← Eesti

3-1-1-53-12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-53-12

  1. mai 2012 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kriminaalasi Mohammad Yaqub Haidari süüdistuses KarS § 386 lg 1 - § 22 lg 3 ja KarS § 289 (§ 2172 lg 1) järgi Tallinna Ringkonnakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus kriminaalasjas nr 1-06-16501 Mohammad Yaqub Haidari kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder, kassatsioon Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Helga Aadamsoo
  4. mai 2012, kirjalik menetlus
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. märtsi
  7. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  8. detsembri
  9. a otsused osas, millega jäeti tsiviilhagide tagamiseks aresti alla kinnistu asukohaga XXXXXXX XX, Saku alevik (registriosa nr XXXXX).
  10. Vabastada kinnistu XXXXXXX XX (registriosa nr XXXXX) aresti alt.
  11. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
  12. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Harju Maakohtu
  14. märtsi
  15. a otsusega tunnistati Mohammad Yaqub Haidari süüdi KarS § 386 lg 1 - § 22 lg 3 ja KarS § 289 (§ 2172 lg 1) järgi ning teda karistati vangistusega vastavalt 6 kuuks ja 4 aastaks. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis maakohus M. Y. Haidarile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu ja 4 päeva. Sama kohtuotsusega rahuldati muu hulgas kannatanute AS R (pankrotis) ja AS P (pankrotis) tsiviilhagid. M. Y. Haidarilt mõisteti välja 1 218 926 eurot 30 senti AS R (pankrotis) kasuks ja 57 206 eurot 52 senti AS P (pankrotis) kasuks. Maakohus otsustas jätta M. Y. Haidari vastu esitatud AS R (pankrotis) ja AS P (pankrotis) tsiviilhagide rahuldamise tagamiseks aresti alla kohtueelses menetluses arestitud AS T kinnistu XXXXXXX XX Saku alevikus.
  16. AS T kinnistu aresti alla jätmist põhistas maakohus järgmiselt. Vaatamata sellele, et XXXXXXX XX kinnistu ei ole vormiliselt kuulunud M. Y. Haidarile, on M. Y. Haidari olnud kinnistu faktiline omanik. Kinnistusraamatu kohaselt on
  17. juulil 2000 XXXXXXX XX kinnistu omanikuks kantud OÜ S.
  18. oktoobril 2002 on kinnistu omanikuna sisse kantud AS T. Tunnistajate ütlustest nähtub, et OÜ S ja AS T faktiliseks omanikus oli asutamisest alates M. Y. Haidari. Seda vaatamata sellele, et nende äriühingute asutajateks, osanikeks või aktsionärideks, samuti juhatuse ning nõukogu liikmeteks vormistati teatud perioodidel M. Y. Haidari alluvuses töötanud isikud. Viimased said osanikeks, aktsionärideks, juhatuse või nõukogu liikmeteks M. Y. Haidari korraldusel. AS T aktsiaid võõrandati korduvalt edasi. Aktsiaid omandanud isikud nende eest tegelikult midagi ei tasunud. XXXXXXX XX kinnistul asunud maja näol oli tegemist M. Y. Haidari ja tema perekonna eluruumiga ning AS T oli M. Y. Haidarile kuuluv aktsiaselts. Muud tegevust peale kinnistu omamise aktsiaseltsil polnud.
  19. jaanuaril 2002 müüs T. P. kõik AS T 10 aktsiat M. Y. Haidarile.
  20. märtsi
  21. a abikaasade ühisvara jagamise lepingust nähtub, et lahutatud abikaasad I. H. ja M. Y. Haidari jagasid ühisvara muu hulgas järgmiselt: OÜ S osa jäi I. H. lahusvaraks ja tema ainuomandisse; AS T kümme aktsiat kokku nimiväärtusega 400 000 krooni (100% aktsiakapitalist) jäid I. H. lahusvaraks ja tema ainuomandisse.
  22. märtsi
  23. a aktsiaraamatu väljavõtte kohaselt omas I. H. AS T aktsiaid 400 000 krooni eest. Kohus leidis, et vabanedes
  24. veebruaril 2004 vahi alt, on M. Y. Haidari püüdnud viivitamata päästa tema perekonna kasutuses olnud elumaja XXXXXXX XX kinnistul, sõlmides selleks abikaasade ühisvara jagamise lepingu, millega jättis OÜ S osa ja AS T aktsiad oma abikaasale.
  25. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Y. Haidari kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Muu hulgas vaidlustas apellant ka kinnistu XXXXXXX XX aresti alla jätmist.
  26. Tallinna Ringkonnakohtu
  27. detsembri
  28. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohtadega muu hulgas ka XXXXXXX XX kinnistu aresti alla jätmise küsimuses. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  29. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M. Y. Haidari kaitsja vandeadvokaat J. Tedder, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. 5.1 Kassaator leiab, et kohtud on M. Y. Haidarit süüdi tunnistades rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja tegelikult pole M. Y. Haidari talle süüksarvatud kuritegusid toime pannud. Kohtute järeldused rajanevad oletustel ja ebausaldusväärsetel tõenditel, millesse tulnuks suhtuda kriitiliselt. M. Y. Haidarit õigustavad tõendid on jäetud sisuliselt tähelepanuta. Olemasolevad kahtlused on kohtud tõlgendanud süüdistatava kahjuks. Kohtuotsused on nõuetekohaselt põhistamata. Sõltumata sellest on kaitsja seisukohal, et M. Y. Haidarile inkrimineeritud teod on kuritegudena aegunud. Samuti on kohtud ekslikult rahuldanud kannatanute tsiviilhagid. Maakohus arutas kriminaalasja alusetult süüdistatava osavõtuta, millega võeti M. Y. Haidarilt võimalus end põhjendamatute süüdistuste vastu kaitsta. 5.2 Seoses XXXXXXX XX kinnistu aresti alla jätmisega märgib kaitsja, et tegemist on AS T varaga, mis ei saa tagada M. Y. Haidari vastu esitatud tsiviilnõuete täitmist. Seega tulnuks ringkonnakohtul kinnistu aresti alt vabastada. Kinnistu kuulub AS-le T sõltumata sellest, kes oli või on aktsiaseltsi aktsionäriks.
  30. Kassatsioonivastuses taotleb prokurör kohtuotsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  31. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on kassaatori väited selle kohta, et kohtud rikkusid M. Y. Haidarit süüdi tunnistades oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja jätsid tähelepanuta kuritegude aegumise, ilmselgelt põhjendamatud. Kohtud järgisid faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusnorme. Riigikohus leiab sarnaselt ringkonnakohtuga, et maakohus on hinnanud tõendeid kogumis õigesti, tehtud järeldusi veenvalt põhistanud ja kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Maakohus on ka õigustatult leidnud, et käesolevas asjas oli olemas KrMS § 269 lg 2 p-s 2 sätestatud alus kriminaalasja arutamiseks süüdistatava osavõtuta. Samuti on maakohus otsuses ära näidanud, miks ei saa M. Y. Haidarile süüksarvatavaid kuritegusid lugeda aegunuks. Ühtlasi ei anna kassatsioonis märgitu alust asuda seisukohale, et kannatanute tsiviilhagide rahuldamine oli väär. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus eelnimetatud küsimustes muutmata jätta ja KrMS § 363 lg 4 p-st 2 juhindudes ei käsitle Riigikohus üksikasjalikult kaitsja neid väited, milles vaidlustatakse M. Y. Haidari süüditunnistamist ja karistamist, samuti kannatanute tsiviilhagide rahuldamist.
  32. Kolleegium peab põhjendatuks kassaatori seisukohta, et kohtud jätsid alusetult arestituks XXXXXXX XX kinnistu Saku alevikus.
  33. KrMS § 142 lg 1 sätestab, et vara arestimise eesmärk on tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Kolleegium selgitab, et viidatud sätte mõtte kohaselt saab isiku vara kriminaalmenetluses arestida või aresti alla jätta üksnes tema enda vastu suunatud tsiviilhagi või riigi konfiskeerimisnõude või talle mõistetava varalise karistuse tagamiseks. Näiteks on kolmanda isiku (KrMS § 401) vara arestimine konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks võimalik üksnes selleks, et tagada kolmandale isikule endale kuuluva vara võimalikku konfiskeerimist KarS § 83 lg 3, § 831 lg 2 või § 832 lg 3 alusel või kolmandalt isikult rahasumma väljamõistmist KarS § 84 alusel, mitte aga selleks, et tagada süüdistatava vara võimalikku konfiskeerimist või selle asendamist. Samuti ei saa tsiviilhagi tagamiseks arestida vara, mis ei kuulu sellele kahtlustatavale, süüdistatavale, tsiviilkostjale või kolmandale isikule, kelle vastu esitatud või esitatava tsiviilhagi tagamiseks vara arestimine toimub. Eeltoodud järeldus põhineb tõsiasjal, et kohtulahendit, millega mõistetakse ühelt isikult tsiviilhagi või riigi konfiskeerimisnõude katteks välja teatud vara, ei ole võimalik täita teise isiku vara arvel, kui selle teise isiku vastu ei ole samal või erineval materiaalõiguslikul alusel nõuet esitatud ja seda kohtu poolt rahuldatud. Erandiks on vaid juhtum, kus see teine isik annab ise nõusoleku kohtulahendi täitmiseks enda vara arvel. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et see, kui kohus koormaks rahalise nõudega hagi tagamiseks kolmanda isiku nõusolekuta tema vara, oleks vastuolus hagi tagamise olemusega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  34. jaanuari
  35. a otsus asjas nr 3-2-1-133-10, p-d 22-23).
  36. Käesolevas asjas on kohtud kindlaks teinud, et kinnistusraamatu järgi on XXXXXXX XX kinnistu omanik AS T. Seejuures pole tuvastatud, et kinnistusraamatu kanne oleks ebaõige. Ühtlasi on kohtud tõdenud, et M. Y. Haidari ei ole praegu ega ole ka kunagi olnud XXXXXXX XX kinnistu omanik. Samas asus maakohus ja temaga nõustuvalt ka ringkonnakohus seisukohale, et M. Y. Haidari oli XXXXXXX XX kinnistu "faktiline omanik". Seda seisukohta põhjendasid kohtud kokkuvõtlikult sellega, et kinnistu omaniku AS T aktsionärid, nõukogu ja juhatuse liikmed tegutsesid M. Y. Haidari arvel ja tema korralduste alusel ning tegelikult "kuulus" AS T M. Y. Haidarile. Kinnistul asuvat elamut kasutas M. Y. Haidari isikliku elukohana ja vahepeal omandatud AS T aktsiad võõrandas ta ühisvara jagamisel lepinguga oma endisele abikaasale selleks, et "päästa" tema kasutuses olnud elamu võlausaldajate nõuete eest. Kolleegium kohtute sellise käsitlusega ei nõustu.
  37. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 24 lg 1 esimese lause kohaselt on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Seega on juriidiline isik iseseisev õigussubjekt, keda ei saa samastada tema osanikeks, aktsionärideks, liikmeteks või juhtivtöötajateks olevate füüsiliste isikutega. Asjaõigusseaduse § 6 lg 2 teine lause sätestab, et juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teisele isikule. Seega ei põhine seadusel kohtute seisukoht, nagu saaks AS T või tema kinnistu lugeda tegelikult M. Y. Haidari omandis olevaks.
  38. Käesolevas asjas ei ole AS T vastu tsiviilhagi esitatud, samuti ei ole kohus rahuldanud ühtegi nõuet AS T vastu. AS T ei ole ka andnud nõusolekut selleks, et tema varaga võiks tagada M. Y. Haidari varaliste kohustuste täitmist. Seetõttu puudus maakohtul seaduslik alus jätta AS-le T kuuluv kinnistu aresti alla.
  39. Sõltumata eeltoodust juhib kolleegium tähelepanu ka sellele, et käesolevas asjas otsustasid kohtud AS T õiguste ja kohustuste üle, ilma et seda isikut oleks (nt kolmanda isikuna) kriminaalmenetlusse kaasatud ja tal oleks võimaldatud seaduses ettenähtud korras oma õigusi kaitsta. Teisisõnu võeti AS-lt T võimalus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2). Siinkohal kordab Riigikohus oma varasemat seisukohta, et KrMS § 401 lg 1 mõtte kohaselt tuleb kolmanda isikuna kriminaalmenetlusse kaasata iga isik, kes ei ole asjas kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu ega tsiviilkostja, kuid kelle subjektiivsete õiguste üle võidakse mõne KrMS § 306 lg-s 1 nimetatud küsimuse lahendamisel otsustada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  40. detsembri
  41. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 19.3). Seega isegi kui käesoleval juhul oleks olnud õiguslik alus jätta AS T vara aresti alla, poleks kohus saanud seda teha olukorras, kus AS T polnud kohtumenetluse poolena menetlusse kaasatud.
  42. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  43. märtsi
  44. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  45. detsembri
  46. a otsused osas, millega jäeti XXXXXXX XX kinnistu tsiviilhagide tagamiseks aresti alla, ja teeb uue otsuse, millega vabastab selle kinnistu aresti alt. Muus osas jätab Riigikohus vaidlustatud kohtuotsused muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.