) § 633 lg-test 2 ja 3 ning § 637 lg-st 2 tulenevalt peab apellatsioonkaebus olema esitatud kirjalikus vormis, sealhulgas kaebust esitama õigustatud isiku poolt alla kirjutatud.
lg 1 kohaselt võib avaldusi ja muid dokumente, mis peavad olema kirjalikus vormis, kohtule esitada ka elektrooniliselt, kui kohus saab esitatud dokumendi välja trükkida ja dokumendist teha koopiaid. Dokument peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab saatja tuvastada. Saatja loetakse üheselt tuvastatuks, kui elektronkirjale on lisatud saatja isikliku võtme abil moodustatud autentsustunnistus. Kostja apellatsioonkaebust ei olnud digitaalallkirjaga varustatud ning sellele ei olnud lisatud kostja isikliku võtme abil moodustatud autentsustunnistust. Seega ei vastanud esitatud kaebus seaduses sätestatud vorminõuetele.
lg 1 kohaselt piisab kirjaliku avalduse või kaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks avalduse või kaebuse edastamisest kohtule elektronpostiga tingimusel, et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kuid hiljemalt asja arutamisel kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul. Sama sätte lg-s 2 aga sätestatakse, et kohtulahendi peale kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse originaal esitada kümne päeva jooksul. Seega, kuna kostja edastas allkirjastamata apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 23. novembril 2011, oleks apellatsioonitähtajast kinnipidamiseks piisanud, kui kostja oleks edastanud kaebuse originaali ringkonnakohtule hiljemalt 5. detsembril 2011. Kostja ei esitanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul kaebuse originaali ringkonnakohtule ega taotlenud ka menetlustähtaja ennistamist.
lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektronposti teel ilma digitaalallkirjata ja jättis
lg-s 2 sätestatu kohaselt esitamata kaebuse originaali kümne päeva jooksul, luges ringkonnakohus, et kaebust ei ole kohtule esitatud ning
§-st 66 ei saa kohus seaduses sätestatud tähtaega pikendada. Nimetatud tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks samale ringkonnakohtule. Kaebuse järgi ei ole ringkonnakohus arvestanud
8. Kolleegium vastab kõigepealt määruskaebuse väitele
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 335 ja 336 näevad ette võimaluse esitada kohtule menetlusdokumente kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (§ 335) ja elektrooniliselt selleks ettenähtud vormis (§ 336).
lg 1 sätestab, et kirjaliku avalduse või kaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks piisab avalduse või kaebuse edastamisest kohtule faksi teel või elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tingimusel, et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kuid hiljemalt asja arutamisel kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul.
lg 3 kohaselt ei kohaldata sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut dokumendi edastamise korral elektrooniliselt, kui dokument on esitatud § 336 nõuete kohaselt.
lg-d 1 ja 3 näevad ette vorminõuded elektrooniliselt esitatud dokumendile, lg 4 näeb aga ette erandi.
lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil.
lg 4 tekstist nähtuvalt on tegemist normiga, mis võimaldab kohtul lugeda tavalise elektronpostiga esitatud menetlusdokument piisavaks, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus. Selline norm soodustab tsiviilasja lahendamist mõistliku aja jooksul, sest elektronposti teel on võimalik dokumente edastada oluliselt kiiremini kui muude sidevahenditega. Seetõttu on
§-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesande tagamiseks soovituslik
Siiski on normi rakendamine kohtu õigus ja rakendamise eelduseks kahtluse puudumine saatja isikus. 9. Kolleegium on seisukohal, et kohtulahendi peale esitatava kaebuse kohta
lg-t 4 kohaldada ei saa, kuna kaebuse originaali esitamise kohustuse kohta kehtivad erinormid. Nii näeb
lg 2 ette, et kohtulahendi peale kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse originaal esitada kümne päeva jooksul.
lg 3 ei tee kaebuse originaali esitamise suhtes sellist erandit, nagu tehakse teiste menetlusdokumentide suhtes viitega
§-le 336, mis hõlmab ka § 336 lg-t 4. Ka
lg 2 näeb ette, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et kostja ei esitanud ringkonnakohtule ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks
lg-t 2 rikkudes allkirjastatud kaebust, on ringkonnakohus jätnud kostja apellatsioonkaebuse õigesti menetlusse võtmata. 10. Kolleegium peab vajalikuks muuta ringkonnakohtu määrust osas, milles ringkonnakohus leidis, et kostjale anti ekslikult puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Kolleegium on seisukohal, et
lg 2 ei tähenda keeldu anda menetlusosalisele tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, kui tema esitatud menetlusdokumendil ei ole allkirja. Puuduste kõrvaldamise määruse tegemise näeb sel juhul ette
lg 1, mille kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Allkirja puudumise korral on tegemist kõrvaldatava puudusega. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus
Kolleegium märgib, et tähtaja puuduste kõrvaldamiseks määrab kohus kohe pärast allkirjata kaebuse saamist, kuid saab seda teha ka
11. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta
Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks
12. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon
Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.