Obsah (6)

§ 283§ 230§ 109§ 108§ 107§ 103

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-14-12 3

) § 157, § 165 lg 1 p 4), tehes järelduse, et kaebajale olid väljastatud kummikindad. Sellele järeldusele jõudmisel on ringkonnakohus tuginenud kaebaja tervisekaardi

1. oktoobri
2. a sissekandele, kus arsti otsus sisaldab fraasi "anda kummikindad". Ringkonnakohus on aga jätnud tähelepanuta kaebaja
3. jaanuaril 2011 halduskohtule esitatud kaebuse täienduses toodud väite, et talle
4. aastal reaalselt kummikindaid ei väljastatud, kuna vangla leidis selle olevat vangla julgeolekut ohustava (toimiku kd 1, leht 149). Vangla ei ole kaebaja sellele väitele vastu vaielnud. Kui ringkonnakohus pidas kummikinnaste kaebaja kambris olemasolu oluliseks asjaoluks, oleks tulnud põhjendada, miks kohus ei nõustunud kaebaja vastuväitega. Riigikohus ei pea aga vajalikuks asja ringkonnakohtule tagasi saatmist selle väljaselgitamiseks, kas kaebajal olid alates
5. a oktoobrist kambris kummikindad või ei, kuna kummikinnaste kasutamise võimalus oli vaid üks tingimustest, mis oleks taganud kaebaja tervise kaitstuse töötamisel.
6. Eeltoodust tulenevalt tühistab Riigikohus Viru Vangla
7. juuni
8. a käskkirja nr 6.-3/1145D. Riigikohus tühistab halduskohtu- ja ringkonnakohtu otsused osas, millega kohtud jätsid nimetatud käskkirja peale esitatud tühistamiskaebuse rahuldamata.
9. Kaebaja on õigesti märkinud, et ringkonnakohus, tühistades halduskohtu otsuse kahe vaide lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise osas, jättis käsitlemata kolmanda vaidlustatud toimingu - vaidemenetluses distsiplinaarkaristuse käskkirja täitmise peatamise taotluse lahendamata jätmine. Põhjendatud huvina selle toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks on kaebaja välja toonud kahju hüvitamise taotlemise soovi ja preventiivse huvi, et vangla lõpetaks õigusvastase halduspraktika ja järgiks seadusest tulenevaid tähtaegu.

§ 283

lg 1 kohaselt tehakse kaebeõigus kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Halduskohtumenetluse seadustiku

1. detsembrini 2011 kehtinud redaktsiooni § 7 lg 1 teise lause kohaselt võis kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel oli selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvina oli Riigikohtu praktika kohaselt mõistetav ka huvi vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt
2. aprilli
3. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-11, p 10,
4. juuni
5. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10, p 20 ja nimetatud punktides viidatud lahendid). Riigikohtu praktika alusel saab kaebaja preventiivset huvi praegusel juhul põhjendatuks pidada.
6. Kaebaja esitas
7. juunil 2010 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale vaide ning koos sellega taotluse käskkirja täitmise peatamiseks vaidemenetluse ajaks. Haldusmenetluse seaduse § 81 kohaselt võib vaiet lahendav haldusorgan haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Vangistusseadus sätestab vaiete lahendamiseks 30-päevase tähtaja (VangS § 11 lg 7).
8. juulil 2010 esitas kaebaja kaebuse halduskohtule. Vaideotsust selleks ajaks tehtud ei olnud, samuti oli lahendamata käskkirja täitmise peatamise taotlus. Ringkonnakohus tunnistas õigusvastaseks Viru Vangla toimingu, mis seisnes vaide mittetähtaegses lahendamises. Riigikohus tunnistab õigusvastaseks ka vastustaja tegevusetuse haldusakti täitmise peatamise vajalikkuse osas seisukoha võtmisel.
9. Eeltoodust tulenevalt rahuldab Riigikohus kassatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab haldus- ja ringkonnakohtu otsused osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja nõue Viru Vangla
10. juuni
11. a käskkirja nr 6.-3/1145-D tühistamiseks ning lahendamata nõue Viru Vangla toimingu (vaidemenetluses esitatud taotluse lahendamata jätmine) õigusvastasuse tuvastamiseks, ning teeb selles osas

§ 230lg 5 p 5 alusel uue otsuse, millega rahuldab nimetatud nõuded.

18.

§ 109lg 4 alusel muudab Riigikohus menetluskulude jaotust.

Ringkonnakohus rahuldas kaebuse 1/3 ulatuses ning mõistis kaebaja kasuks välja 1/3 taotletud menetluskuludest. Riigikohus rahuldab kaebuse 2/3 ulatuses (toimingute õigusvastasuse tuvastamise taotlus ja käskkirja nr 6.-3/1145-D tühistamise taotlus) ning jätab rahuldamata 1/3 ulatuses (käskkirja nr 6.-2/330-T tühistamise taotlus).

§ 108

lg 2 alusel jagab Riigikohus menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

1. Esimese astme menetluses taotles kaebaja vastustajalt menetluskulude 41 eurot ja 53 senti väljamõistmist (riigilõiv kaebuselt 15 eurot ja 97 senti, riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluselt 12 eurot ja 78 senti ning riigilõiv esialgse õiguskaitse asjas esitatud määruskaebuselt 12 eurot ja 78 senti). Apellatsioonimenetluses taotles kaebaja vastustajalt riigilõivu 15 eurot ja 97 senti väljamõistmist. Kassatsiooniastmes taotles kaebaja vastastajalt kassatsioonikautsjoni 25 eurot ning koopiate tegemise kulude 7 eurot ja 13 senti väljamõistmist.
2. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjoni tagastab Riigikohus kaebajale

§ 107lg 4 esimese lause alusel.

Seega puudub alus selle summa vastustajalt väljamõistmiseks.

§ 103

lg 1 p 2 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus-, ja muud sarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Riigikohus leiab, et menetlusdokumentidest ärakirja saamiseks tasutud riigilõiv on nimetatud punktiga hõlmatud ning kuulub kaebaja kohtuväliste kulude alla. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 43 eurot ja 9 senti (2/3 suurune osa summast 64 eurot ja 63 senti (41 eurot ja 53 senti pluss 15 eurot ja 97 senti pluss 7 eurot ja 13 senti)). Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann