RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbiv

) § 27 nõudeid. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

1. septembri
2. a otsusega karistati H. A.-d nimetatud rikkumise eest

§ 47alusel rahatrahviga viis trahviühikut.

2. H. A. seaduslik esindaja S. A. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt ei vasta väärteoprotokollis sisalduv väärteo kirjeldus

§-s 47 sätestatud koosseisule. Lisaks sellele erinevad väärteoprotokollis ja väärteootsuses sisalduvad väärteokirjeldused: väärteootsuses on märgitud, et „suitsetas sigaretti L&M.“, väärteoprotokollis aga „tarvitas tubakatoodet L&M.“ Kaebaja leidis, et väärteoprotokollist ei selgu, millist tubakatoodet on H. A. tarvitanud. Seega ei ole H. A. poolt

§ 47koosseisule vastava rikkumise toimepanemine tõendatud.

Kaebuse esitaja hinnangul ei tagatud H. A.-le VTMS § 19 lg 1 p 2 rikkudes kaitsja abi, kuigi viimane seda taotles. Nimelt ei nõustunud kohtuväline menetleja ära ootama, kuni menetlusaluse isiku seaduslik esindaja tagab kaitsja osavõtu, vaid hakkas kohe koostama H. A.-le väärteoprotokolli. Lisaks rikkus kohtuväline menetleja VTMS § 35 lg-s 1 sätestatut, otsides ilma läbiotsimise määruse ja maakohtu sellekohase loata läbi H. A. selja- ja rahakoti, mille tulemina tuvastas H. A. isikuandmed. Kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS § 49 sätestatud nõudeid, sest tunnistaja A. R.-i ülekuulamise protokollis puuduvad VTMS § 49 lg-s 2 nõutavad andmed ja allkiri tunnistajale õiguste ning kohustuste selgitamise kohta. A. R.-i ei ole hoiatatud ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valede ütluste andmise eest. Seetõttu ei saa ülekuulamise protokolli lugeda lubatavaks tõendiks VTMS § 31 tähenduses, sest ei ole teada, millise väärteoasja raames on menetlustoiming läbi viidud. Kaebuse kohaselt ei saanud kaebuse esitaja

1. septembril 2011 koos väärteotoimiku koopiatega vaneminspektor K. Müürsepa ettekannet selle kohta, kuidas K. Müürsepp otsis läbi H. A. seljakoti ja rahakoti, tuvastades rahakotis asuvalt isikutunnistuselt H. A. isikuandmed. Sellega on rikutud VTMS § 114 lg-s 5 sätestatut.
2. Harju Maakohtu
3. detsembri
4. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. 3.
5. Kohus leidis, et H. A. poolt väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja A. R.-i ja menetlusaluse isiku enda poolt nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus antud ütlustega. 3.
6. Kohus ei nõustunud kaebaja kriitikaga vastuolu kohta väärteoprotokollis ja väärteootsuses märgitud teokirjelduse vahel, märkides, et

§ 47

kohaselt on väärteona karistatav alaealise poolt suitsetamise või suitsuvaba tubakatoote tarvitamine.

§ 3

lg 1 kohaselt on tubakatoode kas täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või ninna tõmbamiseks ning sama seaduse § 3 lg 2 kohaselt jagunevad tubakatooted suitsetatavateks, mille hulka kuuluvad sigaret, sigar, sigarillo, suitsetamistubakas (

§ 3

lg 3), ning suitsuvabadeks, mis on närimistubakas või muu tubakatoode, mille eesmärgipärasel tarvitamisel ei teki suitsu (

§ 3lg 4).

Kuna H. A. tarvitas väärteoprotokolli kohaselt tubakatoodet L&M, ja väärteootsuse alusel karistati teda sigareti L&M suitsetamise eest, siis ei ole väärteoprotokolli ja väärteootsuse vahel vastuolu. 3.

1. Samuti leidis kohus, et väärteoprotokoll on koostatud nõuetekohaselt. Asjaolu, et kohtuväline menetleja ei võimaldanud kaitsja osalemist väärteoprotokolli koostamisest, ei tähenda menetlusõiguse rikkumist, sest VTMS § 19 lg-s 2 sätestatu kohaselt ei peata kaitsja mitteilmumine menetlustoimingu tegemist. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette, et väärteomenetluse toiminguid ei võiks teha ilma menetlusaluse isiku seadusliku esindaja osavõtuta. Toimingu edasilükkamine esindaja puudumise tõttu võib kaasa tuua kiiresti muutuva asjaolu (näiteks joobeseisund) tuvastamise võimatuse. VTMS § 19 lg 3 kohaselt on juhtudel, mil menetlusalune isik on 14-18 aastane, kaitsja osavõtt kohustuslik kohtumenetlusest. Kohtumenetluses võimaldatigi H. A.-le kaitsja abi. 3.
2. Kohtuväline menetleja K. Müürsepp ei ole väärteomenetluses rikkunud VTMS § 49 sätestatut. Tunnistaja A. R.-i ülekuulamise protokoll vastab VTMS § 49 nõuetele, selles on olemas § 49 lg-s 2 nõutavad andmed, tunnistajalt on võetud allkiri temale õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta, samuti on teda hoiatatud ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valede ütluste andmise eest. 3.
3. Väärteoasjas menetlusaluse isiku koti avamine ei olnud käsitatav läbiotsimisena VTMS § 35 lg 1 ja KrMS § 91 tähenduses, milleks oleks olnud vaja koostada kohtuvälise menetleja määrust. Kohtuväline menetleja on selgitanud, et kotti vaatamise eesmärk oli tuvastada, kellele kott kuulub, et see hiljem õigele omanikule tagastada ning kohtul puudub alus selles kahelda. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Maakohtu otsuse peale esitas H. A. kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi Riigikohtule kassatsiooni, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja märgib, et H. A. karistamisel on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes. Kassaatori hinnangul tugines kohus H. A.-d karistades lubamatule tõendile - ilma kaitsja osavõtuta koostatud väärteoprotokollile ja selles sisalduvatele alaealise ütlustele, kuigi menetlusalune isik taotles kaitsja osavõttu. Samuti ei nõustu kassaator sellega, nagu oleks menetlusaluse isiku ütlustega tuvastatud talle etteheidetava väärteo toimepanemine Nimelt ei tähenda kassaatori arvates „suitsu tegemine“ või „suitsetamine“ tubatoodete tarvitamist.
5. Kohtuvälise menetleja kassatsioonivastuses taotletakse maakohtu otsuse muutmata- ja kassatsiooni rahuldamata jätmist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Esmalt leiab kolleegium, et Harju Maakohtu
7. detsembri
8. a otsusega on kokkuvõttes seaduslikult ja põhjendatult loetud tuvastatuks H. A. poolt
9. augustil 2011

§ 27nõuete rikkumises seisneva väärteo toimepanemine.

Kolleegiumi arvates on maakohtu otsusega põhjendatult kummutatud ka valdav enamus kohtuvälise menetleja karistusotsuse vaidlustamisel esitatud etteheidetest.

1. Kolleegium ei nõustu siiski maakohtu seisukohaga, mida on eeskätt ja põhiliselt vaidlustatud ka kassatsioonis. Küsimus on VTMS § 19 lg 2 viimase lause tõlgendamises, mille kohaselt võib kaitsja küll osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidavates toimingutes, kuid kaitsja mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. 7.
2. Maakohtu vaidlustatud otsuses märgitakse õigesti, et VTMS § 19 lg 3 kohaselt on 14- kuni 18aastase menetlusaluse isiku puhul kaitsja osavõtt väärteomenetlusest kohustuslik vaid kohtumenetlusest. Samuti on maakohtu otsuses viitega RKKK otsuse 3-1-1-2-06 p-le 7 õigesti märgitud, et teatud menetlustoiminguid kohtuvälises menetluses ka alaealise menetlusaluse isiku suhtes tuleb tõepoolest teha viivitamatult siis, kui menetlusaluse isiku esindaja osavõtu kohene võimatus võib välistada väärteokoosseisu olulise asjaolu tuvastamise. Konkreetselt on selles Riigikohtu lahendis toiminguks, mida võib teha viivitamata ilma alaealise menetlusaluse isiku esindaja osavõttu ära ootamata, nimetatud joobe tuvastamist. 7.
3. Kolleegiumi arvates ei oleks aga võimalik tegelikult ja tõsimeelselt rääkida väärteoasjades alaealistele kaitseõiguse tagatusest ja seega ka ausast kohtumenetlusest siis, kui tõlgendada VTMS § 19 lg 2 viimases lauses sätestatut kohtuvälise menetleja absoluutse õigusena tehagi eranditult kõiki menetlustoiminguid kaitsja osavõtuta, kuigi menetlusalune isik on kaitsja osavõttu soovinud. 7.
4. Eriti põhjendamatuks ja kaitseõigust rikkuvaks tuleb aga lugeda seda, kui kohtuvälisest menetlusest kaitsja osavõttu soovivat alaealist hakatakse kaitsja osavõtuta siiski üle kuulama. Kiirustamiseks selle menetlustoiminguga puudub igasugune sisuline vajadus ja põhi- ning inimõiguslik alus. Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt kohtuasjas Adamkiewicz vs Poola 02.03.2010 tehtud lahendis on nenditud, et ametivõimud ei saa eeldada, et 15-aastane isik oleks teadlik õigusest vaikida ja kohtutel lasub erilise hoolsuse nõue tagada alaealise isiku õiguste tõhus kaitse, sh kaitsja kohene osavõtt menetlusest. Kohtuasjas Musa Karatas vs Türgi 05.01.2010 tehtud lahendis aga märgitakse, et kohtuotsus, mis tugineb määravas ulatuses kohtualuse poolt kohtueelses menetluses ilma advokaadi juuresolekuta antud ütlustele, rikub õigust õiglasele menetlusele.
5. Nii nagu on eelnevalt märgitud ka p-s 6 ei ole käesolevas väärteoasjas tehtud kohtuotsuses tuginetud määravas ulatuses menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses kaitsja osavõtuta antud ütlustele ja seetõttu ei toonud kaitseõiguse rikkumine H. A. ülekuulamisel kohtuvälises menetluses kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse tegemist. Kaitsja osavõtul kohtumenetluses andis H. A. samasisulisi ütlusi, nagu ta oli andnud ka kohtuvälises menetluses. Seetõttu pole alust tunnistada nimetatud rikkumist menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 mõttes. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 174 p-st 2 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
6. detsembri
7. a otsuse H. A. väärteoasjas muutmata.
8. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi osutamise tasu suuruse kindlaksmääramiseks kassatsiooni koostamise eest, milleks kulus kokku 5 pooltundi. Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (Kord) p 34 kohaselt on määratud kaitsja tasu väärteoasja kohtulikus menetluses osalemise eest 16 eurot iga poole tunni kohta. Sellest tulenevalt on käesolevas asjas kassatsiooni esitajal õigus 80 euro suurusele hüvitisele, millele tuleb lisada käibemaks 16 eurot. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vandeadvokaat Risto Käbi poolt H. A.-le väärteoasja kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest tuleb Advokaadibüroole Lex 1 makstava tasu suuruseks määrata 96 eurot, sealhulgas käibemaks 16 eurot, ja jätta see menetluskulu riigi kanda. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg