Obsah (13)

§ 296§ 345§ 272§ 3011§ 302§ 226§ 276§ 330§ 292§ 341§ 289§ 398§ 193

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) §-st 289 ei tulene kostjate solidaarset vastutust hageja ees. Seadusandja ei ole sätestanud võimalust tuvastada üldkoosoleku otsuse väidetavat õigusvastasust ilma selle tühisust tunnustamata või siis otsust kehtetuks tunnistamata. Kui otsus osutub tühiseks või kehtetuks, siis taastatakse endine olukord ja hagejale ei ole tekkinud kahju, mille hüvitamist ta nõuab osaluse proportsiooni väidetava vähenemise tõttu. Kui aga isik ei soovi realiseerida talle seadusega antud õigusi väidetava rikkumise tuvastamiseks ja õiguste taastamiseks, vaid aktsepteerib väidetava kahju tekkimise fakti, on ta kahju tekkimise eest ise vastutav ning seda kahju ei tule võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 lg-test 1 ja 2 tulenevalt hüvitada. Seaduses on nähtud ette erandid, millal ei saa nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist ja saab nõuda kahju hüvitamist (aktsiate ülevõtmine, aktsiaseltsi ühinemine, aktsiaseltsi jagunemine ja aktsiaseltsi ümberkujundamine). Järelikult saab kahju hüvitamist nõuda vaid siis, kui ei ole võimalust ja alust otsuse tühisust tunnustada või otsust kehtetuks tunnistada. Olukorras, kus otsus ei ole tühine ning hageja ei ole esitanud tähtaegselt nõuet aktsiakapitali suurendamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks, ei ole hagejal õigust nõuda ka kahju hüvitamist. Ainult otsuse tühisuse tuvastamine või otsuse kehtetuks tunnistamine selle vastuolu tõttu seadusega võimaldab hagejal adekvaatselt tõendada kostjate väidetavat õigusvastast tegu. Isegi kui 2007. a majandusaasta aruanne oleks tulnud kinnitada enne aktsiakapitali suurendamise otsustamist, ei saa selline formaalne rikkumine olla otsuse tühisuse aluseks. Seadus ei näe kõnealuse rikkumise tagajärjena ette otsuse tühisust. Samuti ei ole aktsiakapitali suurendamise otsustamine enne 2007. a majandusaasta aruande kinnitamist tõlgendatav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena

§ 296mõttes.

Üldkoosoleku otsusega ei välistatud täiendavate aktsiate märkimisel ühe või mitme aktsionäri (sh hageja) eesõigust aktsiaid märkida, vaid välistati kõigi aktsionäride eesõigus ning otsustati seejärel anda märkimise eesõigus äriühingu tegevusse oluliselt panustanud juhtivtöötajatele. Asjaolu, et aktsiaseltsi juhtivtöötajad ja aktsionärid osaliselt kattusid, ei anna alust väita, nagu ei oleks kõigi aktsionäride märkimisõigust enne välistatud. Kuna

1. septembri
2. a otsus ei ole automaatselt tühine ja otsuse kehtetuks tunnistamist ei ole tähtaegselt taotletud, ei ole ka tähtsust, et hageja vaidlustas
3. oktoobri
4. a üldkoosoleku otsuse. Täiendavat heakskiitu
5. septembri
6. a otsus sisuliselt ei vajanud. Kuivõrd kostja järgis
7. septembril 2008 aktsiate emiteerimisel ettevõtte tavapärast praktikat, ei käitunud kostjad hea usu põhimõtte vastaselt. Sellise praktikaga oli kostja II endise juhtivtöötaja ja aktsionäri Kaido Tomasbergi vahendusel kursis ka hageja. Uute aktsiate emiteerimist ei saa võrdsustada aktsiate ülevõtmisega ega kohaldada sellele analoogset regulatsiooni. Alusetu on väide, et aktsiate proportsiooni muudatus tähendaks 2% aktsiate tegelikku kaotust. See vahe ei ole mõistlikkuse põhimõtet arvestades käsitatav kahjuna. Ka väidetavat kahjusummat pole hageja adekvaatselt tõendanud. Hageja esitatud audiitor Ksenia Lukkaneni hinnang, mille kohaselt on 2% kostja II aktsiate väärtuseks
8. septembri
9. a seisuga 1 483 000 krooni, on ebatäpne ja puudulik ning ei kajasta aktsiate tegelikku väärtust. Kõnealuse hinnangu alusel ei saa kahjunõuet taotletud suuruses mingil tingimusel rahuldada, kuna see sisaldab selgelt määrangut "kuni" ehk arvamuse kohaselt võib diskonteeritud rahavoo meetodi alusel leitav väärtus olla mis tahes summa 0 ja 1 483 000 krooni vahel. Põhjendatud ja õige ei ole ka konsolideeritud raamatupidamisliku väärtuse meetodil antud hinnang, et 2% aktsiate väärtus on 698 000 krooni, kuna kostja aktsiate hindamiseks ei ole kasutatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, sidusettevõtte UVS Eesti OÜ auditeeritud
10. a raamatupidamise aastaaruande andmeid, ei ole suheldud ettevõtte juhtkonnaga arengu ja investeerimisplaanide selgitamiseks jms. Asjaolu, et audiitor Ksenia Lukkaneni arvamus kostja aktsia hinna määramise kohta ei ole õige ja õiglane, tõendab Audiitorbüroo Liivanurm
11. juuli
12. a arvamus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle keskmine müügihind (turuhind). Kostja aktsiatega on alates
13. maist 2008 kuni praeguse ajani tehtud üks tehing. Kaido Tomasberg tegi
14. mail 2008 hageja osakapitali mitterahalise sissemakse 111 kostja aktsiaga (11,9% kogu kostja II aktsiakapitalist
15. mai
16. a seisuga). Kui 11,9% aktsiate väärtuseks oli 1 799 976 krooni, siis oli aktsiakapitalist 2% suuruse osa (aktsiate) väärtuseks 302 517 krooni. Hageja kahjunõue baseerub väitel, et ta jääb ilma osast varast (ettevõtte majandustegevuse tulemusena tekkinud/tekkivast kasumist). Samas on kostjate hinnangul ettevõtte majandustegevus tulenevalt osaluse andmisest juhtivtöötajatele edaspidi oluliselt kasumlikum ehk sõltumata sellest, et hagejale praegu kuuluva osaluse suurus on protsentuaalselt väiksem, on hageja tulu rahalises väljenduses tulevikus suurem või vähemalt võrdne sellega, mida ta oleks saanud siis, kui tema osaluse proportsioon oleks säilinud.
17. Harju Maakohus jättis
18. novembri
19. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
20. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
21. aprilli
22. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
23. Harju Maakohus jättis
24. juuni
25. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt otsustati kostja II aktsionäride
26. septembri 2008 erakorralisel üldkoosolekul uue nõukogu liikme valimine, aktsiakapitali suurendamine ja aktsionäri tõstatatud küsimuste arutelu ja nendele vastamine (tlk 16-23). Aktsiaseltsi
27. oktoobri
28. a üldkoosolekul otsustati kinnitada
29. septembri
30. a erakorralise üldkoosoleku otsus aktsiakapitali suurendamise kohta. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas
31. aprilli
32. a otsusega, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1)
33. septembril 2008 otsustati kostja II aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul suurendada aktsiakapitali 185 000 krooni võrra, väljastades selleks suunatud emissiooni kaudu 185 uut aktsiat nimiväärtusega 1000 krooni. Hageja nimetatud üldkoosolekul ei osalenud; 2) uute aktsiate märkimise eesõigus anti kostja II töötajatele, kelleks on Andrus Alev, Janno Aser ja Imre Reinson; 3)
34. oktoobril 2008 kiitis kostja II aktsionäride üldkoosolek heaks aktsiakapitali suurendamise otsuse; 4) aktsiakapitali suurendamise tulemusena muudeti aktsionäride osalusproportsiooni, mille tagajärjel vähenes hageja osalus kostjas II 2% võrra, so 11,9%-lt 9,9%-ni. Pooled vaidlevad

§ 345

lg 1 tõlgendamise üle.

§ 345

lg 1 järgi on aktsionäril eesõigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuse summaga. Aktsionäride eesõiguse võib välistada üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 3/4 koosolekul esindatud häältest. Juhatus peab aktsionäridele eelnevalt esitama kirjaliku selgituse, miks märkimise eesõiguse välistamine on vajalik, ja põhjendama selles ka aktsiate väljalaskehinda. Kostjate väidetel tuleneb nimetatud paragrahvist, et üldkoosolek võib otsustada, et aktsiate märkimise õigus antakse üksnes mõnele aktsiaseltsi töötajale. Aktsionäril on eesõigus uusi aktsiaid märkida ning märkimise eesõiguse välistamist peab juhatus aktsionäridele enne kirjalikult selgitama. Kostja II seda

1. septembri
2. a koosoleku protokolli kohaselt ka tegi. Maakohus nõustus kostjate seisukohaga, et hageja kahju hüvitamise nõude välistavad VÕS § 139 lgd 1 ja 2, kuna hageja pidanuks taotlema otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist. Kuna kostja II
3. septembri
4. a otsus ei ole tühine, sest koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud ning hageja ei esitanud kehtetuks tunnistamise nõuet seaduses sätestatud tähtaja jooksul, ei ole hageja õigustatud nõudma väidetava kahju hüvitamist. Rikutud ei ole ka aktsionäride võrdse kohtlemise printsiipi, sest
5. septembri
6. a otsusega suurendati aktsiakapitali juhtivate töötajate motiveerimiseks. See tähendab, et ükski aktsionär ei saanud osaleda uute aktsiate märkimises, mistõttu hagejat ei koheldud teistest aktsionäridest erinevalt ning seaduses (

§ 272) sätestatud võrdse kohtlemise printsiipi ei rikutud.

1. septembri
2. a otsuse ebaseaduslikuks pidamise tõttu nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude õigel ajal esitamisel olnuks hagejal võimalik väidetava kahju tekkimist välistada. Otsuse vastuvõtmisest oli hageja teadlik. Seda otsust käsitleti ka
3. oktoobri
4. a koosolekul, millest võttis osa ka hageja. Kostjad on tõendanud ja selgitanud asjaolu, et kostja II juhtivtöötajatele on antud võimalus aktsiakapitali suurendamisel aktsiaid nominaalhinnaga omandada. Juhtivtöötajatele anti võimalus aktsiakapitali suurendamise tagajärjel aktsiaid omandada, et suurendada nende motivatsiooni, millest tulenevalt on aktsiaseltsi majandustegevus olnud edukas ja oleks edaspidi veelgi kasumlikum. Kostjate põhjenduse kohaselt saab sellest kasu ka hageja, kuna aktsionärina oleks tema tulu rahalises väljenduses tulevikus suurem või vähemalt võrdne sellega, mis oleks saadud siis, kui hageja osaluse proportsioon oleks säilinud. Nimetatud väidet ei ole hageja kummutanud. Kõiki asjaolusid arvestades leidis maakohus, et hageja ei ole kahju saamist tõendanud. Maakohus nõustus ka kostjate väitega solidaarse vastutuse aluse puudumise kohta.

§-st 289 sellist võimalust ei tulene. Ka alternatiivsed nõuded tuleb jätta rahuldamata. Kuna hagejale saadeti koosolekul osalemise kutse seaduses sätestatud viisil, ei ole otsused tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise motiivil. Asjaolu, et majandusaasta aruanne kinnitati enne aktsiakapitali suurendamise otsustamist, ei ole

§ 3011

lg 1 p-s 4 nimetatud oluline koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine, mis tingiks vastuvõetud otsuse tühisuse. Kuna hageja ei esitanud hagi otsuse kehtetuks tunnistamiseks seaduses sätestatud tähtaja (kolm kuud otsuse vastuvõtmisest) jooksul, ei ole alust koosoleku otsust

§ 302lg 1 järgi kehtetuks tunnistada.

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi ning jätta menetluskulud kostjate kanda.
2. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
4. detsembri
5. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas kahju hüvitamise nõude ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 94 780 eurot 97 senti ja viivise 24 493 eurot 5 senti ning alates
6. detsembrist 2011 viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada kostja II aktsionäride
7. septembri
8. a üldkoosoleku otsuste tühisus ja tunnistada kehtetuks
9. oktoobri
10. a üldkoosoleku otsused. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole maakohus hinnanud poolte esitatud asjaolusid kahju tekkimise kohta. Samas on maakohus teinud vastuolulise järelduse, et kahju hüvitamise välistab VÕS § 139 lgte 1 ja 2 järgi hageja enda tegevusetus üldkoosoleku otsuse vaidlustamata jätmisel. Ringkonnakohtu arvates on VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamise eelduseks kahju tekkimise tuvastamine. Aktsiakapitali suurendamise ja uute aktsiate emiteerimise tõttu ei vähenenud hageja aktsiate arv, kuid ringkonnakohus nõustus hagejaga, et tema varaliseks kahjuks võib olla aktsiate väärtuse langus. See tähendab, et hagejal ei ole võimalik oma aktsiaid võõrandades saada sellist hinda, nagu ta oleks saanud enne aktsiakapitali suurendamist, kuna aktsiate arvu suurenemise tõttu on hageja osalus vähenenud. Oluline on ka see, et õigustatud isikud omandasid emiteeritud aktsiaid nominaalhinnaga, mis on turuhinnast oluliselt madalam. Samuti võib aktsia väärtust mõjutada võimalus saada vähem dividende. Vannutatud audiitor Ksenia Lukkanen on arvamuses (I kd, tl 103-113) kasutanud diskonteeritud vaba rahavoo meetodit ja võrdluseks raamatupidamisliku väärtuse (netovara) meetodit. Tehtud arvutuste järgi on diskonteeritud vaba rahavoo meetodi järgi 2% aktsiate väärtus 1 483 000 krooni ja konsolideeritud raamatupidamisliku väärtuse meetodit kasutades 698 000 krooni. Kuna

§ 226

järgi on aktsionäril õigus osaleda kasumi jaotamisel ja

§ 276

lg 2 järgi on tal õigus kasumiosale, siis on õiglane lähtuda kahju suuruse määramisel aktsionäri võimalusest saada oma aktsia eest tulevikus tulu. Diskonteeritud vaba rahavoo meetod arvestab ettevõtte varasemaid majandusnäitajaid, millest lähtuvalt hinnatakse tulevikus tekkivaid rahavoogusid, mida ettevõte suudab saavutada, arvestades sealjuures ettevõtte olemasolevat vara, innovatsioonivõimet, turupositsiooni ja muid olulisi näitajaid. Raamatupidamisliku väärtuse (netovara) meetod kajastab ettevõtte hetkeolukorda. Kolleegiumi arvates tagab diskonteeritud vaba rahavoo meetod seda, et kahjustatud isikule hüvitatakse ka tulu, mida tal oleks olnud võimalik saada tulevikus 2% suuremat osalust omades. Eeltoodu on vastavuses ka VÕS § 127 lg-ga 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostjad on seadnud audiitor Ksenia Lukkaneni arvamuse kahtluse alla, väites, et arvamuse andmisel ei ole kasutatud õigeid algandmeid. Kostjad väitsid, et arvestada oleks tulnud ka kostja II kahjumis olevate tütaräriühingute majandusnäitajatega, audiitor on valesti kostja II ja tema tütarettevõtete andmeid konsolideerinud ja arvestatud ei ole kostja II peamiste äripartnerite, kelleks on Tallinna Kaubamaja AS ja Tallink Grupp AS, aktsiate väärtusega, mis on olnud languses. Ringkonnakohus ei nõustunud kostjate vastuväidetega, leides, et need on jäänud paljasõnalisteks. Kostjad on esitanud küll vastuväited, kuid ei ole toonud esile, milliseks võiks kujuneda kostja II aktsia väärtus esiletoodut arvestades. Seda ei selgu ka kostjate esitatud vannutatud audiitor Urmas Liivanurme arvamusest (I kd, tl 129-130). Audiitor Urmas Liivanurm on selgitanud, et informatsiooni lisandumisel võib olla arvamus osaluse väärtuse kohta erinev, kuid arvamusest ei nähtu, milline see olla võiks. Kostja II 2% osaluse väärtuse 1 483 000 krooni õigsust seisuga

1. septembril 2008 eeldusel, et esitatud raamatupidamisdokumendid on õiged, on kinnitanud Ksenia Lukkanen ka
2. jaanuaril 2011 esitatud täpsustuses (I kd, tl 217). Ringkonnakohus leidis, et kostja II aktsiatega
3. a-l tehtud ühe tehingu põhjal ei saa teha järeldust, et tehingupoolte kokkulepitud hind on igal juhul võrdne turuhinnaga. Vannutatud audiitor Katrin Kaasiku arvamuse eesmärgiks ei olnud määrata Kaido Tomasbergi aktsiate väärtus. Audiitor Ksenia Lukkanen on oma arvamuses lähtunud kontserni ettevõtete näitajatest, mis tähendab, et tegemist on konsolideeritud andmetega, mis kajastavad täpsemalt kostja II majanduslikku seisundit. Asjaolule, et konsolideeritud andmete järgi võib saadud tulemus olla erinev sellest, mis saadakse ainult kostja II majandusnäitajaid hinnates, on viidanud ka vannutatud audiitor Urmas Liivanurm oma arvamuses (I kd, tl 129). Samas ei ole Urmas Liivanurm näidanud, milline võiks see erinevus olla. Konsolideeritud andmete kasutamine on põhjendatud ka seetõttu, et kostja II äritegevusest on
4. a-l viidud oluline osa üle tütarettevõttesse Nixor Eesti AS. Kostjad ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et juhtivtöötajatele suunatud aktsiaemissioon parandab kostja II majandusnäitajaid ja suurendab seeläbi ka hageja tulu. Hagejale kuuluvate aktsiate väärtust mõjutab ka see, kui suur on tema osalus aktsiaseltsis. Enne aktsiakapitali suurendamist kuulus hagejale üle 10% aktsiatest, mis andis talle võimaluse

§ 330

järgi nõuda erikontrolli korraldamist ja

§ 292

lg 1 p 2 järgi õiguse nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist, kuid osaluse vähenemisel 2% võrra tal enam neid õigusi ei ole. Seega on osaluse vähenemise tõttu vähenenud hageja võimalus sekkuda aktsiaseltsi juhtimisse ja otsustusprotsessi, mis mõjutab ka osaluse väärtust. Ringkonnakohus leidis, et kostja II aktsiakapitali suurendamisel hageja märkimisõiguse välistamisega ja tema osaluse vähenemisega tekkis hagejale kahju 1 483 000 krooni. Ringkonnakohus viitas

§-le 272, § 289 lg-tele 1 ja 2, VÕS § 115 lg-le 1, TsÜS §-dele 32 ja

1. Kostjale I kuulus
2. septembril 2008 kostja II aktsionäride üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel 71% aktsiatest, mis oli piisav

§ 341

lg 1 järgi aktsiakapitali suurendamise otsustamiseks.

§ 345

lg 1 järgi võis aktsionäride eesõiguse uute aktsiate märkimiseks välistada otsusega, mille poolt oli vähemalt 3/4 üldkoosolekul esindatud häältest. Arvestades, et hageja

1. septembri
2. a üldkoosolekul ei osalenud, siis oli otsuse vastuvõtmiseks piisav, et kostja I hääletas otsuse poolt. Seega oli kostja I olulist mõju omav aktsionär ja ilma tema poolthääleta ei olnud kostja II aktsionäride
3. septembri
4. a üldkoosolek võimeline otsuseid vastu võtma. Ringkonnakohus leidis, et
5. septembri
6. a otsus rikkus

§-s 272 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda aktsionäre võrdselt. Otsusega anti emiteeritavate aktsiate märkimisõigus kostja II töötajatele, isikute ringi määramise õigus anti juhatusele. Õiguse märkida uusi aktsiaid said juhatuse liige Imre Reinson, kes ei omanud enne kostja II aktsiaid, ning Andrus Alev ja Janno Aser, kes olid ka varem kostja II aktsionärid. Seega oli välistatud aktsiate märkimise õigus ainult hagejal ja kostjal I.

§ 345

lg 1 ei anna alust otsustada aktsionäride aktsiate märkimise eesõiguse välistamine ainult mõnede aktsionäride suhtes. Sellisel viisil märkimisõiguse välistamine on vastuolus

§-s 272 sätestatuga. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03 tehtud otsuses leidnud, et osaühingu puhul võib üksikute osanike märkimisõiguse välistada ainult nende endi nõusolekul. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust aktsiaseltsi puhul teha teistsugust järeldust. See, et aktsiaseltsi juhatus peab enne aktsionäridele selgitama eelisõiguse välistamise vajadust, ei tähenda, et nõusolekut poleks vaja. Tekitades vastuvõetud otsusega hagejale kahju, on kostja I rikkunud ka TsÜS §-s 32 sätestatut, mille kohaselt juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kostja I on aktsiakapitali suurendamise otsuse poolt hääletades kahjustanud hagejat ja pole käitunud hageja huve arvestades.

1. a-l toimunud kostja II aktsiate emissioonist ei saa järeldada, et äriühingus oli tavaks osa aktsionäride õigus aktsiate märkimisel välistada. Usutav on hageja väide, et aktsiakapitali suurendamise ja aktsiate märkimise välistamise eesmärgiks oli ka hageja osaluse vähendamine määrani, kus hagejal ei oleks õigust nõuda erikontrolli korraldamist. Kostja I tegevuse vastuolu hea usu põhimõttega kinnitab veelgi, et ka
2. oktoobri
3. a koosolekul hääletas ta
4. septembri
5. a otsuse kinnitamise poolt sellele vaatamata, et hageja oli selgitanud otsuse vastuolu

§ga 272 ja seda, et vastuvõetud otsus tekitab talle kahju. Kostja I tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos, kuna juhul, kui kostja I ei oleks olnud 24. septembril 2008 kostja II aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud otsuste poolt, ei oleks hageja osalus vähenenud ja talle kahju tekkinud. Kostjal I oli võimalus tekkinud kahju ära hoida, kui ta oleks hääletanud otsusele vastu. Järelikult on kostja I tekitanud hagejale süüliselt kahju 1 483 000 krooni ja ta vastutab hagejale tekkinud kahju eest

§ 289ja VÕS § 115 lg 1 järgi.

Kostja II vastu esitatud nõude alusnormiks on VÕS §

1. Enne on tuvastatud, et hagejale on kostja II aktsionäride
2. septembri
3. a üldkoosoleku otsuse tagajärjel tekkinud kahju. Kostja II aktsiakapitali suurendamine ja aktsiate märkimise võimaldamine viisil, kus aktsiate märkimise võimalus osal aktsionäridel välistati, on vastuolus

§-s 272 sätestatuga, mille kohaselt tuleb kohelda aktsionäre võrdsetel tingimustel võrdselt. Seega on täidetud VÕS § 1045 lg 1 p-s 7 sätestatud eeldus, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane. Hageja osaluse vähenemine kostja II aktsionäride hulgas, mille tagajärjel vähenes hageja osaluse väärtus, on käsitatav kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisena (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kostja II ei ole tõendanud, et ta ei olnud süüdi hagejale kahju tekitamises. Seega vastutab kostja II hagejale tekkinud kahju eest ja peab selle hagejale hüvitama. Kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt tulenevalt VÕS § 137 lg-st 1, mis sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.

§-st 289 ei tulene, et aktsionäril ja äriühingul ei ole võimalik solidaarselt kahju hüvitada. Kostjate solidaarvastutust ei välista see, et kahju hüvitamise aluseks olevad nõudenormid ja osaliselt ka asjaolud on erinevad. VÕS § 101 lg 2 järgi ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostjad ei ole esile toonud VÕS § 139 lg 1 kohaldamise aluseid. VÕS § 139 lg 2 kohaldamisel tuleb lisaks hageja käitumisele hinnata ka kostjate käitumist. Hageja on pärast

1. septembri
2. a otsusest teadasaamist pöördunud kostja II poole ja selgitanud, et vastuvõetud otsused kahjustavad teda ja nende vastuvõtmisel on rikutud seadust. Seega on hageja juhtinud kostjate tähelepanu võimalusele, et
3. septembri
4. a otsuse alusel aktsiaemissiooni läbiviimisel võib talle tekkida kahju, ja kostjatel oli võimalus kahju tekkimist vältida. Sellele vaatamata on kostja II aktsionärid, välja arvatud hageja, kinnitanud
5. oktoobri
6. a otsusega
7. septembril 2008 vastuvõetud otsust. Hagejalt ei saanud mõistlikult oodata, et ta
8. septembri
9. a otsuse kohtus vaidlustab, kuna kahju oleks saanud vältida ka viisil, kus kostja II aktsionärid oma
10. septembri
11. a otsust muudavad. Lisaks põhinõudele 94 780 eurot 97 senti (1 483 000 krooni) pidas ringkonnakohus põhjendatuks ka viivisenõuet 24 493 eurot 5 senti. Ajavahemiku eest alates
12. detsembrist 2011 kuni kohustuse täitmiseni mõistis ringkonnakohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise tõttu tuleb ülejäänud hageja nõuded jätta rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldas hageja kahju hüvitamise nõude, siis tulenevalt TsMS § 442 lg-st 8 ei põhjendanud ringkonnakohus, miks ta jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada kehtetuks kostja II aktsionäride üldkoosoleku
13. oktoobri
14. a otsused ja tuvastada
15. septembri
16. a otsuste tühisus. Samas ei tähenda eeltoodu hagi osalist rahuldamist, kuna hageja eesmärk oli saavutada ühe alternatiivselt esitatud nõude rahuldamine. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
17. Kostjad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega hagi rahuldati, ning jätta jõusse maakohtu otsus. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt saab aktsionär nõuda aktsionäride otsuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist ainult siis, kui otsuse vaidlustamine (otsuse tühisuse tunnustamine või otsuse kehtetuks tunnistamine) ei ole võimalik (nt

§ 398lg 3, § 441 lg 3, § 481 lg 3). Ts

ÜS § 38 lg-d 1 ja 2 on erinormiks VÕS 53. peatüki suhtes. Kohus on

§ 3011ja § 302 lg-t 2 ebaõigesti kohaldanud.

Kohus leidis ekslikult, et otsuse vaidlustamise õiguse kasutamata jätmine ei võta aktsionärilt õigust nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Hageja kahju hüvitamise nõue tulnuks jätta rahuldamata VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel. Hageja oleks saanud tekkinud kahju vältida üldkoosoleku otsuse vaidlustamise teel. Kahju hüvitamise nõue oleks tulnud jätta rahuldamata ka seetõttu, et selle esitamine oli vastuolus TsÜS § 138 lg-tega 1 ja 2. Kostja II ei olnud hagejale kahju tekitamises süüdi. Kostja II ei saanud mõjutada kuidagi oma aktsionäride üldkoosolekul otsuse vastuvõtmist. Maakohus ei hinnanud kahju tekkimise, kostjate vastutuse ja põhjusliku seosega seotud asjaolusid. Ringkonnakohus ei oleks pidanud neid asjaolusid ise hindama hakkama, vaid oleks pidanud asja saatma uueks arutamiseks tagasi maakohtule. Hinnates esimest korda olulisi tõendeid ja tuvastades uusi asjaolusid, on ringkonnakohus rikkunud kostjate kaebeõigust. Otsuse tõendusliku ja faktilisi asjaolusid tuvastava osa peale edasikaebamise täielik välistamine on vastuolus põhiseaduse (PS) § 24 lg-s 5 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Väidetavat puudust oleks saanud kõrvaldada üksnes maakohus, mitte aga ringkonnakohus. Ringkonnakohus leidis valesti, et kostja II otsus rikkus

§-s 272 sätestatud aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet. Ringkonnakohus leidis, et

§ 345

lg 1 ei võimalda otsustada aktsionäride aktsiate märkimise eesõiguse välistamist ainult mõnede aktsionäride suhtes.

1. septembri
2. a otsuse ja sellele lisatud selgituste kohaselt ei ole välistatud täiendavate aktsiate märkimisel ühe või mitme aktsionäri (sh hageja) eesõigus aktsiaid märkida, vaid välistati kõigi aktsionäride eesõigus ning otsustati seejärel anda märkimise eesõigus äriühingu tegevusse oluliselt panustanud juhtivtöötajatele. Aktsionäre on koheldud võrdsetel asjaoludel võrdselt. Aktsiate emiteerimisel järgiti ettevõtte tavapärast praktikat. Ringkonnakohus on kohaldanud vääralt

§ 289lg-t 1 ja VÕS § 137 lg-t 1, kohaldades kostjate solidaarset vastutust.

Kahju arvutamisel ei oleks pidanud kasutatama diskonteeritud rahavoogude meetodit, vaid lähtuma aktsiate turuhinnast (harilikust väärtusest), selle võimatusel aga aktsiate raamatupidamislikust väärtusest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt kasutatakse aktsiate väärtuse kindlaksmääramisel diskonteeritud rahavoogude meetodit üksnes olukorras, kus aktsionär kaotab oma tahte vastaselt aktsiad ning aktsionäril ei ole võimalust seda protsessi mõjutada. Audiitor Ksenia Lukkaneni hinnang on ka sisuliselt puudulik ja ebausaldusväärne, mida tõendab vannutatud audiitor Urmas Liivanurme arvamus. Asjaolud, mis on olulised tulevikuväärtuse tuvastamiseks nn diskonteeritud vaba rahavoo meetodil, on hinnangus jäetud arvestamata. Ringkonnakohus alustas viivisearvestust alates

1. oktoobrist
2. Kostjale II esitati 540 587 krooni suurune kahjunõue mitte enne kui
3. detsembril
4. Kostja I sai esitatud 540 587 krooni suurusest kahjunõudest teada alles hagimaterjalide kättesaamisel
5. Ringkonnakohus jättis arvestamata, et hageja suurendas oma kahjunõuet 540 587 kroonilt 1 483 000 kroonini alles
6. juunil 2009, mistõttu kahjusummalt 942 413 krooni ei saaks viivist arvestada enne kui alates
7. juunist
9. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostjate kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
11. Kostjad peavad ekslikuks ringkonnakohtu seisukohta, et otsuse vaidlustamise õiguse kasutamata jätmine ei võta aktsionärilt õigust nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Kolleegium leiab, et piirang, mille kohaselt saaks aktsionär nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui aktsionär on vaidlustanud aktsionäride üldkoosoleku otsuse, peaks olema selgelt sätestatud seaduses. Sellist piirangut seadusest ei tulene. Aktsionäri kahju hüvitamise nõude esitamine ei ole seega välistatud juhul, kui aktsionär ei ole vaidlustanud aktsionäride üldkoosoleku otsust. Hageja on tuginenud väitele, et aktsionäre on koheldud ebavõrdselt, kuna rikuti

§-s 272 sätestatud kohustust, ning sellega on tekitatud hagejale kahju. Esitades kahju hüvitamise nõude, saab kolleegiumi arvates tuvastada nõude põhjendatuse hindamise käigus ka seda, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet, isegi kui aktsionäride otsuseid pole eraldi vaidlustatud.

1. Kolleegium loeb põhjendamatuks kostjate väite, et kahju hüvitamise nõue tulnuks jätta rahuldamata VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel, kuna hageja oleks saanud tekkinud kahju vältida üldkoosoleku otsuse vaidlustamise teel. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 kohaselt kohaldatakse selle paragrahvi lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kostjad ei ole esile toonud VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks vajalikke asjaolusid, millest saaks järeldada, et kahju tekkis osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab. Põhjendatud ei ole ka VÕS § 139 lg 2 alusel hagi rahuldamata jätmine. Ringkonnakohus on tuvastanud, et hageja on pärast
2. septembri
3. a otsusest teadasaamist pöördunud kostja II poole ja selgitanud, et vastuvõetud otsused kahjustavad teda ja nende vastuvõtmisel on rikutud seadust. Hageja on juhtinud kostjate tähelepanu võimalusele, et
4. septembri
5. a otsuse alusel aktsiaemissiooni korraldamisel võib talle tekkida kahju. Samuti on hageja ainukesena kostja II aktsionäridest hääletanud
6. oktoobri
7. a koosolekul vastu otsusele kinnitada kostja II aktsionäride
8. septembri
9. a erakorralise üldkoosoleku otsus aktsiakapitali suurendamise kohta. Seega ei ole ka VÕS § 139 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud.
10. Põhjendatud ei ole kostja II väide, et ta ei olnud hagejale kahju tekitamises süüdi, kuna kostja II ei saanud mõjutada kuidagi oma aktsionäride üldkoosolekul otsuse vastuvõtmist. Kolleegium märgib, et juriidiline isik tegutseb oma organite kaudu. Tulenevalt TsÜS § 31 lg-st 5 loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks.
11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldustega ka selles osas, et
12. septembri
13. a otsus rikkus

§-s 272 sätestatud aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet.

§ 272

kohaselt tuleb aktsionäre võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.

§ 345

lg 1 teisest lausest tulenevalt võib aktsionäride eesõiguse märkida uusi aktsiaid välistada üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 3/4 üldkoosolekul esindatud häältest. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et

§ 345

lg 1 ei anna alust otsustada aktsionäride aktsiate märkimise eesõiguse välistamine ainult mõnede aktsionäride suhtes. Ringkonnakohus on õigesti viidanud Riigikohtu 29. jaanuari 2003. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, mis käsitles osaniku eesõigust osaühingu puhul (

§ 193lg 1).

Nimetatud lahendi p-s 15 leidis Riigikohus, et märkimise eesõiguse välistamine või piiramine ainult ühel või osal osanikest on lubatud üksnes juhul, kui osanik sellega ise nõustub. Mõjuva põhjuse olemasolul, st kui ühingu huvid nõuavad tungivalt osaniku nõustumist märkimisõiguse välistamisega, võib osanikult aga nõusolekut nõuda. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et eelnimetatud seisukoht kehtib ka aktsiaseltsi puhul. 16. Ringkonnakohus leidis, et kostja I vastutab hagejale tekitatud kahju eest

§ 289

ja VÕS § 115 lg 1 alusel ning kostja II deliktiõiguse järgi VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kostjad vastutavad hageja ees tekitatud kahju hüvitise maksmise eest VÕS § 137 lg 1 alusel solidaarselt. VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega ei välista kostjate solidaarvastutust see, et kahju hüvitamise aluseks olevad nõudenormid on erinevad.

§ 289ei välista solidaarse vastutuse kohaldamist.

1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on piisavalt põhjendanud ka seda, miks tuleb praegusel juhul lähtuda diskonteeritud rahavoogude meetodist, leides, et see arvestab ettevõtte eelnevaid majandusnäitajaid, millest lähtuvalt hinnatakse tulevikus tekkivaid rahavoogusid, mida ettevõte suudab saavutada, arvestades sealjuures ettevõtte olemasolevat vara, innovatsioonivõimet, turupositsiooni ja muid olulisi näitajaid (vt ka Riigikohtu
2. detsembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-145-04). Samuti on ringkonnakohus piisavalt põhjendanud, miks ei saa lähtuda audiitor Urmas Liivanurme arvamusest - nimetatud arvamusest tuleneb küll, et aktsia väärtus võib informatsiooni lisandumisel olla erinev, kuid arvamusest ei nähtu, milline võiks olla 2% aktsiate tegelik väärtus.
4. Kostjad heidavad ringkonnakohtule ette ka seda, et ringkonnakohus oleks pidanud saatma asja uueks arutamiseks tagasi maakohtule. Kolleegium leiab, arvestades menetlusökonoomia põhimõtet (TsMS § 2) ja seda, et maakohus oli juba asja arutanud varem kaks korda, et ringkonnakohtus asja lahendamine asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata oli põhjendatud. PS § 24 lg-st 5 tulenev kaebeõigus ei ole piiramatu.
5. Tasutud kautsjon arvatakse kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse.
6. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes kannavad TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi kostjad solidaarselt. Hageja võib TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Jaak Luik