidis, et kohtuvälises menetluses on rikutud väärteomenetlusõigust ka sellega, et mitmete tunnistajate poolt omakäeliselt vene keeles kirja pandud ütlused on väärteotoimikus tõlkinud kohtuvälise menetleja ametnik, mitte aga tõlk. 4.
  24. Viidates eelkäsitletud väärteomenetlusõiguse rikkumistele tühistas maakohus kohtuvälise menetleja otsuse ega pidanud vajalikuks anda sisulist hinnangut väärteoprotokollis kirjeldatud asjaoludele. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  25. Kohtuvälise menetleja esindaja Ilmar Mägi esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni Riigikohtule, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaatori arvates on maakohus jätnud põhjendamatult väärteoasja terviklikult lahendamata, eirates VTMS § 123 lg-s 2 sätestatut. Ebaõige on maakohtu seisukoht, nagu ei oleks menetlusalune isik käsitatav käitlejana kalapüügiseaduse § 191 lg 4 tähenduses ja nagu oleks kohtuväline menetleja meelevaldselt valinud menetlusaluseks isikuks ühe OÜ P tavatöötaja. A. Eero on süüteo subjekt, sest ta võttis kala käitlemisettevõttes vastu. Seega pidanuks tal kontrollijale esitamiseks olema kala päritolu tõendav dokument, mis tal aga puudus. Kuigi kala võttis A. Eero vastu äriühingu töötajana, tuleb teda lugeda süüteo subjektiks. Juriidiline isik ei saa tegutseda ilma füüsilise isiku vahenduseta ja just A. Eero oli äriühingus töökorralduslikult kala vastuvõtu eest vastutav isik. Maakohus on asunud väärale seisukohale, nagu oleks arutatavas väärteoasjas koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll lubamatu tõend põhjusel, et see vormistati lõplikult sündmuskohalt eemal. Maakohus ei ole võtnud kõigi kogutud tõendite suhtes seisukohta (I. K. ütlused) ja seetõttu on otsus põhjendamata.
  26. A. Eero kaitsja vandeadvokaat Olev Kuklase esitas kassatsioonivastuse, taotledes maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmist. Kaitsja nõustub maakohtu otsuses sisalduvate seisukohtadega ja leiab, et nendest lähtuvalt puudub alus kassatsiooni rahuldamiseks. Kaitsja taotleb kassatsiooni vastuse koostamiseks osutatud õigusabi kulude hüvitamist A. Eerole. Taotluse kohaselt on õigusabi osutatud 200 euro eest, millele lisandub käibemaks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  27. Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning peab otsuse tegemisel lahendama VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui ka see, millised asjaolud tõendatuks loeti ja millele otsuse tegemisel tugineti. Kohtuotsuse põhistamise nõue tähendab, et kohtu mõttekäik peab olema otsuses jälgitav ja järeldused seostatud tuvastatud asjaoludega. Kui osa tõendeid jäetakse hindamata ja tõenditevahelised vastuolud kõrvaldamata, on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt RKKKo 3-1-180-11, p 8). 8.
  28. Arutatavas asjas on maakohus heitnud kohtuvälisele menetlejale ette rea väärteomenetlusõiguse rikkumisi (sündmuskoha vaatluse protokolli koostamine sündmuskohast eemal; menetlusalusele isikule õiguste tutvustamata jätmine; mõõtmisnõuete rikkumine ja võõrkeelsete materjalide tõlkimise nõuete rikkumine). Samuti on kohtu hinnangul põhjendamatult alustatud väärteomenetlust A. Eero kui OÜ P ühe tavatöötaja suhtes. Samas ei ole maakohtu otsuse põhistustest kohtu seisukoha kujunemine eelmärgitud küsimustes tervikuna jälgitav. 8.
  29. Põhimõtteliselt tuleb nõustuda, et A. Eerole kui menetlusalusele isikule tuli juba esimese väärteomenetluse toimingu tegemisel tutvustada VTMS §-st 19 tulenevaid menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi. Kolleegium ei nõustu aga maakohtu hinnanguga, et
  30. augustil 2010 OÜ P kala vastuvõtu punktis toimunud kalade mõõtmist toimetati juba väärteomenetluses. Kuna käimasoleva väärteomenetluse ese ei ole alamõõdulise kala püüdmine, vaid nõutavate dokumentide esitamata jätmine, siis on esimene väärteomenetluse toiming A. Eero suhtes tema ülekuulamine
  31. augustil
  32. Siis on talle aga väärteotoimikust nähtuvalt ka õigusi ja kohustusi tutvustatud. 8.
  33. Kohtuotsusest ei nähtu, kas kohus on tuvastatud menetlusõiguse rikkumised lugenud olulisteks VTMS § 150 mõttes ja miks need rikkumised välistavad väärteo tunnuste tuvastamise menetlusaluse isiku käitumises. Veelgi enam, maakohtu otsuse põhjal puudub võimalus mõista, miks tuleb sündmuskoha vaatlusprotokolli väljatrükkimist ja allkirjastamist sündmuskohast eemal lugeda väärteomenetlusõiguse rikkumiseks. Arusaamatuks jääb, kuidas on mõjutanud kohtuvälise menetleja ametniku poolt väärteotoimikus sisaldunud võõrkeelsete materjalide tõlkimine kohtuvälise menetleja otsuse tegemist ja mis takistas korraldada kohtul endal nimetatud materjalide tõlkimine ning miks ei ole kohus pidanud vajalikuks neid materjale tõlkida. Kohtu etteheited kala mõõtmise nõuetele on üldsõnalised ja väärteotoimikus sisalduvate materjalidega seostamata. Maakohtu seisukoht, nagu ei oleks A. Eero käsitatav väärteo subjektina, on samuti põhistamata. Kohtuotsuses põhjenduste puudumine on VTMS § 150 lg 1 p 7 kohaselt väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, mis omakorda on kohtuotsuse tühistamise aluseks.
  34. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
  35. novembri
  36. a otsuse, saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus ja rahuldab kohtuvälise menetleja kassatsiooni.
  37. Menetlusaluse isiku kaitsja on koos kassatsioonivastusega esitanud Riigikohtule taotluse hüvitada A. Eerole valitud kaitsjale kassatsioonivastuse esitamise eest makstud tasu summas 240 eurot, sh käibemaks.
  38. VTMS § 38 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kriminaalkolleegium leiab, et 240 eurot on A. Eero kaitsja kassatsioonivastuse eest mõistliku suurusega tasu. Kuna Riigikohus tühistab kohtuvälise menetleja kassatsiooni alusel maakohtu otsuse, süüdistatav on aga kohustatud hüvitama üksnes sellise apellatsiooni- või kassatsioonimenetluse kulu, mis on tingitud tema põhjendamatust kaebusest, (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-3-09, p 30), tuleb riigil A. Eerol tekkinud kassatsioonimenetluse kulu hüvitada. Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.