) § 131 lg 1 ja § 180 alusel, kuna OÜ Tallinna Laevatehas ei olnud maksnud talle
Välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ja seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel.
ei anna palgakriteeriumi täitmise hindamise osas PPA-le kaalutlusõiguse rakendamise võimalust ja seadusest tuleneva nõude täitmata jätmise korral tuleb keelduda tähtajalise elamisloa pikendamisest.
näol on tegemist eriseadusega, mistõttu TLS ega palgaseaduse sätted ei kohaldu.
ei sätesta, et välismaalane ei võiks töötada osalise tööajaga või viibida palgata puhkusel, kuid ka sel juhul on oluline täita palgakriteeriumi nõuet.
-s sätestatud palgakriteeriumi regulatsioon ja nõue, et töötamiseks elamisloa andmiseks peab välismaalase töötasu võimaldama tema äraelamise Eestis, aitavad tagada, et tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane ei jääks Eesti sotsiaalsüsteemile koormavaks ja omaks Eestis elades piisavalt rahalisi vahendeid. Eestis töötamiseks väljastatud tähtajalise elamisloa omamine ei ole põhjendatud juhul, kui välismaalane viibib tasustamata puhkusel või keeldub muul alusel töö tegemisest, kuna see ei oleks kooskõlas vastaval alusel Eestisse elama asumise eesmärgiga. OÜ Tallinna Laevatehas jättis täitmata
lg-s 1 sätestatud kohustuse maksta välismaalasele elamisloa saamise tingimuseks olevat tasu. PPA-l puuduvad tähtajalise elamisloa andmiseks usaldusväärsed tõendid, mille alusel saaks tuvastada, kas OÜ Tallinna Laevatehas maksab A. Aldokimovile
-s sätestatud palka. PPA-l on põhjendatult alus kahelda nimetatud ettevõtte usaldusväärsuses kohustuste täitmise osas. Elamisloa pikendamisest keeldumine ei riiva oluliselt isiku põhiõigusi ja sellega ei võeta isikult võimalust taotleda tähtajalist elamisluba Eestis teisel alusel või teise tööandja juures.
lg-t 1 tuleb tõlgendada TLS § 29 lg-st 6 lähtudes nii, et välismaalasega ei ole lubatud kokku leppida madalamas töötasus.
lg 1 mõte ei ole selles, et mingil konkreetsel ajavahemikul saadud palk ei võiks olla väiksem kui tasu alammäär. Tööandja ei ole kohustatud töötajale tasu maksma, kui töötaja pole erinevatel põhjustel tööandjale tööd teinud. Väär on vastustaja seisukoht, nagu ei sätestaks
välismaalasele võimalust töötada osalise tööajaga või viibida palgata puhkusel ja et sõltumata osalise tööajaga töötamisest või palgata puhkusel viibimisest tuleb täita
-st tulenevat palgakriteeriumi nõuet.
-s sätestatud välismaalaste palgakriteeriumi eesmärk on vältida Eesti tööturul odava võõrtööjõu kasutamist. Kaebajal tekkis palgata puhkuse vajadus perekondlikel põhjustel. Tööandja tasus kaebajale
lg-s 1 sätestatud töötasu ja aja eest, mil ta viibis puhkusel, arvestati talle töötasu lähtuvalt faktiliselt töötatud päevadest.
lg-t 1 ja tegi seetõttu põhjendamatu järelduse kaebaja tööandja ebausaldusväärsuse kohta
mõttes.
lg-t 1 tuleb tõlgendada nii, et tasu, mis vastab Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisele, peab tööandja välismaalasest töötajale maksma eeldusel, et töötaja töötab kogu kontrollitava perioodi vältel täistööajaga, milleks TLS § 43 lg 1 ja 2 kohaselt on eelduslikult 40 tundi nädalas ja 8 tundi päevas ehk viis tööpäeva nädalas. Kui töötaja töötab kontrollitaval perioodil vähem, tuleb
lg-s 1 sätestatud tasumiinimumi proportsionaalselt vähendada; 2) seda tõlgendust kinnitab esmalt see, et Statistikaamet avaldab andmeid Eesti keskmise palga kohta aasta keskmise brutokuupalgana, mis on statistiline näitaja kajastamaks keskmist täistööajaga töötava töötaja töötasu ühes kuus. Vastav märkus on andmete avaldamisel tehtud ka Statistikaameti veebilehel, kus märgitakse, et avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.
lg 1 eesmärk on, et tööandjad ei tooks Eestisse odavat tööjõudu töökohtadele, mida oleks võimalik täita ka kohaliku tööjõuga. Sama eesmärki kannab
§-s 177 sätestatud Eesti Töötukassa loa nõue.
lg 1 eesmärgiks ei ole iseenesest välismaalasest töötaja majandusliku toimetuleku tagamine. Vastav nõue on sätestatud
Kuna Eesti keskmisest brutokuupalgast 1,24 korda suurem töötasu tagab igal juhul toimetuleku, siis oleks
lõike mõte oleks selles, et töötaja peab igal juhul, sõltumata sellest, kui palju ta tööandjale tööd teeb, saama tasu, mis ühes kuus vastab arvestuslikult Eesti keskmise brutokuupalgale korrutatuna koefitsiendiga 1,24.
lg 4 toetab käsitlust, mille kohaselt on
lg-s 1 sätestatud tasuna silmas peetud töötasu alammäära täistööajaga töötamise korral, kuna just
lg-st 4 tuleneb, et töötajale makstav tasu peab tagama tema toimetuleku sõltumata sellest, kui palju töötaja tööd teeb. Seevastu ei saa
lg-st 1 tuleneda tööandjale kohustust maksta töötajale seal kindlaksmääratud suurusega töötasu sõltumata sellest, kui palju tööd töötaja tööandjale teeb; 3) töösuhte põhisisuks on see, et töötaja teeb tööandja juhtimise ja kontrolli all tööd ning tööandja maksab töötajale selle eest tasu. Töösuhteid reguleerivates õigusaktides on sätestatud juhtumid, mil töötajal ei ole kohustust tööd teha ja tööandjal ei ole kohustust töötajale palka maksta. Tööseadusandlus ei välista töötaja ja tööandja vahelisi kokkuleppeid, et teatud perioodil isik tööd ei tee ja palka ei saa, ilma et töösuhet lõpetataks. Üheks selliseks kokkuleppeks on töötajale nn palgata puhkuse võimaldamine. Tööandjale pandav kohustus maksta töötajale kindlaksmääratud suurusega tasu, sõltumata sellest, et töösuhteid reguleerivate õigusaktide kohaselt võib tööandjal olla õigus teatud aja eest töötajale üldse mitte tasu maksta, oleks vastuolus töösuhte iseloomuga ja ebaloogiline.
ei reguleeri töötaja ja tööandja vahelisi suhteid. Neid suhteid reguleerivad tööseadused ka juhul, kui töötaja on välismaalane. Vastustaja tõlgendusest lähtuvalt tuleks osatööajaga töötajale maksta samaväärset palka, mida sama tööd tegevale täistööajaga töötajalegi. See oleks vastuolus tööandja kohustusega kohelda töötajaid võrdselt. Samuti tuleks vastustaja tõlgendusega nõustumise korral maksta tööandjal täistööajaga töötajale, kes on viibinud terve kuu töövõimetuslehel, töötasuna ikkagi
lg 1 kohaselt arvutatud summa, kuigi tööseadusest tulenevalt ei tuleks töötajale sel kuul üldse palka maksta. Selline sekkumine töötaja ja tööandja vahelistesse suhetesse ei saa olla
a juulist septembrini. Selle aja jooksul on kaebajale Maksu- ja Tolliameti andmekogu järgi deklareeritud töötasu väljamakseid 77 387 krooni. Kaebaja viibis sel perioodil tööandjaga kokkuleppel palgata puhkusel 40 kalendripäeva. Pidades silmas viiepäevast töönädalat, jääb nende 40 kalendripäeva hulka arvestuslikult 10 puhkepäeva ja seega viibis kaebaja tööandjaga kokkuleppel ilma tasu saamata töölt eemal
a keskmine brutokuupalk 11 336 krooni.
lg-s 1 sätestatud töötasu miinimummääraks, millest kaebaja puhul lähtuda tuli, oli seega 14 056,64 krooni kuus. Kontrollitava perioodi töötasu miinimummääraks kujuneb 84 339,84 krooni ja minimaalseks tasuks ühe täistööajaga töötatud tööpäeva eest 658,91 krooni. Kaebaja töötas ja tööandjal oli kohustus talle tasu maksta 98 tööpäeval ning sellest lähtudes pidi tööandja talle
lg 1 järgi maksma tasu vähemalt 64 573,18 krooni, kaebaja tegelik töötasu oli aga 77 387 krooni. Seega leidis vastustaja ekslikult, et OÜ Tallinna Laevatehas maksis kaebajale 2010. a teisel poolaastal
Kohtule esitatud tõendite pinnalt ei saa teha järeldust, et tööandja ei maksnud kaebajale töötasu vähemalt
lg-s 1 sätestatud miinimummääras; 5)
§-s 180 sätestatakse tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alusena asjaolu, et isiku töötasu ei taga tema toimetulekut Eestis, samuti tööandja ebausaldusväärsus. Seejuures piisab, kui pädeval haldusorganil on põhjendatult alust kahelda tööandja usaldusväärsuses. Kuid haldusorganil tuleb seda kahtlust põhjendada. Välismaalasest töötajale makstava tasu suuruse osas võib selline kahtlus tekkida näiteks juhul, kui tuvastatakse asjaolud, mis viitavad sellele, et tegelikult makstav töötasu ei vasta maksuhaldurile deklareeritud summadele või et tööandja ja töötaja kokkulepped osatööaja või nn palgata puhkuste kohta on fiktiivsed ja reaalselt töötab töötaja täistööajaga, saades töötasu
lg-s 1 sätestatust vähem, sest valitud perioodidel vormistatakse töötaja palgata puhkusele ja tasu ei maksta. Ühtegi sellist asjaolu vastustaja antud juhul välja toonud ei ole. Vastustaja ei kahtle selles, et kaebaja palgata puhkusel viibis; 6) kohtumenetluse ajal teisel alusel tähtajalise elamisloa andmine ei võta isikult kaebeõigust ega anna alust kaebuse rahuldamata jätmiseks. Asjaolu, et kaebajale antakse elamisluba ühel alusel, ei välista, et teisel alusel elamisloa andmisest keeldumine rikub isiku subjektiivseid õigusi; 7) kuigi vaidlusaluse lahkumisettekirjutuse tegemise ajal elamisloa pikendamisest keeldumise otsus kehtis, muutub lahkumisettekirjutus elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse tühistamise tõttu õigusvastaseks. Sellisel juhul ei välista halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p 1 kohtuotsusega tühistatud haldusakti alusel antud järgneva haldusakti tühistamist. 6. PPA palus apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ja jätta A. Aldokimovi kaebus rahuldamata. 7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. detsembri 2011. a otsusega asjas nr 3-11-440 Tallinna Halduskohtu otsuse muutmata ja PPA apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuna: 1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumi seisukohad seaduse (sh
sätete) tõlgendamisel ei ole kohtutele siduvad. Teiseks on välismaalasele makstavale töötasule esitatavate nõuete sätestamisel kasutatud nii 14. juunist 2008 kuni 30. septembrini 2010 kehtinud
§-s 133 (lg 31) kui ka
§-s 178 (lg-d 1 ja 2) täpselt samasugust sõnastust. Halduskohus järeldas põhjendatult, et
lgs 1 sätestatud tasu tuleb mõista välismaalasest töötajale makstava tasu alammäärana täistööajaga töötamise korral; 2)
septembrini 2010 kehtinud
§-s 133 lg 6 esimese lause) kohaselt määratakse elamisloas töötamiseks kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sh vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht. Välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel (
30. septembrini 2010 kehtinud
lg 6 teine lause keelas välismaalasel töötada Eestis elamisloaga, milles ei ole tingimusi kindlaks määratud. Seega juhul, kui välismaalase suhtes soovitakse kehtestada Eestis töötamiseks üldiselt kehtivatest töö- ja puhkeaja või palga arvutamise tingimustest erinevad tingimusi, siis tuleb need tingimused kindlaks määrata töötamiseks antavas tähtajalises elamisloas. Käesolevas haldusasjas ei ole esitatud kohtule kaebajale väljastatud tähtajalist elamisluba töötamiseks, mille pikendamisest PPA vaidlustatud otsusega keeldus. Samas kinnitasid poolte esindajad ringkonnakohtu istungil, et kõnealuses töötamiseks antud tähtajalises elamisloas ei olnud määratud kindlaks üldiselt kehtivatest töö- ja puhkeaja või palga arvutamise tingimustest erinevaid tingimusi. Seega tuli kaebajale
lg-s 1 sätestatud tasu maksmise hindamisel arvesse võtta tema poolt kontrollitaval perioodil tegelikult töötatud aega, lähtudes Eestis töötajate töö- ja puhkeaega ning palga arvutamise korda reguleerivatest õigusaktidest.
lg 1 tõlgendamist vastustaja poolt soovitud viisil ei saa põhjendada üksnes vastustaja kartusega, et vastupidisel tõlgendamisel suureneb elamislubade väärkasutuse oht; 3) apellatsioonkaebuse viited
muutmise seadusele ja direktiivile 2009/50/EÜ ei ole asjakohased, kuna need reguleerivad Euroopa Liidu sinise kaardi väljastamist välismaalasele kõrget kvalifikatsiooni nõudval ameti- või töökohal töötamiseks. Kaebaja taotles tähtajalist elamisluba töötamiseks üldalustel. Kaebaja märgib õigesti, et ka sinise kaardi regulatsioon ei kohusta tööandjat säilitama töötajale palka töötaja enda soovil võimaldatud tasustamata puhkuse ajaks. Seadusemuudatuse välja töötamise töögrupi liikmete seisukohad ei ole aga kohtule siduvad; 4) poolte vahel puudub vaidlus faktiliste asjaolude, sh selle üle, et tööandja võimaldas kaebajale kontrollitaval perioodil tasustamata puhkust tema enda soovil. Seetõttu ei ole käesolevas asjas asjakohased ka apellatsioonkaebuse väited tööandja poolt palgakriteeriumi võimalikust väärkasutamisest ja raskustest palgakriteeriumi väärkasutamiste kontrollimisel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. PPA palub kassatsioonkaebuses tühistada Tallinna Ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu otsused ning jätta kaebus rahuldamata, kuna: 1) kaebajale võimaldati 2009. a eest 111 ja 2010. a eest 95 palgata puhkuse päeva, mille tõttu olid tema sissetulekud väiksemad, kui sätestab
lg 1; 2)
lg 1 otstarbeks on välistada olukord, kus ettevõte üritab palgakulude madalal hoidmiseks välismaalt Eestisse tuua odavat tööjõudu; 3)
ei sätesta, et välismaalane võiks töötada osalise tööajaga või viibida palgata puhkusel. Kui töötatakse osalise tööajaga või viibitakse palgata puhkusel, tuleb täita
lg-t 1; 4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumi seisukohtade kohaselt ei olnud palgakriteeriumi nõude eesmärk välistada osalise tööajaga töötamine, kuid sellisel juhul tuleb täita palgakriteeriumi miinimumnõue; 5) välismaalaste seadus on eriseadus muude töövaldkonda reguleerivate õigusaktide suhtes; 6) töölepingu seaduse kohaselt omab töötaja õigust seaduse alusel ettenähtud põhipuhkusele, mitte aga palgata puhkusele. Palgata puhkuse andmisel tuleb järgida
lg-s 1 sätestatud palgakriteeriumit; 7) kaebaja ega tööandja ei omanud tähtajalise elamisloaga sätestatud tingimuste alusel õigust palgata puhkusele minemiseks või selle lubamiseks. 9. A. Aldokimov palub vastuses jätta PPA kassatsioonkaebus rahuldamata, kuna: 1)
lg 1 tõlgendamisel tuleb arvesse võtta tegelikult töötatud aega ja lähtuda töö- ja puhkeaega ning palga arvutamise korda reguleerivatest õigusaktidest.
lg 1 ja TLS § 29 lg 6 tähendavad, et lubatud ei ole kokku leppida madalamas kui
Need sätted ei tähenda seda, et erinevatel perioodidel saadud palk ei saa olla väiksem kui tasu alammäär; 2) tööandja ei ole kohustatud töötajale maksma tasu, kui töötaja ei ole erinevatel põhjustel töötanud.
lg 1 kohaselt ei pea maksma tasu aja eest, kui töötaja ei tee tööd; 3) tööandja ei saatnud kaebajat palgata puhkusele, vaid seda soovis kaebaja ise. Palgata puhkuse vajadus tekkis kaebajal perekondlikel põhjustel vajadusega viibida kodumaal Ukrainas, mistõttu ei teinud ta tööandjale 2009. a tööd 133 päeva ja 2010. a 109 päeva. Sellised kokkulepped ei ole keelatud. Seadus selle aja eest tasu maksma ei kohusta; 4)
ei reguleeri töötaja ja tööandja vahelisi suhteid; 5) tööandja usaldusväärsuse hindamisel on PPA lähtunud valedest eeldustest. Välismaalasest töötajal on õigus tasustamata puhkusele selliselt, et töötasu ei maksta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10.
lg 1 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise korral välismaalase töötasu võimaldama tema toimetulekut Eestis.
sätestab: "Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmisest keeldutakse, kui tööandja ei ole töötaja otsimisel täitnud käesolevas seaduses sätestatud tingimusi, välismaalase töötasu ei taga tema toimetulekut Eestis, tööandjal on maksuvõlgnevusi või karistatus ebaseadusliku töötamise võimaldamise eest, ta ei ole täitnud seadusega sätestatud teavitamiskohustust või on muul põhjusel põhjendatult alust kahelda tema usaldusväärsuses." "Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed." (TLS § 5 lg 1 p 5) "Töölepingu seaduse kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal." (TLS § 28 lg 2 p 2) 11. Välismaalaste seadus kohustab tööandjat lisaks välismaalasest töötajale tasu maksmisele järgima nõuet tasu suuruse kohta. Seega kuulub
lg 1 reguleerimisalasse nii tööandja tasu maksmise kohustus kui ka selle tasu suurus. Tasu suuruse näol on tegemist välismaalase Eestis töötamise ühe tingimusega, mis lepitakse kokku ja kajastatakse töölepingus. Seega tuleb tööandjal ja välismaalasel töölepingus kokku leppida tasus, mis vastaks
lg-s 1 sätestatud nõudele, ning tööandja on töö eest kokkulepitud tingimustel ja ajal kohustatud tasu maksma (vt ka käesoleva otsuse p 13). 12. Kolleegium märgib, et välismaalase Eestis töötamise üks tingimus on täidetud, kui poolte vahel sõlmitud töölepingus on kajastatud tasu suurus, mis vastab
Kas tööandja hiljem ka reaalselt oma kohustust täidab või mitte, seda kontrollitakse tagantjärele, sest kui välismaalane asub esmakordselt tööle, siis ei ole tööandja eelnevalt talle tasu maksnud. Selleks, et PPA saaks kontrollida, kas tööandja täidab oma kohustust, on tal õigus esitada päringuid Maksu- ja Tolliametile välismaalasele makstud tasu kohta (
Näiteks juhul, kui PPA-l tekib kahtlus, et tegemist on näiliku tehinguga (töölepingus on kokku lepitud
Kui tööandja maksab välismaalasele Eestis töötamise eest välismaalaste seaduses sätestatud töötasu määrast väiksemat töötasu või jätab töötasu maksmata, siis on tegemist ka süüteoga ja tööandjale on ette nähtud karistus (
). Välismaalaste seaduse eelnõu 537 SEI kohaselt on tööandja poolt tasu maksmise kohustuse ja vastava sanktsiooni eesmärgiks välismaalase õiguste parem kaitse. 13. Käesolevas asjas ei väida PPA seda, et tööandja ei täitnud tasu maksmise kohustust, kuigi kaebaja tegi tööandjale tööd. PPA on seisukohal, et kuna kaebaja viibis palgata puhkusel, siis sellest tulenevalt ei vastanud tasu suurus
Kolleegium märgib, et töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töö eest makstav tasu see tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sh majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu. Seega üldjuhul makstakse töösuhtes töötasu tasuna tehtud töö eest. Ka
lg-s 1 sätestatud tööandja kohustust maksta välismaalasele tasu tuleb mõista selliselt, et see kohustus lasub tööandjal siis, kui välismaalane teeb tööandjale tööd.
lg-st 1 ei tulene tööandja kohustus maksta välismaalasele tasu, kui ta ei tee tööandjale tööd. Ühtlasi ei sätesta
lg 1 keeldu tööandjal ja välismaalasest töötajal kokku leppida palgata puhkuse andmises ega saamises. Kui töötaja kasutab palgata puhkust, siis ei tee ta tööandjale tööd ja talle tasu ei maksta. Seevastu, kui välismaalasest töötaja viibib enamiku ajast palgata puhkusel ega tee tööandjale tööd, siis lubab
Kui välismaalane viibib Eestis pikka aega palgata puhkusel ja tööandja ei maksa talle tasu, on sellises olukorras alust kahelda, kas välismaalase töötasu võimaldab tema toimetulekut Eestis. Halduskohus märkis, et kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei kahtle ka PPA, et kaebaja viibis kokkuleppel tööandjaga palgata puhkusel. Ühtlasi väidab A. Aldokimov vastuses kassatsioonkaebusele, et tema palgata puhkuse vajadus tekkis perekondlikel põhjustel ja ta pidi seetõttu viibima kodumaal. 14. Töötamiseks antud tähtajalises elamisloas määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sh vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht (
Välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel (
Ringkonnakohus leidis, et kaebajale antud tähtajalises elamisloas ei määratud kindlaks üldiselt kehtivast töö- ja puhkeaja või palga arvutamise tingimustest erinevaid tingimusi. Seega ei ole töötaja ega ka tööandja rikkunud töösuhte raames elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimusi. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kuna töötamiseks antud tähtajalises elamisloas ei määratud kindlaks välismaalase puhkeaja tingimusi ja
lg 1 ei keela tööandjal ja töötajal kokku leppida palgata puhkuses, oli pooltel õigus kujundada oma sellesisulisi töösuhteid töölepingu seadusest lähtuvalt. Seetõttu ei olnud käesolevas asjas õige tasu suuruse nõude täitmise hindamisel võtta arvesse perioodi, millal A. Aldokimov viibis palgata puhkusel. Kolleegium märgib täiendavalt, et
lg 1 kohustab PPA-d määrama tähtajalises elamisloas kindlaks vähemalt tööandja, töötamise koha ja töökoha. Eelviidatud säte lubab kindlaks määrata ka muid tingimusi. Muude tingimuste osas tuleb arvestada sellega, et elamisloaga töötamise tingimuste kindlaksmääramisega sekkub avalik võim töösuhte poolte õigusesse leppida ise kokku töötamise tingimused. PPA poolt töösuhtesse sekkumine läbi töötamise tingimuste kindlaksmääramise peab olema saavutatava eesmärgiga proportsionaalne ega tohi ülemääraselt piirata töösuhte poolte õigust ise kujundada oma töösuhteid lähtuvalt töölepingu seadusest. 15. Kuna tööandja ei ole välismaalasest töötaja (kaebaja) ees tasu maksmise kohustust täitmata jätnud ja töö tegemise eest makstud tasu vastas
lg-s 1 sätestatud nõudele, ei ole tööandja
Seetõttu ei esine alust kahelda ka tööandja usaldusväärsuses
mõttes ning PPA keeldus õigusvastaselt kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamisest. 16. Eeltoodust tulenevalt jääb kassatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium jätab Tallinna Ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kuna A. Aldokimov menetluskulude nimekirja ega kuludokumente Riigikohtule ei esitanud, jäävad kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.