Obsah (10)

§ 383§ 377§ 381§ 378§ 384§ 371§ 701§ 368§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 377 lg-st

1. See lahend käsitleb garantiist tulenevate väljamaksete tegemise peatamist hagi tagamise abinõuna olukorras, kus kohtul palutakse tuvastada, et kostjal ei ole õigust nõuda garandilt garantii väljamaksmist. Nimetatud abinõu kohaldamine on mõistlik, kui garantiil on käimasoleva vaidlusega tihe side (kui sellega tagatakse vaidluses lahendatavaid nõudeid), kui garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi ning kui garantii realiseerimise peatamine ei oleks kostja huve arvestades ebaproportsionaalne, mh kui on tagatud, et kostja ei kaota seeläbi faktilist võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata. Taotletav hagi tagamise abinõu tagab hageja õiguste kaitse hagi rahuldamise korral ning koormab kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Garantii realiseerimise peatamisel ei kaota kostja võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata. Hagi tagamata jätmine põhjustaks hagejale märkimisväärseid kulutusi ning tekitaks suure varalise kahju, sest kui garant maksab kostjale garantii alusel raha välja, peab hageja selle summa garandile tagasi maksma ning lisaks tasuma ka intressi, samuti asuma alusetult väljamakstud summat kostjalt sisse nõudma. Hageja vastu on algatatud saneerimismenetlus, mille eesmärgipärasus muutuks garantii alusel väljamakse tegemise tagajärjel ebatõenäoliseks. Saneerimismenetluse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa hageja pankrotistumise.
2. Tartu Maakohus keelas
3. juuli
4. a määrusega hagi tagamise abinõuna garandil garantiikirja alusel rahaliste väljamaksete tegemise kostjale kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Maakohus leidis, et hagi tagamise taotlus on piisavalt põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Enne garantii alusel raha väljamaksmist on vajalik saada selgus, kas kostjal on õigus garantiinõue maksma panna. Garantiikirja alusel väljamakse tegemine muudaks tuvastushagi nõude täitmise võimatuks, sest hagejal ei ole võimalust nõuda, et tunnustataks selle summa tasumata jätmist, kui kohustus on juba täidetud. Hagi rahuldamise korral ei pea hageja esitama uut alusetu rikastumise või kahju hüvitamise nõuet. Hageja taotletud hagi tagamise abinõu koormab kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kostja ei kaota tegelikult võimalust garantiinõuet realiseerida juhul, kui hagi jääb rahuldamata. Maakohus leidis, et hageja esitatud hagi kui tuvastushagi ei ole

§ 383lg 11 reguleerimisalas olevaks nõudeks.

Seda sätet ei saa tõlgendada selliselt, et ka rahalise nõude puudumise tuvastamise nõue oleks hõlmatud

§ 383lg-st 11 tuleneva tagatise andmise kohustusega.

Tagatise andmise eesmärk on vastaspoolele hagi rahuldamata jätmisest tekkida võiva kahju hüvitamine, kuid praeguse juhtumi puhul saab kostja hagi rahuldamata jätmise korral realiseerida oma õiguse panna garantii maksma. Seega ei saa vastaspoolele ka hageja nõude rahuldamata jäämisel tekkida mingit olulist kahju. 3. Kostja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule. Tagatud hagi on perspektiivitu. Kostja on andnud enne lepingust taganemist hagejale mitu korda võimaluse lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, kuid hageja ei täitnud kohustusi isegi täiendava tähtaja jooksul. Maakohus ei ole motiveerinud, milles seisneb hageja huvide ülekaal võrreldes kostja huvidega. Kui kohus rahuldas hagi tagamise taotluse, oleks ta pidanud kohustama hagejat andma kostjale tekkiva kahju katteks tagatise (

§ 383

), sest vaidlusalune tagatis ei kata isegi uue riigihanke kallinemisega tekkivaid kahjusid, rääkimata laenuintressi tasumisega seotud kahjust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 4. Tartu Ringkonnakohus jättis 31. oktoobri 2011. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

§ 377

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 381

lg 2 sätestab, et hagi tagamise avalduses tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistada. Hageja on hagi tagamise avalduses põhistanud nii nõuet, mille tagamist soovitakse, kui ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on vaidlustatud määruses vastavad põhistused märkinud. Ringkonnakohus leidis, et maakohus tagas hagi õigesti. Maakohus on hagi tagamise abinõuna

§ 378

lg 1 p 4 alusel keelanud kindlustusandjal garantiikirja alusel rahaliste väljamaksete tegemise kostjale kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Maakohus on õigesti hagi taganud enne hagi menetlusse võtmist.

§ 384

lg 1 kohaselt lahendab kohus hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Kohus võib hagi tagamise avalduse lahendada hiljem, kui ta soovib kostja enne ära kuulata. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta kostja väited hagi alusetuse ja perspektiivituse kohta, sest hagi tagamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus vaidlust sisuliselt. Samuti ei ole maakohus keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 alusel, s.o maakohus ei ole lugenud esitatud hagiavaldust alusetuks või perspektiivituks. Hagi esitamise sisuline põhjendatus selgub edasises menetluses. Tuginedes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10 tehtud lahendi p-s 14 toodud seisukohale, leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul esinevad kõik tingimused hagi tagamiseks hageja taotletud viisil, s.o kindlustusandja antud garantii on seotud tihedalt käimasoleva vaidlusega, garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi, mis väljenduksid garandile tagatissumma ja viivise tagasimaksmises, ning garantii realiseerimise peatamine ei ole kostja huve arvestades ebaproportsionaalne, sest hagi rahuldamata jätmise korral ei kaota kostja õigust nõuda garantiist tuleneva tagatissumma tasumist. Ringkonnakohus arvestas ka asjaolu, et hageja vastu toimub saneerimismenetlus ja hageja kohustus tagada garandile tagatissumma 1 700 000 krooni (108 649 eurot 80 senti) võiks kutsuda esile hageja maksejõuetuse. Hagi tagamine taotletud viisil teenib ka kostja huve, sest juhul, kui garant maksaks kostjale tagatissumma välja, pärast aga selguks, et kostjal ei olnud õigust töövõtulepingust taganeda, peaks kostja hüvitama hagejale garandile tasutud tagatissumma koos lisanduvate kuludega.

§ 378

lg 4 järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hagi tagamisel tuleb arvestada eelkõige hageja õigustatud huvisid, kuid mööndusega, et hagi tagamise abinõu ei koormaks kostjat ebaproportsionaalselt. Kostja väidab, et tal on tekkinud kahju, mis väljendub selles, et hageja ei ole oma töövõtulepingust tulenevat kohustust täitnud, mistõttu kostja peab korraldama uue riigihanke ja ehitushindade tõusmise tõttu kandma lisakulusid. Ringkonnakohus möönis, et hagi tagamine võib koormata kostjat, kuid selline koormamine ei ole ülemäärane. Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et maakohus oleks pidanud

§ 383

lg 1 alusel kohustama hagejat andma tagatise kostjal tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks.

§ 383

lg 1 sõnastusest lähtuvalt on selle kohaldamine või kohaldamata jätmine kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Maakohus on teinud diskretsiooni piires otsustuse mitte kohustada hagejat andma tagatist kostjal tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks ning ringkonnakohtul ei ole alust kohustada hagejat

§ 383lg 1 alusel tagatist andma.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud

§ 377lg-s 2 loetletud hagi tagamiseks vajalikke asjaolusid.

Riigikohus on

1. oktoobri
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10 leidnud, et garantiist tulenevate väljamaksete tegemise peatamine on mõistlik, kui garantiil on käimasoleva vaidlusega tihe side, garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi ning garantii realiseerimise peatamine ei oleks kostjate huve arvestades ebaproportsionaalne, mh kui on tagatud, et kostjad ei kaota seeläbi faktilist võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata. Kui maakohus leiab, et hageja tuvastusnõuet on võimalik praeguses asjas põhimõtteliselt tagada, tuleb hinnata, kas hageja on põhistanud asjaolusid, millest saab järeldada, et garandil kostjatele garantii alusel raha maksmise keelamine on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Ringkonnakohus ei ole motiveerinud, milles seisneb hageja huvide ülekaal võrreldes kostja huvidega. Hageja ei ole põhjendanud, et tal tekkib hagi tagamata jätmisega oluline kahju. Kostja peab seevastu korraldama uue riigihanke, peab võtma raha puudumise tõttu laenu ja tasuma sellelt intressi ja lepingutasusid. Maakohus pidanuks kohustama hagejat andma kostjale tekkivate kahjude katteks tagatise, sest vaidlusalune tagatis ei kata isegi uue riigihanke kallinemisega tekkivaid kahjusid, rääkimata laenuintressi tasumisega seotud kahjudest. Kohtumääruses peaksid olema mingisugused põhjendused selle kohta, miks ei peeta vajalikuks kostjale tagatise andmist võimaliku tekkiva kahju hüvitamiseks.
3. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Kohtud on kostjale tekkivat võimalikku kahju hagi tagamise lahendamisel arvesse võtnud. Kostja ei ole viidanud kahjule, mis tal võiks tekkida hagi tagamise tõttu. Tagatist andma kohustamine on

§ 383

lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, mistõttu kohus ei pidanud kostjale tagatist määrama. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb

§ 701lg 3 alusel rahuldada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Koos
2. juulil 2011 esitatud hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, paludes keelata garandil teha kostjale garantii alusel väljamakseid kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.
3. Hagi tagamise taotluses tugines hageja garandi välja antud garantiikirjale nr 697093, millega garant garanteeris hageja kohustuse tasuda kostjale tagatissumma 1 700 000 krooni, kui hageja ei suuda täita töövõtulepingut, millega ta kohustus rekonstrueerima Valga Gümnaasiumi
4. juuliks
5. Kostja esitas
6. juunil 2011 hagejale täitmistagatise väljamaksmise nõude, milles palus hagejal tasuda tagatissumma 1 700 000 krooni
7. juuliks 2011 ning märkis, et kui hageja õigeks ajaks oma kohustust ei täida, siis on kostja sunnitud pöörduma garandi poole ja realiseerima garantiikirjaga antud tagatise. Garantiikirja p 3 järgi on garant kohustatud garantiilepingust tuleneva kohustuse täitma 30 tööpäeva jooksul alates nõudekirja saamisest (tl 53). Hageja leidis, et kostjal ei ole seaduslikku alust nõuda garandilt garantiikirjaga antud tagatise realiseerimist, kuna selleks vajalikud eeldused ei ole täidetud - tegemist ei ole hageja suutmatusega töövõtulepingut täita, vaid kostja enda vabatahtliku valikuga leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 alusel katkestada. Samuti leiab hageja, et isegi juhul, kui esineks hüpoteetiline alus garandilt täitmistagatise realiseerimist nõuda, ei ole selle realiseerimine võimalik enne, kui kostja on põhjendanud ja tõendanud, et talle on tekkinud 1 700 000 krooni suurune kahju. 10.

§ 377

lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Selle sätte järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine.

§ 377

lg 2 sätestab, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

§ 378lg 3 järgi võib tagada ka tuvastushagi.

1. Kolleegium on
2. oktoobril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10 tehtud lahendi p-s 11 leidnud, et hagi tagamise korras on põhimõtteliselt võimalik keelata kolmandast isikust garandil väljamaksete tegemine kostjatele. Kolleegium leidis samas lahendis, et olukorras, kus kohtul palutakse tuvastada, et kostjal ei ole õigust nõuda garandilt garantii väljamaksmist, mahub hageja taotletud hagi tagamise abinõu põhimõtteliselt hagi esemeks oleva vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise alla. Tegemist on

§ 378lg 1 p-s 4 nimetatud hagi tagamise abinõuga.

Selle rakendamisel ei saa panna kolmandale isikule aktiivseid kohustusi (st temalt raha välja mõista), kuid saab panna keelu anda raha üle just kostjale ja näha ette raha maksmise (kui seda soovitakse teha) nt kohtutäiturile või kohtu deposiitkontole. Praeguses vaidluses on ringkonnakohus nõustunud maakohtuga ja hagi on tagatud hageja taotletud viisil. 12. Kolleegium selgitab, et otsuse p-s 11 öeldut arvestades võiks hagi tagamine taotletud viisil olla põhjendatud ainult siis, kui garantii realiseerimine kostja poolt oleks hageja ja kostja vahelises suhtes vastuolus töövõtulepingus kokkulepituga, s.t kostja rikuks garantii esitamisega töövõtulepingut. Kolleegium leiab, et

§ 368

lg 1 mõttes õiguslik huvi esitada selline tuvastushagi, mille eesmärgiks on takistada teisel poolel garantiid realiseerimast, on ainult siis, kui hageja toetub asjaolule, et kostja rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist lepingut. Pooltevahelise

1. aprilli
2. a töövõtulepingu p 12.1 järgi kohustus hageja töövõtjana andma kostjale kui tellijale enne tööde algust täitmistagatise, milleks on krediidiasutuse garantiikiri summale, mis vastab kümnele protsendile pakkumuse maksumusest ning mis peab kehtima alates töö tegemise algusest ja olema jõus kuni töö vastuvõtmiseni. Sama lepingu p 13.7 järgi oli kostjal tellijana õigus igal ajal kontrollida, kas ehitustööde maht ja kvaliteet vastavad kehtestatud nõuetele. Tööde mittevastavuse ilmnemisel oli kostjal tellijana õigus määrata hagejale kui töövõtjale mõistlik tähtaeg puuduste likvideerimiseks, kusjuures määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral oli kostjal õigus lepingust taganeda ja nõuda hagejalt täitmistagatist kümne protsendi ulatuses lepingus märgitud tööde üldmaksumusest. Hageja on esitanud tuvastushagi, milles palub kindlaks teha, et kostjal ei ole töövõtulepingust tulenevat kahju hüvitamise nõuet, kuna hageja ei ole lepingut rikkunud ja kostjal polnud alust lepingut lõpetada. Hagi tagamise taotlust põhistab hageja muu hulgas asjaoluga, et kostjal pole õigust täitmistagatise realiseerimist nõuda, sest tal ei olnud õigust lepingut üles öelda, mistõttu ei ole tegemist garantii realiseerimiseks vajaliku olukorraga, s.o hageja suutmatusega lepingut täita. Seega on hageja ilmselt tuginenud asjaolule, et garantii realiseerimisega rikuks kostja töövõtulepingut.
3. Kolleegiumi märgib, et juhul, kui hageja toetub hagiavalduses asjaolule, et kostja rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist lepingut (vt otsuse p 12), tuleb hagi tagamise korras garantii-järgsete väljamaksete peatamiseks garantiiga tagatavast võlasuhtest tuleneva vaidluse lahendamiseni kohtul

§ 378lg-st 4 tulenevalt poolte huve kaaluda.

Selleks tuleb hinnata hagi tagamisest või tagamatajätmisest pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi. Kui kostja suudab hagejale garantii realiseerimisest tingitud võimalikud negatiivsed tagajärjed (nt garandi tagasinõue, intressi maksmise kohustus) hüvitada (s.h ei ole kahtlust kostja maksevõimes) ja garantii realiseerimine ei põhjusta tõenäoliselt hageja maksejõuetust ega olulisi makseraskusi, ei tuleks vähemalt üldjuhul garantii kui mitteaktsessoorse õigusinstrumendi olemuse säilitamise huvides eelistada hageja huve, ja selline hagi tuleb jätta tagamata. Kaalumiseks vajalikud asjaolud peab esitama hageja, vajaduse korral võib hagi tagamiseks ära kuulata ka kostja seisukoha. 14. Kolleegium leiab, et ei maakohus ega ka ringkonnakohus pole hagi tagamist põhjendanud sellega, et kostjapoolne garantii realiseerimine oleks hageja arvates käsitatav töövõtulepingu rikkumisena.

§ 381

lg 1 p 2 järgi peab hagi tagamise avaldus sisaldama hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid.

§ 384

lg 2 järgi, kui kohus leiab, et hagi tagamise avaldus ei vasta seaduse nõuetele ja puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, kusjuures puuduse õigeaegse kõrvaldamata jätmise puhul jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata. 15. Maakohus on hagi tagamist põhjendanud asjaoluga, et garantii realiseerimise korral ei oleks hagejal võimalust nõuda tuvastushagi nõude täitmist, sest hagejal puuduks võimalus nõuda selle summa tasumata jätmise õiguse tunnustamist, kui kohustus on juba täidetud. Kolleegiumi arvates ei ole maakohtu selline põhjendus hagi tagamiseks piisav. Praegusel juhul sellises tuvastushagis ei ole hagi tagamise eesmärgiks kohtulahendi täitmise tagamine, vaid pooltevahelise vaidlusaluse õigussuhte esialgne reguleerimine

§ 377lg 2 järgi (vt otsuse p 11).

Ringkonnakohus, nõustudes maakohtu määruse põhjendusega, on lisanud, et hagi tagamine on põhjendatud ka asjaoluga, et hageja suhtes toimub saneerimismenetlus ja hageja kohustus maksta garandile tagatissumma võiks kutsuda esile hageja maksejõuetuse. Kolleegiumi arvates ei ole ka saneerimismenetluse toimumise fakt ainuüksi piisavaks hagi tagamise aluseks. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille alusel võiks järeldada, et hagejat ähvardab oht muutuda maksejõuetuks. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et õige ei ole ringkonnakohtu käsitlus, et sellises tuvastusnõudes on hageja õigustatud huvi kostja huviga võrreldes eelistatud (vt otsuse p 13). Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus ei põhjendanud, milles seisneb hageja huvide ülekaal võrreldes kostja huvidega. 16. Kolleegium leiab, et kuigi ka maakohtu hagi tagamise määrus ei ole piisavalt põhjendatud, ei oleks õige ka maakohtu määruse tühistamine ja hagi tagamise avalduse saatmine maakohtule uueks läbivaatamiseks, sest sel juhul tekiks menetluslik olukord, kus vahepeal ei oleks hagi tagatud ja kostja võiks hagi tagamise sisuliselt välistada või muuta selle mõttetuks. See oleks vastuolus hagi tagamise põhimõttega. Seetõttu leiab kolleegium, et hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebust lahendades, võib ringkonnakohus vajaduse korral ka ise

§ 384lg 2 alusel nõuda hagejalt hagi tagamise avalduse puuduste kõrvaldamist.

Hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel peab ringkonnakohus eeltoodut arvestades tuvastama, kas hageja esitatud hagi tagamise asjaolud annavad alust hagi tagamiseks, ning andma vajaduse korral hagejale tähtaja asjakohaste asjaolude esitamiseks. Samuti peaks ringkonnakohus kaaluma

§ 383

lg-st 1 tulenevat võimalust teha hagi tagamine sõltuvaks tagatise andmiseks vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Praeguses asjas võib kostja võimalikuks tekkivaks kahjuks olla uue riigihanke kallinemise tõttu tekkiv kahju, samuti laenuintressi tasumisega seotud kahju. 17. Kolleegium jätab menetluskulud

§ 173lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.

18. Tasutud kautsjon tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel määruskaebuse rahuldamise tõttu tagastada.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu