RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra p 14.3.7 rikkumise eest töölt eemaldamisega üheks kuuks katseajaga kuus kuud. Käskkirja põhjenduste kohaselt pani kinnipeetav

1. juunil
2. a toime raske distsipliinirikkumise, mis seisnes vanglateenistuse ametnike suhtes nende väärikust riivavate väljendite kasutamises.
3. K. Mägi esitas selle käskkirja peale vaide, mille Tallinna Vangla direktor jättis
4. septembri
5. a vaideotsusega rahuldamata.
6. Kalle Mägi esitas
7. oktoobril 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja
8. juuli
9. a käskkirja nr 462-d tühistamist või selle õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei määratud süüks pandava distsiplinaarüleastumise eest karistust selleks ettenähtud tähtaja, s.o ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamise päevast arvates; haldustoiming, mille käigus kaebaja pani toime väidetava süüteo, ei olnud eesmärgipärane, isiklike asjade ülevaatamisel ei teostata isiku läbiotsimist; haldustoimingu teostaja ei lähtunud kehtivatest õigusaktidest. Kaebajat otsiti läbi korduvalt, ka
10. juunil
11. Kinnipeetavalt nõuti oma keha täielikku paljastamist ametnike grupi ees, alasti kükkide tegemist ja tuharate laialitõmbamist, mis oli alandav. Kinnipeetavale süüks pandav distsipliinirikkumine oli provotseeritud, sest läbiotsimiseks puudus äratuntav eesmärk ja vajadus. Kinnipeetav oli viidud hädakaitsesse ning seetõttu olid tema poolt esitatud küsimused täiesti õigustatud. Nendel asjaoludel pole distsiplinaarkaristus proportsionaalne.
12. Tallinna Halduskohtu
13. mai
14. a otsusega haldusasjas nr 3-10-2647 jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid alljärgnevad: 1) distsiplinaarkaristus on määratud tähtaegselt.

§ 64lg 4 kohaselt tulnuks distsiplinaarkaristus määrata hiljemalt 4.

juulil 2010, mis oli aga pühapäev. Seega saabus tähtpäev puhkepäevale järgneval tööpäeval, s.o

1. juulil 2010; 2) asjakohatu on kaebaja väide hädakaitse arvestamata jätmise kohta distsiplinaarkaristuse määramisel. Kaebaja ei ole vaidlustanud läbiotsimistoiminguid ning seetõttu ei pea kohus hindama nende õiguspärasust. Siiski leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole esinenud sellist õigusvastast rünnet isiku õigushüvedele, mis legitimeeriks isiku tegevuse selle ründe tõrjumisel. Kinnipeetava poolt väidetav vangla õigusvastane tegevus ei õigusta kinnipeetava poolt distsiplinaarsüüteona käsitatava teo toimepanemist; 3) kinnipeetav on möönnud sõnade "pervert" ja "kuked" kasutamist ning on pidanud seda õigustatuks ja kohaseks. Nimetatud väljendite kasutamine vanglaametnike suhtes on viimaste väärikust riivav. Nende väljendite kasutamine vanglaametnike suhtes on tõendatud ka vanglaametnike L. Cirulise ettekandega ning vanemvalvuri V. Bulahhovi seletuskirjaga.
2. Tallinna Halduskohtu otsuse peale esitas kaebaja apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas halduskohtu otsuse kogu ulatuses. Kaebaja taotles halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldataks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus põhjendamatult kitsendanud esitatud kaebust ja selle taotlust. Kaebuse esitamise ajend on suuremalt jaolt seotud just kaebuse esitaja läbiotsimisega. Apellandile süüks pandav tegu on provotseeritud ning hädaseisundis olles teostas kaebaja hädakaitset. Halduskohus ei ole kontrollinud, kas haldusorgan teostas kaalutlusõigust kooskõlas selle eesmärgiga ja arvestas kõigi asjaoludega (privaatsuse tagamata jätmine sündmuskohal, grupiviisiline läbiotsimine, isiku õigus tõrjuda teda ähvardavat ohtu).
3. Tallinna Vangla oma vastuses leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
5. oktoobri
6. a otsusega apellatsioonkaebuse ja tegi uue otsuse, millega tühistas Tallinna Vangla
7. juuli
8. a käskkirja nr 462-d. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused: 1) distsiplinaarrikkumise toimepanemine kaebaja poolt on tõendamist leidnud. Ka juhul, kui selgub, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei õigusta see õigusrikkumise toimepanemist kinnipeetava poolt; 2) ringkonnakohus ei toeta seisukohta, et kuna kaebaja pole oma läbiotsimise seaduslikkust vaidlustanud, on kõik läbiotsimist puudutavad kaebuse väited asjassepuutumatud; 3) kinnipeetavale määratud karistus tuleb käesoleval juhul tühistada, sest vastustaja jättis täitmata

§ 64

lg-s 1 sätestatud kohustuse selgitada välja distsipliinirikkumise asjaolud; 4) täpsem regulatsioon läbiotsimise kohta puudub, kuid igal juhul tuleb selle tegemisel lähtuda õiguse üldtunnustatud põhimõtetest, eelkõige proportsionaalsuse põhimõttest. Läbiotsimine ei ole iseendast õiguspärane ainuüksi seetõttu, et täidetud on kõik õigusnormides nimetatud tingimused. Sõltumata toimingu iseloomust, peavad olema tagatud kinnipeetava õigused ja inimväärikus. Kaebaja poolt viidatud täieliku läbiotsimise viis mitmel päeval järjest ning aknaga ruumis viitab võimalikele minetustele kaebaja õiguste tagamisel, kuid ringkonnakohus ei hakka eelnimetatut siinkohal täiendavalt kontrollima ega analüüsima. 5) kuna vastustaja on jätnud olulise asjaolu - vanglateenistujate väidetava õigusvastase käitumise kaebaja suhtes - karistuse määramisel arvestamata ja hindamata, on tegemist olulise menetlusveaga, mida ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Kuna kaebajale ei määratud

§-s 63 nimetatutest kõige leebemat karistust, ei piisa karistuse kehtima jätmisest üksnes distsipliinirikkumise tuvastamisest.

1. Tallinna Ringkonnakohtu sellele otsuse peale esitas Tallinna Vangla kassatsioonkaebuse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Tallinna Vangla leiab, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi. Kassatsioonkaebuse põhjendused: 1) kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole välja selgitatud distsipliinirikkumise asjaolud, kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud ja tema esitatud väited ei anna alust käskkirja tühistamiseks; 2) kinnipeetava läbiotsimine toimub vangistusseaduse ja justiitsministri
3. aprilli
4. a määruse nr 23 kohaselt. Selle määruse § 48 lg 1 p 4 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik enne saatmist ning konkreetsel juhul oli enne kinnipeetava saatmist töötsoonist vangistussektsiooni ka vajalik. Kas on vajalik teha kinnipeetava täielik või mittetäielik läbiotsimine, otsustavad läbiotsijad. Keha täieliku läbiotsimise eesmärk on veenduda, et keha pinnale ja tuharate vahele ei oleks peidetud keelatud esemeid ning kükkide tegemine on isikupuutumatust kõige vähem riivav viis veendumaks, et keelatud esemeid ei oleks peidetud kehaõõnsustesse; 3) läbiotsimine toimus selleks spetsiaalselt kohandatud ruumis, tagatud oli, et väljas liikuvatel isikutel ei ole võimalik näha, mis ruumis toimub. Läbiotsimise teostasid läbiotsitavaga samast soost isikud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kassatsioonkaebuse lahendamisel puudub vaidlus selle üle, kas kaebaja on toime pannud talle omistatud distsipliinirikkumise. Nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et kaebaja poolt on talle omistatud distsipliinirikkumise teokooseis täidetud ning see on ka tõendatud.
6. Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et kaebuse rahuldamise ning Tallinna Halduskohtu lahendi tühistamise aluseks on vastustaja poolt

§ 64

lg-s 1 sätestatud kohustuse - selgitada välja distsipliinirikkumise asjaolud - täitmata jätmine.

§ 64

lg 1 sätestab: "Distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus." Vangla sisekorraeeskirja § 97 lg 2 p 3 kohaselt märgitakse kinnipeetava suhtes koostatavas distsiplinaarmenetluse protokollis distsipliinirikkumise asjaolude detailne kirjeldus. Ringkonnakohtu otsusest tulenevalt ei ole vastustajale ette heidetav distsipliinirikkumise teoskoosseisu täitmist kajastavate asjaolude väljaselgitamata jätmine. Nimetatud lahendis käsitati vastustaja eksimusena seda, et ta ei ole pööranud vajalikku tähelepanu kaebaja seletuses toodule. Kaebaja väitis, et läbiotsimise käigus provotseeriti teda distsipliinirikkumise toimepanemisele.

1. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et distsipliinirikkumise koosseisuvälised asjaolud ei saa mõjutada otsustust, kas isik on karistatava distsipliinirikkumise toime pannud ning kuidas see tegu tuleb kvalifitseerida. Nõustuda saab ringkonnakohtuga aga selles, et selliseid asjaolusid võib arvesse võtta karistuse liigi ja määra üle otsustamisel.
2. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et läbiotsimise käigus on rikutud õigusnormides sätestatud tingimusi. Läbiotsimise õiguspärasust ei ole kaebaja vaidlustanud ning kohtud ei ole selles osas oma järeldusotsust teinud. Seetõttu on ka ringkonnakohtu seisukohad oletuslikud. Kohus märkis, et seletuses nimetatud asjaolude tähelepanuta jätmine "võis viia ebaõige otsuse tegemisele" ning läbiotsimise viis "viitab võimalikele minetustele kaebaja õiguste tagamisel".
3. Kinnipeetavale kohaldatavate distsiplinaarkaristuste loetelu on sätestatud

§ 63lg-s 1.

Distsiplinaarkaristuse kohaldaja ei ole seotud eelnimetatud sättes sisalduvate karistuste loetlemise järjekorraga.

§ 63

lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Kaebaja suhtes kohaldati töölt eemaldamist üheks kuuks katseajaga kuus kuud. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna kaebajale ei määratud kõige leebemat karistust, ei piisa karistuse kehtima jätmiseks üksnes distsipliinirikkumise tuvastamisest. Kolleegium ei pea eelnimetatud seisukohta põhjendatuks. Asja materjalidest ei nähtu, et määratud karistus ei oleks kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga ega ka muid asjaolusid, mis lubaksid pidada määratud karistust ülemääraseks. Karistuse mõõdukuse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et

§ 65lg 2 alusel oli karistuse täitmisele pööramine edasi lükatud.

1. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsus tühistada. Tallinna Halduskohtu
4. mai
5. a otsus jääb muutmata.
6. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kautsjon 25 eurot tuleb Tallinna Vanglale tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving