← Eesti

3-1-1-41-12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-41-12 Otsuse kuupäev

  1. mai 2012 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuasi Kriminaalasi Sergei Matvejevi süüdistuses KarS § 113 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
  2. detsembri
  3. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-15779 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Matvejevi kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Viru Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Mihhail Hütt Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
  4. aprill 2012, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Viru Maakohtu
  6. mai
  7. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  8. detsembri
  9. a kohtuotsused kriminaalasjas Sergei Matvejevi ja F.U süüdimõistmises ja karistamises KarS § 113 järgi täies ulatuses ja saata kriminaalasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
  10. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
  11. Määrata OÜ Narva Esimene Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Sergei Matvejevile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 153 (sada viiskümmend kolm) eurot ja 1 (üks) sent, sealhulgas käibemaks 25 (kakskümmend viis) eurot ja 50 (viiskümmend) senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Sergei Matvejev ja F.U anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi selles, et nemad
  13. juunil 2010 umbes kell 13.00-22.00 olles alkoholijoobes S. S.-il külas aadressil Narva, XXXXXX X-XX ühise alkoholi tarvitamise ajal süüdistasid S. S.-i S. Matvejevilt 2000 krooni varguses, tüli käigus kannatanu tapmise eesmärgil läksid talle kallale, peksid rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha. Peksmise tagajärjel tekitasid S. Matvejev ja F.U S. S.-ile kaela kinnise tömbi trauma kilpkõhre murruga kõrivälja piirkonnas, sõrmuskõhre murruga, verevalumite ja tursetega häälepaelte, neelu, söögitoru ülaosa piirkonnas, mille tüsistusena tekkis mehhaaniline lämbus ägeda kopsu-südame puudulikkuse arenemisega ja kannatanu surm. Pärast tapmist panid F.U ja S. Matvejev toimepandud kuriteo varjamise eesmärgil S. S.-i surnukeha diivani pesukasti ja lahkusid korterist.
  14. Viru Maakohtu
  15. mai
  16. a otsusega tunnistati S. Matvejev ja F.U süüdi KarS § 113 järgi ja mõlemat karistati vangistusega 10 aastaks. Maakohus leidis, et S. Matvejevi ja F.U süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises, s.o tapmises KarS § 113 järgi on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Surnu ekspertiisi aktiga on tõendatud, et S. S.-i surma põhjuseks oli kaela kinnine tömp trauma koos nahaaluse verevalumiga kaela eespinna alaosas, kilpkõhre murruga kõrivälja piirkonnas, sõrmuskõhre murruga, verevalumite ja tursetega häälepaelte, neelu, söögitoru ülaosa piirkonnas, mille tüsistusena tekkis mehhaaniline lämbus ägeda kopsu-südame puudulikkuse arenemisega. Kaela kinnine tömp trauma on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist (võimalik, et järgneva pigistamisega) tömbi piiratud esemega (näiteks kängitsetud jalaga) kaela eespinna piirkonda lühikest aega (mõõdetav maksimaalselt minutites) enne surma. Lisaks surma põhjusele tõendab surnuekspertiisiakt, et kannatanut peksti tugevalt enne surma saabumist. Tunnistajate ja süüdistatavate ütlustega ning surnu ekspertiisi aktiga on tõendatud, et S. Matvejev ja F.U panid neile süüksarvatud teo toime. Samuti panid süüdistatavad teo toime koos, s.t esineb raskendav asjaolu KarS § 58 p 10 järgi. S. Matvejevil ja F.U oli ühine motiiv kannatanu peksmiseks. Nad mõlemad lõid kannatanut rusikaga ning jalgadega. Kumbki ei kutsunud sündmuskohale kiirabi ega politseid. Pärast kannatanu surma saabumist nad mõlemad püüdsid varjata laipa. Süüdistatavad panid teo toime kaudse tahtlusega.
  17. Viru Maakohtu
  18. mai
  19. a otsuse peale esitasid S. Matvejev ja F.U ringkonnakohtule apellatsioonid. 3.
  20. F.U apellatsioonis taotleti maakohtu otsuse tühistamist tema süüdimõistmises ja karistamises KarS § 113 järgi ning teo ümberkvalifitseerimist KarS § 121 ja § 306 järgi. Maakohus ei ole tuvastanud tapmise motiivi ja on valesti hinnanud tõendeid, jõudes seetõttu valele järeldusele, et just tema tappis kannatanu. Ta ei olnud võimeline kedagi jalaga lööma, kuna tal on varbad amputeeritud. 3.
  21. S. Matvejevi apellatsioonis taotleti maakohtu otsuse tühistamist tema süüdimõistmises ja karistamises KarS § 113 järgi ja tema õigeksmõistmist. Alternatiivsena taotles S. Matvejev süüdimõistmist KarS § 121 ja § 306 järgi. Maakohus on vääralt hinnanud tõendeid, kuna tema lõi kannatanut üksnes kaks korda.
  22. Tartu Ringkonnakohtu
  23. detsembri
  24. a otsusega jäeti Viru Maakohtu
  25. mai
  26. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 4.
  27. Maakohtu seisukohad on vastuoludeta ning selged. Maakohus on õigesti tuvastanud kõik tõendamiseseme asjaolud, osundanud seejuures vastavatele tõenditele, eelnevalt neid eraldivõetuna asjakohaselt hinnates. Seega on maakohus jälgitavalt tuvastanud, kuidas käesolevas kriminaalasjas käsitletavad sündmused aset leidsid, sellekohased kohtu seisukohad on vastuoludeta ja selged ja ringkonnakohus nõustub nendega. Maakohus on põhjendatult lugenud usaldusväärseks vaid osa tunnistajate poolt antud ütlusi. 4.
  28. Kuigi F.U puuduvad varbad, ei välista see kannatanu peksmist rusikate ja jalgadega või jala kasutamist kannatanu kaelale surumisel. Samuti nähtub esitatud tõendist, et F.U opereeriti varbaid ligi pool aastat enne kohtuasjas arutluse all olevaid sündmusi. 4.
  29. Asjaolul, kas keegi grupilises peksmises osalenutest lõi kannatanut seejuures ühel või mitmel korral, ei oma kaastäideviimise aspektist tähtsust. Kaastäideviijatena vastutavad kõik peksjad. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kannatanu suhtes vägivalla kasutamise initsiaatoriks oli S. Matvejev ja temaga ühines F.U. Lähtudes sündmuse tuvastatud asjaoludest on võimalik väita, et mõlemad süüdistatavad tegutsesid sisuliselt vaikival kokkuleppel. S. Matvejevi väide, et ta lõi kannatanut üksnes F.U käsul, ei ole ühegi tõendiga kinnitatud. Maakohus on asunud seisukohale, et kuigi kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kes tekitas kannatanu S. S.-i surma põhjustanud kaela piirkonna vigastuse, osundavad tõendid sellele, et süüdistatavad tegutsesid ühise tahtlusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selliste järeldustega. Süüdistatavad tulid kannatanu korterisse koos ja neil oli ühine motiiv kannatanu peksmiseks - väidetav S. Matvejevi raha vargus kannatanu poolt. Mõlemad peksid kannatanut rusikate ja jalgadega. Keegi neist kiirabi ega politseid ei kutsunud, vaid peitsid koos kannatanu laiba diivani pesukasti. Nimetatud faktilised asjaolud annavad aluse väita, et mõlemad süüdistatavad andsid kaastäideviijatena teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  30. Tartu Ringkonnakohtu
  31. detsembri
  32. a otsuse peale esitas kassatsiooni S. Matvejevi kaitsja vandeadvokaat T. Massalina kassatsiooni. Kassaator ei nõustu sellega, et mõlemal süüdistataval oli ühine motiiv süüteo toimepanemiseks. S. Matvejevil ja F.U ei olnud ühist tahtlust ning kooskõlastatud tegevusi S. S.-ile surmavate kehavigastuste tekitamiseks. Kaitsja taotleb Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist S. Matvejevi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 113 järgi ning uue otsusega S. Matvejevi tegevuse ümber kvalifitseerimist KarS § 121 ja § 306 lg 1 järgi, kergendades temale mõistetud karistust.
  33. Kassatsioonivastuses leiab ringkonnaprokurör M. Hütt, et kassatsioon on alusetu ega põhine kogutud tõenditel. Kassatsioonis toodud kaitsja väited on ringkonnakohtu poolt põhjalikult kontrollitud ja analüüsitud ning kohtotsuses on vastatud küsimustele, milliste tõendite alusel ringkonnakohus tuli järeldusele, et S. Matvejev tegutses ühiselt ja kooskõlastatult F.U-ga ning pani toime S. S.-i tapmise. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  34. Vastavalt KrMS § 363 lg-le 5 ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada. Riigikohus tühistab KrMS § 362 p 2 alusel kohtuotsuse, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Riigikohus tühistab kohtuotsuse ka siis, kui kohtud ei ole faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetlusõiguse norme ja on tuginenud kohtuotsust põhjendades ebaselgetele, mitteammendavatele või vastuolulistele seisukohtadele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  35. aprilli
  36. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-8-11, p 8,
  37. jaanuari
  38. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-103-10, p 7 ja
  39. mai
  40. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-19-09, p-d 15-16). Kassatsioonis tõstatatud küsimuste lahendamine eeldab maa- ja ringkonnakohtu poolt tõendatuks loetud tõendamiseseme asjaolude ümberhindamist, mis väljub Riigikohtu kriminaalkolleegiumi pädevusest.
  41. Samas KrMS § 3602 lg 3 alusel esitatud kassatsiooni piiridest väljudes leiab kolleegium, et Viru Maakohtu
  42. mai
  43. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  44. detsembri
  45. a kohtuotsused S. Matvejevi ja F.U süüdimõistmises ja karistamises KarS § 113 järgi tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p-de 2 ja 3 järgi kuuluvad tõendamiseseme asjaolude hulka ka kuriteokoosseis ja kuriteo toimepannud isiku süü. Millised asjaolud ja millistele tõenditele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt KrMS § 312 p-st 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Sellega seondub nõue, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused kriminaalasjas nr 3-1-1-85-00 - RT III 2000, 23, 253 ja kriminaalasjas nr 3-1-147-04 - RT III 2004, 17, 208). Kolleegium on seisukohal, et mitme süüdistatavaga kriminaalasjas tähendab eelöeldu vältimatult ka seda, et kohtuotsuse pinnalt peab olema jälgitav, millise tõendi alusel luges kohus tõendatuks igale süüdistatavale omistatud kuriteo. Ainult sellisel juhul on kohtukaebemenetluses võimalik kontrollida kohtu siseveendumuse kujunemist olukorras, kus kohtumenetluse pooled vaidlustavad näiteks kohtuotsust KrMS § 321 lg 2 p 4 mõttes vaid osaliselt.
  46. Kolleegium leiab, et Viru Maakohtu
  47. mai
  48. a süüdimõistev kohtuotsus käesolevas kriminaalasjas nendele nõuetele ei vasta. 9.
  49. Maakohtu otsuses on piirdutud vaid tõendite loetlemisega nende sisu refereerides, seostamata neid konkreetse süüdistatava ja talle omistatud kuriteoga. Maakohtu otsus sisaldab nimelt ainult tõendite loetelu ning nende alusel loetud tuvastatuks, et F.U ja S. Matvejev peksid S. S.-i surnuks. Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et tõendite loetlemine kohtuotsuses ei ole käsitatav kohtuotsuse põhistusena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, ning et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  50. novembri
  51. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-11-100-06 - RT III 2006, 44, 369; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  52. aprilli
  53. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-1604 - RT III 2004, 10, 119). Viru Maakohtu otsuse alusel ei ole arusaadav, milliste tõendite alusel on kohus lugenud tõendatuks F.U-le ja S. Matvejevile KarS § 113 järgi inkrimineeritud kuriteo. 9.
  54. Kui maakohtu otsus on nõuetekohaselt põhjendamata ja ringkonnakohus jätab selle kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tähelepanuta ning võtab osa maakohtu otsuse ebaselged, mitteammendavad ja vastuolulised järeldused omakorda aluseks oma otsuse tegemisel, siis on ka ringkonnakohus rikkunud kohtuotsuse põhistamise nõudeid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  55. oktoobri
  56. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-75-11, p 9). Tartu Ringkonnakohus, nõustudes maakohtu põhjendustega ja leides, et maakohus on jälgitavalt tuvastanud, kuidas käesolevas kriminaalasjas käsitletavad sündmused aset leidsid ning et sellekohased maakohtu seisukohad on vastuoludeta ja selged, on ise rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes.
  57. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 6 ning § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
  58. mai
  59. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  60. detsembri
  61. a kohtuotsused S. Matvejevi ja F.U süüdimõistmises ja karistamises KarS § 113 järgi täies ulatuses ja saadab kriminaalasja Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
  62. S. Matvejevi kaitsja T. Massalina esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks kassatsioonivastuse koostamise eest OÜ Narva Esimene Advokaadibüroole summas 153,01 eurot (sh käibemaks 25,50 eurot). Taotlusest nähtuvalt kulus kassatsioonivastuse koostamiseks poolteist tundi. Kolleegium peab taotluses märgitud toimingut S. Matvejevi kaitseks vajalikuks ning leiab, et selleks kulunud aeg on põhjendatud. Juhindudes RÕS § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
  63. detsembri
  64. a otsuse p-dest 2 ja 16, rahuldab kolleegium kaitsja taotluse. KrMS § 186 lg 1 alusel jätab kolleegium selle menetluskulu riigi kanda. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.