Obsah (11)

§ 322§ 390§ 8§ 2742§ 17§ 389§ 331§ 14§ 339§ 361§ 186

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise ku

§ 322

ja § 390 lg 1 nõuetele ei teavitanud ringkonnakohus prokuratuuri määruskaebusest T. Tammekivi ega tema kaitsjat. Kaitsja sai ringkonnakohtu määrusest teada alles 23. jaanuaril 2012 kaitsealuse kirja vahendusel. Kohus rikkus süüdimõistetu õigust esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seletusi ja vastuväiteid ning lõi olukorra, kus otsustus tehti menetlusse kaasamata isiku suhtes. Põhiseaduse (PS) § 24 kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. See hõlmab ka õigust esitada määruskaebuse kohta seletusi ja vastuväiteid, eriti arvestades, et

§ 390lg 3 kohaselt vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses.

Olla oma kohtuasja juures ei tähenda üksnes füüsilist viibimist asja arutamisel, vaid ka teadmist, mida ja kuidas arutatakse ning osalemist menetluses ka seletuste ja vastuväidete esitamise teel. PS § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine kohtuvõimu kohustus.

§ 8

lg 1 p 2 järgi on uurimisasutus, prokuratuur ja kohus kohustatud tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale reaalse võimaluse end kaitsta. Kohus rikkus määruskaebuse läbivaatamisel jämedalt kaitsealuse õigusi, võttes kaitsealuselt ära võimaluse end reaalselt kaitsta. Sellega eiras kohus ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. 6.

1. Ringkonnakohut on mõjutanud prokuröri määruskaebuses toodud asjaolu, et T. Tammekivi suhtes on Tartu Maakohtu menetluses veel üks kriminaalasi samalaadsete süütegude toimepanemises. Kohus on jätnud aga tähelepanuta, et kuriteod, milles T. Tammekivi selles kriminaalasjas süüdistatakse, on toime pandud enne Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2008 otsuse tegemist ja nendes süüdistustes võib tulla kõne alla kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 2742alusel.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi M. Lellep leiab, et kaitsja määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Lähtuvalt kohtute infosüsteemi (KIS) andmetest on Tartu Maakohus
2. jaanuaril 2012 teavitanud T. Tammekivi prokuröri määruskaebusest ja sellega on kaitsja põhiväide ümber lükatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. T. Tammekivi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisel osales maakohtu istungil ka T. Tammekivi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi V. Murde. Maakohtu kohtumääruse vaidlustas prokurör. Sellest teavitas maakohus T. Tammekivi, selgitades, et määruskaebuse esitamise tõttu maakohtu kohtumäärus ei jõustu ja
4. jaanuaril 2012 jääb T. Tammekivi vabastamata. Tartu Ringkonnakohus tegi
5. jaanuaril 2012 määruse, millega rahuldas prokuröri määruskaebuse ja jättis T. Tammekivi ennetähtaegselt vabastamata. Kaitsja sai maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamisest ja selle menetlemisest ringkonnakohtus teada alles pärast seda, kui ringkonnkohus oli lahendi juba teinud.
6. Kriminaalmenetluse seadustiku § 389 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kohtumääruse koostanud kohtus

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades

15. peatükis sätestatud erisusi. Kuna viimatinimetatud peatükk ei tee erisusi määruskaebusest teatamise osas, tuleb kohtumääruse koostanud kohtul järgida määruskaebusest teatamisel

§ 322nõudeid.

Kolme päeva jooksul alates määruskaebuse saamisest tuleb selle esitamisest teatada kohtumenetluse poolele, kelle huve see puudutab, kusjuures süüdistatavale saadetakse koos teatega ka määruskaebuse koopia. Tulenevalt

§ 17lg-st 1 on kohtumenetluse pooleks süüdistatav ja tema kaitsja.

Seega pidi maakohus

§ 389lg 1 ning § 322 lg-te 1 ja 2 nõuetest kinnipidamiseks teavitama T.

Tammekivi ja tema kaitsjat määruskaebuse esitamisest prokuröri poolt. Kaitsjat aga määruskaebuse esitamisest ei teavitatud. 10. Määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse

§ 390

lg 1 kohaselt

1. ja
2. peatüki sätteid, arvestades

15. peatükis sätestatud erisusi. Määruskaebuse läbivaatamine ringkonnakohtus toimub reeglina kirjalikus menetluses (

§ 390

lg 3, § 331 lg 11), erandid sellest reeglist on sätestatud

§ 390lg-tes 4 ja 41.

Määruskaebuse läbivaatamisel kirjalikus menetluses tuleb aga juhinduda ka

§ 331lg-st 11.

Sellest tuleneb, et määruskaebuse läbivaatamisel kirjalikus menetluses määrab ringkonnakohus tähtaja, mille jooksul määruskaebemenetluse pooled võivad kohtule oma seisukohti esitada ja määruse teatavakstegemise aja ning teatab sellest määruskaebemenetluse pooltele. Praeguses asjas ei teavitanud ringkonnakohus kaitsjat prokuröri määruskaebuse läbivaatamisest kirjalikus menetluses, ei andnud kaitsjale võimalust oma seisukohtade esitamiseks ega informeerinud teda määruse teatavakstegemise ajast. 11. Jättes kaitsja teavitamata prokuröri määruskaebuse esitamisest ja selle määruskaebuse läbivaatamisest ringkonnakohtus, võeti kaitsjalt võimalus esitada omapoolseid seisukohti ja taotlusi. Kirjaliku menetluse kontekstis tähendab see kohtumenetluses osalemise takistamist. Neid kohtumenetluse võistlevuse (

§ 14

) ja menetlusosaliste õiguste tagamise (

§ 8

) põhimõtete rikkumisi käsitab kriminaalkolleegium olulistena

§ 339lg 2 tähenduses.

12. Eeltoodu alusel ja juhindudes

339 lg-st 2, § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 6, rahuldab kriminaalkolleegium kaitsja määruskaebuse osaliselt, tühistab Tartu Ringkonnakohtu

1. jaanuari
2. a määruse ja saadab T. Tammekivi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise asja samale ringkonnakohtule kriminaalmenetlusõiguse uueks olulise läbivaatamiseks. rikkumise tõttu, Tühistades jätab ringkonnakohtu kolleegium käsitlemata määruse kaitsja määruskaebuses tõstatud materiaalõiguslikud küsimused.
3. T. Tammekivi kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks määruskaebemenetluses Riigikohtus summas 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja mõistlik ning tuleb RÕS § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ja Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri
5. a otsuse punktide 2, 4 ja 16 alusel rahuldada. Määratud kaitsja tasu tuleb hüvitada Eesti Advokatuurile eraldatud riigieelarve summadest. Kuna kriminaalkolleegium teeb kassatsiooni rahuldades

§ 361

lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, tuleb see menetluskulu jätta

§ 186lg 1 kohaselt riigi kanda.

Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi