Obsah (4)

§ 386§ 3891§ 73§ 201

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbiv

§ 386lg 1 (Kr

K § 1481 lg-d 2 ja 10;

§ 3891lg 2) järgi Tartu Ringkonnakohtu 21.

detsembri

1. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-5750 Aadu Jaansoo kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonna-prokurör Rita Hlebnikova
2. aprill 2012, kirjalik menetlus
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. detsembri
5. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-
7. Saata kriminaalasi Aadu Jaansoo vastu esitatud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagi osas uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus.
8. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viru Maakohtu
10. novembri
11. a otsusega tunnistati Aadu Jaansoo süüdi KrK § 1481 lg-te 2 ja 10 ning

§ 386

lg 1 (

§ 3891

lg 2) järgi ja teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata.

Süüdistuses

§ 201lg 2 p 2 järgi lõpetati kriminaalmenetlus Kr

MS § 199 lg 1 p 2 alusel aegumise tõttu. Maakohus rahuldas osaliselt Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagi, millega nõuti A. Jaansoolt 6 772 271 krooni ja mõistis süüdistatavalt kannatanu kasuks välja 5 772 271 krooni. AS Eesti Viljasalv tsiviilhagi jättis kohus läbi vaatamata.

1. A. Jaansoo tunnistati süüdi selles, et ta esitas AS Tamsalu Veskid juhatuse liikmena aktsiaseltsi maksudeklaratsioonides maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid. Seda järgmiselt. 2.
2. Maksustamisperioodidel juuni 2001 kuni aprill 2004 esitas A. Jaansoo aktsiaseltsi käibedeklaratsioonides maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid eesmärgiga jätta maksud maksmata. Valeandmete esitamine seisnes selles, et A. Jaansoo jättis osa AS Tamsalu Veskid tegelikust käibemaksuga maksustatavast käibest – kanamunade müügi AS-le MVG – käibedeklaratsioonides kajastamata. Valeandmete esitamise tagajärjel osutus AS Tamsalu Veskid deklareeritud tasumisele kuuluv käibemaksusumma 3 244 837 krooni võrra väiksemaks käibemaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast käibemaksusummast. 2.
3. Samuti esitas A. Jaansoo maksuhaldurile valeandmeid AS Tamsalu Veskid
4. a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis. Valeandmete esitamine seisnes selles, et aktsiaseltsi tuludeklaratsioonis jäeti kajastamata AS-lt MVG munade eest laekunud sularahast tehtud väljamaksed, mille kohta AS Tamsalu Veskid raamatupidamises puudusid nõuetekohased algdokumendid. Perioodil juuli 2001 kuni aprill 2004 laekus AS-lt MVG munade eest sularaha 20 429 620 krooni 95 senti, millest 10 390 000 krooni maksti AS Tamsalu Veskid pangakontodele. Ülejäänud 10 039 620 krooni 95 senti sularaha kasutati igakuiselt selleks, et maksta AS Tamsalu Veskid töötajatele nn ümbrikupalka ja teha väljamakseid A. Jaansoole endale. Kõigi nende väljamaksete kohta puuduvad algdokumendid. Kuna ei ole teada kuupäevi, millal kuludokumentideta väljamaksed tehti, siis loeti väljamaksete tegemise ajaks aprill
5. Valeandmete esitamise tõttu osutus AS Tamsalu Veskid deklareeritud tasumisele kuuluv tulumaksusumma 3 527 434 krooni võrra väiksemaks tulumaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast tulumaksusummast.
6. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas A. Jaansoo vastu tsiviilhagi summas 6 772 271 krooni, mis koosneb käibemaksusummast 3 244 837 krooni ja tulumaksusummast 3 527 434 krooni. Maakohus leidis, et riigil on käesoleval juhul tekkinud tsiviilõiguslik kahju hüvitamise nõue AS Tamsalu Veskid maksudeklaratsioonides valeandmeid esitanud A. Jaansoo vastu. Nõude materiaalõigusliku alusena käsitas kohus TsK § 448 lg-t 1 (
7. juulile 2002 eelnenud käitumise osas) ja VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p 7 (alates
8. juulist 2002 toimepandu osas). Sel ajal, mil riigi maksunõude ilmsikstulek A. Jaansoo poolt deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu viibis, AS Tamsalu Veskid pankrotistus. Seetõttu oli riik maksunõude avastamisel halvemas olukorras kui ta oleks olnud siis, kui A. Jaansoo oleks AS Tamsalu Veskid maksukohustuse õigel ajal ja õiges suuruses deklareerinud. Riigil tekkinud kahju suuruse leidmiseks tuleb maksuvõla sellest osast, mis riigil õnnestunuks maksumaksjalt sisse nõuda siis, kui juhatuse liige oleks deklareerimiskohustuse täitnud, lahutada maksuvõla see osa, mis on riigil võimalik äriühingult sisse nõuda pärast maksuvõla ilmsikstulekut. AS Tamsalu Veskid pankrot kuulutati välja Lääne-Viru Maakohtu
9. juuni
10. a otsusega. AS Tamsalu Veskid maksejõulisus vähenes alles
11. a sügisel. Kuni selle ajani oli äriühing täielikult maksejõuline. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Arvestades eeltoodut, leidis kohus, et A. Jaansoolt väljamõistetava kahjuhüvitise suurust tuleb võrreldes tsiviilhagis taotletuga vähendada 1 000 000 krooni võrra, ja rahuldas Eesti Vabariigi tsiviilhagi osaliselt, s.o summas 5 772 271 krooni.
12. Viru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid A. Jaansoo ja tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar. Mõlemas apellatsioonis taotleti maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ja A. Jaansoo õigeksmõistmist, samuti vaidlustati tsiviilhagi rahuldamine. Kaitsja apellatsioonis taotleti alternatiivselt ka kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist.
13. Tartu Ringkonnakohtu
14. märtsi
15. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
16. Ringkonnakohtu selle otsuse peale esitasid kassatsioonid A. Jaansoo kaitsja ja prokurör.
17. Riigikohtu
18. augusti
19. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-57-11 tühistati Tartu Ringkonnakohtu
20. märtsi
21. a ja Viru Maakohtu
22. novembri
23. a otsused A. Jaansoole mõistetud karistuse osas, samuti osas, millega rahuldati osaliselt Eesti Vabariigi tsiviilhagi A. Jaansoo vastu. A. Jaansoole mõisteti

§ 386lg 1 (Kr

K § 1481 lg-te 2 ja 10,

§ 3891

lg 2) järgi karistuseks vangistus kuueks kuuks ja see jäeti

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kolme aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Muus osas jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata.

1. Tartu Ringkonnakohtu istungil
2. novembril
3. loobusid apellandid apellatsioonidest, kuid ringkonnakohus ei võtnud loobumist vastu. Ringkonnakohtu
4. detsembri
5. a otsusega rahuldati Eesti Vabariigi tsiviilhagi täielikult ja TsK § 448 lg 1 (kuni
6. juulini 2002) ja VÕS § 1043 (alates
7. juulist 2002) alusel mõisteti A. Jaansoolt Eesti Vabariigi kasuks välja kuriteoga põhjustatud kahju summas 432 827 eurot (6 772 271 krooni). Kaitsja seisukohaga, mille kohaselt on tsiviilhagi aegunud, ringkonnakohus ei nõustunud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
8. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas A. Jaansoo kaitsja vandeadvokaat S. Sillar Riigikohtule kassatsiooni, taotledes ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks. Oma taotlust põhjendab ta järgnevalt. Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust, sest ei ole teinud süüdistatava ja tema kaitsja apellatsiooni alusel KrMS §-s 340 lg 2 nimetatud otsustust, vaid suurendas süüdistatava huvides esitatud apellatsioonide alusel süüdistatavalt väljamõistetud rahasummat (KrMS § 339 lg 1 p 12 rikkumine). Samuti jättis ringkonnakohus menetlusõigust rikkudes vastu võtmata apellatsioonist loobumise ja võttis apellatsioonimenetluses vastu uue tõendi. Vastuolus toimikus oleva tõendiga on apellatsioonimenetluses tuvastatud, et hageja sai maksunõudest teada alles
9. septembril
10. Tegelikult on arutatavas kriminaalasjas tuvastatud, et hageja sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada oluliselt varem ja hagi esitati pärast aegumist.
11. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova esitas kassatsioonivastuse, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmist. Prokuröri arvates ei olnud ringkonnakohtul õigust apellatsioonist loobumist vastu võtta ja kannatanu esindajalt täiendava tõendi vastuvõtmine oli õiguspärane. Ka ei nõustu prokurör kaitsja väitega, nagu oleks tsiviilhagi jäetud esitamata õigeaegselt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12. Kriminaalmenetluse seadustiku § 331 lg 2 kohaselt määrab kriminaalasja arutamise piirid ringkonnakohtus apellatsioon. Ringkonnakohtul on pädevus lahendada kriminaalasja üksnes siis, kui kohtumenetluse pool on seda apellatsioonis taotlenud. Seda tõdemust toetab ka KrMS § 333 lg 5, mille kohaselt jätab kohus apellatsiooni läbi vaatamata või lõpetab apellatsioonimenetluse, kui sellest on sama paragrahvi lõigetes 1-4 sätestatud korras loobutud. Apellatsioonist loobumise korral jõustub KrMS § 333 lg 7 kohaselt esimese astme kohtu otsus. Apellatsioonist loobumisest hoolimata on ringkonnakohus õigustatud jätkama kriminaalasja arutamist üksnes KrMS § 333 lg-s 6 sätestatud juhtudel, s.t kui ringkonnakohus tuvastab, et esimese astme kohus on kriminaalasja lahendades ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, millega on raskendanud süüdistatava olukorda, või et esimese astme kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust.
13. Arutatavas kriminaalasjas toimus apellatsioonimenetlus A. Jaansoo ja tema kaitsja apellatsioonide alusel. Ringkonnakohtu istungil
14. novembril 2011 teatas aga kaitsja apellatsioonidest loobumisest, mille ringkonnakohus jättis kriminaalkolleegiumi arvates alusetult vastu võtmata. Arvestades asjaolu, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15. augusti
16. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-57-11 tühistati A. Jaansoolt tsiviilhagi väljamõistmise osas nii Tartu Ringkonnakohtu
17. märtsi
18. a kui ka Viru Maakohtu
19. novembri
20. a otsus, ei saanud ringkonnakohtus asja uuel arutamisel aktualiseeruda küsimus süüdistatava olukorda raskendavast materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest või kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest maakohtu poolt – Riigikohtu otsusega oli maakohtu otsus juba tühistatud. Seega ei saanud ringkonnakohus jätkata KrMS § 333 lg 6 alusel kriminaalasja arutamist vaatamata apellatsioonidest loobumisele.
21. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et KrMS § 333 lg 7 kohaselt jõustub apellatsioonist loobumise korral maakohtu otsus. Arutataval juhul maakohtu otsus tsiviilhagi osas puudus tulenevalt asjaolust, et Riigikohtu
22. augusti
23. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-57-11 oli maakohtu otsus tühistatud. Samas otsuses oli aga Riigikohus andnud juhise, mille kohaselt tuli kriminaalasja tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas uuesti arutada. Seega oleks ringkonnakohus pidanud küll apellatsioonist loobumise vastu võtma, kuid seejärel saatma kriminaalasja Riigikohtu juhistes märgitud ulatuses uueks arutamiseks maakohtule.
24. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
25. detsembri
26. a kohtuotsuse ja rahuldades kassatsiooni osaliselt, saadab kriminaalasja A. Jaansoo vastu esitatud tsiviilhagi osas uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris