Obsah (5)

§ 339§ 331§ 334§ 361§ 186

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbiv

§ 339lg 2 tähenduses.

Asja sisu osas leiab kaitsja, et kuriteo toimepanemine M. Vaganovi poolt on usaldusväärselt tõendamata. Segadus valitseb röövimise toimepanemise aja osas – selle kohta on kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt erinevaid versioone alates kella 21-st kuni 23-ni. Teiseks on kohus lugenud põhjendamatult ebausaldusväärseteks tunnistajate N. V.-i, U. P. ja A. M.-i ütlused neis mõnede detailide osas sisalduvate vastuolude tõttu. Seevastu kannatanu K. T. vastuolulisi ütlusi on kohus lugenud põhjendamatult usaldusväärseteks.

1. Prokurör esitas kassatsioonile vastuse, milles taotletakse ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmist. Prokuröri hinnangul ei ole ringkonnakohus menetlusõigust rikkunud, sest M. Vaganovi väited selle kohta, et ta sai ringkonnakohtu määruse kätte alles
2. novembril 2011, on paljasõnalised. Isegi kui see nii oli, võinuks M. Vaganov oma seisukohad ringkonnakohtule esitada hilinemisega. Kaitsja etteheited seoses tõendite hindamisega on põhjendamatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Tulenevalt

§ 331

lg-s 11 sätestatust võib ringkonnakohus vaadata kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses. Samas sättes märgitakse, et sel juhul määrab ringkonnakohus tähtaja, mille jooksul apellatsioonimenetluse pooled võivad kohtule oma seisukohti esitada. Arutatavas asjas on ringkonnakohus

1. novembri
2. a määrusega andnud apellatsioonimenetluse pooltele oma seisukohtade esitamiseks aega
3. novembrini
4. Selle määruse koopia on saadetud süüdistatavale M. Vaganovile, tema kaitsjale ja prokurörile. 10.

§ 334

lg-s 1 sätestatu kohaselt võib ringkonnakohus suulises menetluses arutada kriminaalasja süüdistatava osavõtuta eeskätt juhul, kui on tuvastatud, et süüdistatav on kohtukutse ja apellatsiooni kätte saanud, kuid on teatanud, et ei soovi istungil osaleda või jätnud mõjuva põhjuseta istungile ilmumata. Kriminaalkolleegium märgib, et valides apellatsioonimenetluse kirjaliku vormi, tuleb ringkonnakohtul analoogiliselt veenduda, et menetlusosalised (sh süüdistatav) on määruse kirjalike seisukohtade esitamiseks antud tähtaja kohta ka tegelikult kätte saanud. Üksnes nii on võimalik tagada menetlusosalisele ärakuulamisõigus. Pole ümber lükatud M. Vaganovi väide, et ta sai määruse kätte alles 10. novembril 2011, mistõttu ei jäänud talle reaalset võimalust kohtu määratud tähtajaks enda seisukohti esitada. Tagamata süüdistatavale võimalust esitada oma seisukohti, ei võimaldanud ringkonnakohus M. Vaganovil kirjalikus apellatsioonimenetluses seaduses ettenähtud viisil osaleda, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes (vt ka RKKKo-s asjas nr 3-1-1-42-11, p 8).

1. Kuna ringkonnakohtu otsus tuleb otsuse p-s 10 märgitud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada, ei käsitle kriminaalkolleegium kassaatori väiteid süüdistuse sisuks oleva teo tõendatuse küsimuses.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 361lg 1 p-st 6 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 13.

detsembri

1. a otsuse ja saadab kriminaalasja Tartu Ringkohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Kaitsja kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.
2. M. Vaganovi kaitsja M. Saar esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks Advokaadibüroole Saar & Ko kassatsiooni koostamise eest summas 230,40 eurot (sh käibemaks 38,40 eurot). Taotlusest nähtuvalt kulus kassatsioonivastuse koostamiseks kaksteist pooltundi. Kolleegium peab taotluses märgitud toimingut M. Vaganovi kaitseks vajalikuks ning leiab, et selleks kulunud aeg on põhjendatud. Juhindudes RÕS § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
3. detsembri
4. a otsuse p-dest 2 ja 16, rahuldab kolleegium kaitsja taotluse.

§ 186lg 1 alusel jätab kolleegium selle menetluskulu riigi kanda.

1. Kuna vandeadvokaat M. Saar lahkus Eesti Advokatuurist enne kriminaalasja arutamist Riigikohtus, määras Riigikohus M. Vaganovile uueks kaitsjaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat Veljo Viiloli. Ka V. Viilol on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse kindlaksmääramiseks Veljo Viiloli Advokaadibüroole kassatsioonimenetluses M. Vaganovile riigi õigusabi osutamise eest. V. Viilol on
2. aprillil 2012 esitanud Riigikohtule täiendavad seisukohad vastusena prokuröri kassatsioonivastusele. Tasu kindlaksmääramise taotlusest nähtuvalt on kaitsjal kulunud kaheksa pooltundi kriminaalasja materjalidega tutvumiseks ja nende õiguslikuks analüüsiks ning neli pooltundi täiendavate seisukohtade esitamiseks. Kolleegium peab taotluses märgitud toimingut M. Vaganovi kaitseks vajalikuks ning leiab, et selleks kulunud aeg on põhjendatud. Juhindudes RÕS § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
3. detsembri
4. a otsuse p-dest 2 ja 16, rahuldab kolleegium kaitsja taotluse.

§ 186lg 1 alusel jätab kolleegium selle menetluskulu riigi kanda.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg