RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) tuleb muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. 9. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse avalduse rahuldamata jätmise kohta ja jättis avalduse läbi vaatamata. Õigusliku alusena viitas ringkonnakohus TsMS § 423 lg 2 p-le 2, kuna avaldusega ei ole võimalik saavutada sellega taotletud eesmärki. Kolleegium märgib, et tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 võib kohus jätta menetlusse võetud hagita menetluse avalduse läbi vaatamata TsMS § 423 alusel. Avalduse võib tulenevalt TsMS § 425 lg 3 esimesest lausest ja § 657 lg-st 3 (

§-ga 659) läbi vaatamata jätta ka kaebuse alusel asja lahendav kõrgema astme kohus.

1. Kolleegiumi arvates mõistis ringkonnakohus avaldust põhjendamatult kitsalt ja selles osas tuleb ringkonnakohtu määruse põhjendusi muuta. Avaldusest nähtub, et avaldaja soovib pärimisõiguse tunnustamiseks tuvastada, et K. K oli tema onu. Paludes selleks tuvastada oma ema V. V põlvnemise K. K emast E.-H. Z-st, palus ta sisuliselt tuvastada enda põlvnemise E.-H. Z-st kui väidetavast vanaemast. Selliselt oli ta formuleerinud oma taotluse ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses (vt tl 83).
2. Vaatamata avalduse ebaõigele sisustamisele nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et avaldus tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel (

§ 477lg-ga 1) läbi vaatamata.

Kolleegium märgib, et kohtus on võimalik tuvastada isiku põlvnemist ka naisliini pidi. Lapse ema on perekonnaseaduse (PKS) § 83 järgi naine, kes on lapse sünnitanud. Kuigi erinevalt isaduse tuvastamise menetlusest (PKS §-d 94 ja 95) ei näe perekonnaseadus ette materiaalõiguslikku alust eraldi menetluseks emaduse tuvastamiseks, on see kolleegiumi arvates siiski võimalik. Väidetava ema eluajal saab emadust (st naist, kes on lapse sünnitanud) tuvastada tuvastushagiga TsMS § 368 lg 1 alusel. Pärast väidetava ema surma saab emadust tuvastada TsMS § 579 lg 1 alusel hagita menetluses. Emaduse tuvastamise võimalikkust tunnustab ka perekonnaseisutoimingute seaduse § 25 lg 1, mis lubab lapse ema kande teha rahvastikuregistrisse ka emadust tuvastava kohtulahendi alusel. Samas leiab kolleegium, et TsMS § 579 lg 1 võimaldab põlvnemise tuvastamist üksnes n-ö üheastmelisena, st võimaldab tuvastada üksnes isiku põlvnemist väidetavast surnud isast või emast, mitte aga vanavanemast, vanavanavanemast jne. Lisaks TsMS §-le 579 tuleneb see meesliini puhul ka PKS §-st

1. Sarnasele tõlgendusele viitab ka nt omandireformi aluste seaduse § 8 lg 6, mille järgi puudunuks vajadus, kui põlvnemist vanavanemast jne võinuks tuvastada ka erisätteta.
2. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga ka selles, et avaldajal on võimalik oma põlvnemist E.H. Z-st kindlaks teha, esitades hagi K. K pärandvara nõudmiseks. See osutus tuleb ringkonnakohtu määrusest välja jätta. Kolleegiumi arvates on perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku põlvnemise tuvastamise regulatsioon üldkehtiv ja ammendav. Põlvnemisega tuvastatakse isikute sugulus PKS § 80 mõttes ning vanemate ja laste õigused ja kohustused PKS § 82 mõttes ning selle alusel tehakse kanne põlvnemise kohta ka rahvastikuregistrisse. Põlvnemise tuvastamist teistsuguses korras ja hiljem seaduses ette nähtud ei ole. Seetõttu on välistatud ka põlvnemise tuvastamine hagimenetluses muul viisil, kui on märgitud käesoleva määruse p-s
3. Kolleegium leiab, et pärimisvaidluses saab siiski vaielda selle üle, kas isik on pärija tulenevalt lapsendamisest.
4. Avaldaja menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 2 esimese lause alusel tema enda kanda.
5. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, arvatakse tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi riigituludesse.
6. Kolleegium tühistab avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu TsMS § 386 lg 4 esimese lause (

§ 477lg-ga 1) alusel Tartu Maakohtu 28.

jaanuari

1. a määruse, millega peatati K. K vara pärimismenetlus (tl 11-12). Lisaks märgib kolleegium, et maakohus on sisuliselt kohaldanud esialgset õiguskaitset hagita menetluses, viidates TsMS § 378 lg 1 p-le
2. Seejuures on maakohus aga jätnud tähelepanuta TsMS § 4771 lg 1, mille järgi saab esialgset õiguskaitset kohaldada hagita menetluses üksnes seaduses sätestatud juhul. Sellist võimalust ei ole isikust põlvnemise tuvastamise ja vanema kande vaidlustamise hagita menetluses pärast isiku surma TsMS §-des 579-583 ette nähtud. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu