Obsah (10)

§ 1028§ 1043§ 1018§ 580§ 15§ 14§ 115§ 127§ 1024§ 1042

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 580), sest tuvastatud pole poolte ühist eesmärki. Seltsinglastel ei saa olla vastandlikku eesmärki (hagejal on eemärk kinnistu osta ja kostjal müüa. Ühist tegevust pooled kinnistul ei kavandanud. Samuti ei vasta hageja käsitlus seltsingust lepingu tekstile ning hageja varasemale seisukohale, et lepingu eesmärgiks oli omandada kinnistu. Hageja käitumine näitab, et tehing ei ole osadeks jaotatav, sest hageja rajas kalatsehhi mujale ega jätkanud maal mingit tegevust. Seetõttu on leping vorminõuete täitmata jätmise tõttu tervikuna tühine (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 85). Hageja vindikatsioonihagi (asjaõigusseaduse § 80) tuleb jätta rahuldamata, sest kostja ebaseaduslik valdus ei ole tõendatud. Hageja asus angaari püstitama võõrale maale kokkuleppel kostjaga ja kostja ei ole takistanud angaari äraviimist. Kostja ei vaidlusta hageja omandiõigust angaarile. Ka menetluse käigus on kostja võimaldanud hagejal tema omand ära viia, kuid hageja ei ole seda teinud. Samas ei ole hageja oma nõudest loobunud. Alternatiivselt ei ole vajadust rahuldada hageja nõuet hüvitada angaari maksumus, sest hagejal ei ole takistusi angaari äraviimiseks kostja kinnistult. Hageja nõue hüvitada ehitustegevusega seotud 417 464 krooni 22 sendi suurused kulud tuleb jätta rahuldamata. Vaidlusalune leping on tühine ning TsÜS § 84 lg 1 järgi tagastatakse tühise tehingu alusel saadu alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjas ei ole alust kohaldada alusetu rikastumise norme (

1. peatükk). Kulutused, mille hüvitamist hageja taotleb, ei olnud lepingulised kulud. Lepingu järgi pidi hageja ostma kostjalt maa, lisakohustused olid eraldi kokku lepitud lepingu p-des 4.1-4.
2. Seetõttu ei kohaldu

§ 1028, mis sätestab kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmist.

Kuivõrd hageja tegi kulutusi enda tootmise rajamiseks, mitte aga kohustuse täitmiseks kostjale, ei ole kostja hageja soorituse tõttu ka rikastunud. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue 390 075 krooni saamiseks (kulud, mis on kantud angaari rajamise tõttu uude asukohta). Kostja ei ole kohustatud neid kulutusi hüvitama. Kostja käitumises puudub õigusvastane süüline tegevus, mis on kahju hüvitamise sätete (

§ 1043jt) kohaldamise eelduseks.

Rahuldamata tuleb jätta ka alternatiivselt esitatud nõue. Kuivõrd kostjal ei ole hagejale raha maksmise kohustust, ei ole vajadust analüüsida selle kohustuse aegumist.

1. Hageja esitas
2. aprillil 2011 maakohtule hagist osalise loobumise avalduse, milles loobus 390 075 krooni suuruste kulutuste hüvitamise nõudest, samuti alternatiivselt esitatud nõudest. Maakohus võttis
3. mai
4. a määrusega hagist osalise loobumise vastu.
5. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata nõude hüvitada ehitustegevusega seotud 417 464 krooni 22 sendi suurused kulud, ning saata asja selles osas tagasi maakohtule arutamiseks või teha uus otsus, millega see nõue rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
7. detsembri
8. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata hageja nõue kostja vastu 390 075 krooni saamiseks, samuti alternatiivselt esitatud nõue. Tühistatud osas lõpetas ringkonnakohus tsiviilasja menetluse. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu lõppjärelduse muutmata, arvestades põhjenduste osas ka ringkonnakohtu otsuses märgitut. Ringkonnakohus märkis, et ta kontrollib maakohtu otsust üksnes apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas (osas, milles jäeti rahuldamata hageja nõue hüvitada ehitustegevusega seotud 417 464 krooni 22 sendi suurused kulud. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja 417 464 krooni 22 sendi nõude õiguslikuks aluseks võib olla

§ 1028lg 1.

Ehitustegevuse tõttu kandis hageja järgmisi kulutusi: angaarile 150 000 krooni, külmutusseadmetele 155 000 krooni, liitumistasule elektrivõrguga 182 500 krooni, veevärgiga seotud kuludele 17 000 krooni, riigilõivule ehitusloa eest 5721 krooni, tellingute rendile ja transpordile 1650 krooni, tasule maa-ala plaani eest 1694 krooni 92 senti, tasule arhitektuurehitusliku projekti eest 120 000 krooni, angaari ehituseks vajalikele postidele ja seibidele 11 390 krooni, ehitus- ja montaažitöödele 73 508 krooni 30 senti ja angaari püstitamisega seotud betoonile 4000 krooni (kokku 417 464 krooni 22 senti). Tegelikult ei ole hageja ilmselt silmas pidanud angaarile ja külmutusseadmetele tehtud kulutusi, sest vastasel juhul ületaksid hageja esiletoodud kulutused tema märgitud kogusummat 305 000 krooni võrra, samas kui ülejäänud summad annavad kokku hageja märgitud kogusumma. Hageja ei ole esile toonud, millal ja millistel asjaoludel on väidetavad kulutused tehtud. Samuti pole hageja põhjendanud, et need kulutused on tehtud lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja ei ole põhjendanud väidetavate kulutuste seost lepinguga. Ostja kohustused on toodud lepingu p-des 4.1-4.6. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et üheski neist lepingupunktidest ei sisaldu hageja (ostja) kohustust teha kulutusi, mille hüvitamist on hageja hagis taotlenud. Nii on lepingu p-s 4.1 märgitud hageja kohustuse sisuks kostjale maatüki detailplaneeringu koostamise eest raha maksmine, selle kohustuse täitmine ei ole juba iseenesest võimalik hageja ehitustööde tegemiseta. Lepingu p-des 4.2 ja 4.3 märgitud hageja kohustuste sisuks on võimaldada kostjal hagejale kuuluval naaberkinnisasjal (asukohaga Maardu Lao 2) asuvate elektrija veevarustuse ning kanalisatsioonisüsteemide kaudu seada sisse aadressil Lao 2a omandatava kinnisasja alaline ühendus elektri-, veevarustuse ja kanalisatsioonivõrguga. Need kohustused eeldasid hagejalt üksnes kostja tegevuse talumist, kusjuures lepingus märgitu kohaselt tekkis hagejal see talumiskohustus alles müügilepingu sõlmimisest (mis tegelikkuses jäigi sõlmimata). Eelkirjeldatud kohustuste täitmine ei eeldanud hagejalt samuti mingeid ehitustöid ega kulutusi. Ka lepingu punktid 4.4 (hageja kohustus anda kostjale üürile pind oma Lao 2 asuval kinnisasjal paiknevas hoones), 4.5 (hageja kohustus jätta osa oma Lao 2 asuvast maatükist hoonestamata) ja 4.6 (Lao 2 ja Lao 2a asuvate maatükkide piiril asuv müür on ühine) ei ole seostatavad hageja väidetava kohustusega teha ehitustöid Lao 2a asuval kinnisasjal. On arusaamatu, milliseid eellepingust tulenevaid kohustusi hageja enda väitel kostja vastu täitis, mida ta kostjale üle andis, aga ka, millal ja millisel objektil tehtuga on tegemist. Kuna lepingus ei ole ühtki kohustust, mille puhul saaks kerkida küsimust sellest, kas see on tõlgendatav kohustusena teha hageja märgitud kulutus, siis ei saanud hageja mõistlikult uskuda, et ta teeb kulutusi lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Seetõttu on õige maakohtu järeldus, et

§ 1028lg 1 ei anna juba iseenesest hageja nõudele alust.

Kui teisele isikule soorituse tegija teab, et ta ei ole kohustatud sooritust tegema, võib tal iseenesest tekkida nõudeid soorituse saaja vastu käsundita asjaajamise sätete alusel. Hageja ei ole aga esile toonud faktilisi asjaolusid, millest nähtuksid

§ 1018kohaldamise eeldused.

Hageja ei ole hagi alusena esile toonud isegi seda, millal on väidetavad kulutused tehtud. Seega ei oleks võimalik otsustada kulutuste tegemisest kasu saanud isiku üle isegi juhul, kui eeldada kulutuste tegemist puudutavate väidete õigsust. Kostja on väitnud, et omandas Lao 2a asuva kinnisasja

1. oktoobril 2004 ning et selleks ajaks olid hageja angaarikaared juba kinnisasjal. Vaatamata tähelepanu juhtimisele ei toonud hageja esile isegi seda, millal on väidetavad kulutused tehtud. Seos apellatsioonkaebuses esitatud nõude ja selles esitatud väite vahel, mis puudutab kalatsehhi muule kinnisasjale rajamist, jääb arusaamatuks. Ka apellatsioonkaebuses esitatud üldsõnaline väide seltsingulepingu kohta ei ole õiguslikult mõistetav. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu ja maakohtu otsuse tühistada osas, milles jäeti rahuldamata tema nõue hüvitada ehitustegevusega seotud kulud 417 464 krooni 22 senti, ning saata asi selles osas tagasi maakohtule arutamiseks või teha uus otsus, millega see nõue rahuldada. Samuti vaidlustab hageja hagi tagamise tühistamise, märkides, et on nõus kohtuliku hüpoteegi vähendamisega 26 680 euro 83 sendile (417 464 krooni 22 sendini). Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis kohtuotsuse olulises osas põhjendamata. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei toonud esile, millistel asjaoludel olid nõutavad kulutused tehtud. Samuti kohaldas ringkonnakohus valesti materiaalõiguse norme, kui jättis tõendatud kahju välja mõistmata. Kulutuste tegemine ja tulevikus tekkimine on tõendatud hagi lisas esitatud kuludokumentidega. Kostja neile vastu ei vaielnud. Lisaks leiab hageja, et pooltevahelist suhet saab vaadelda seltsinguna

§ 580mõttes.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja väite, et kostja rikkus hea usu põhimõtet. Kostja teadis, et leping on tühine, kuid lasi hagejal selle kehtivusse uskuda. Kostja pole põhjendanud, miks ta pärast Lao 2a kinnistamist juba

1. oktoobril 2004 ei müünud hagejale osa kinnistust.
2. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidleb kostja sellele vastu, leides, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 5 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles jäeti rahuldamata hageja nõue kostja vastu ehitustegevusega seotud 417 464 krooni 22 sendi suuruste kulude väljamõistmiseks. Asi tuleb saata selles osas TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alama astme kohtute otsused tuleb tühistada ka osas, milles tühistati Harju Maakohtu
4. märtsi
5. a määrusega seatud hagi tagamine. Muus osas jätab kolleegium alama astme kohtute otsused muutmata.
6. Tulenevalt TsMS § 688 lg-st 1 kontrollib Riigikohus kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kassatsioonkaebuses vaidlustas hageja ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude hüvitada ehitustegevusega seotud 417 464 krooni 22 sendi (26 680 euro 83 sendi) suurused kulud.
7. Hageja tugines ehitustegevusega seotud kulude nõudes sellele, et tal on õigus kohustuse täitmisena saadu tagasi nõuda, sest tema kohustus on pooltevahelise eellepingu tühisuse tõttu ära langenud. Hageja tugines mh asjaolule, et ta tegi kostja kinnisasjale kulutusi, uskudes sõlmitud eellepingu kehtivusse, ning asjaolule, et kulutused kanti tulenevalt tegutsemisest ühise eesmärgi nimel seltsinglastena.
8. Kohtul tuli hageja esiletoodud asjaolude alusel tema nõue kvalifitseerida. Kolleegium on selgitanud, et tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud (vt nt Riigikohtu
9. juuni
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-09, p 13;
11. veebruari
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-08, p 11). See nõue kehtib ka ringkonnakohtu kohta, kes TsMS § 652 lg 8 järgi ei ole seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega (vt Riigikohtu
13. mai
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-08, p 15).
15. Kolleegium märgib esmalt, et hageja esiletoodud asjaoludel tuli kohtul võtta seisukoht, kas tema nõue on käsitatav lepingueelsete läbirääkimiste käigus tekkivate kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena (

§-d 14 ja 15 kui kahju hüvitamise erikoosseisud). Nii nõuab hageja ehitustegevusega seotud kulude hüvitamist, tuginedes ka sellele, et kostja hoidis teda oma pahauskse käitumisega teadlikult arusaamises, et eellepingut täidetakse, ning hageja kandis kulutusi, uskudes eellepingu kehtivusse.

§ 15

lg-s 1 sätestatakse, et kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ette valmistama või teist lepingupoolt teavitama lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv.

§ 15

teisi lõikeid kohaldatakse juhtumeile, kus lepingu tühisus tuleneb mõnest muust asjaolust. Viidatud sätte kohaldamist on Riigikohus selgitanud 15. jaanuari 2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06. Tulenevalt

§ 15

lg-st 1 saab sättes märgitud asjaoludel kahjustatud lepingupoole ees vastutada vaid isik, kes on võtnud endale kohustuse valmistada ette lepingu sõlmimine või teavitada teist poolt lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest. Kolleegium leiab, et kõnealune säte asjas ei kohaldu, sest hageja ei ole toimiku materjalide kohaselt tuginenud asjaolule, et pooled oleks sellises kostja kohustuses kokku leppinud.

§ 14

sätestab lepingueelseid läbirääkimisi pidavate isikute kohustused kuni kehtiva lepingu sõlmimiseni.

§ 14

lg 1 esimese lause järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega.

§ 14

lg 2 esimeses lauses sätestatakse, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teatama teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Sama paragrahvi esimese lõike teisest lausest tulenevalt peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatud andmed olema tõesed.

§ 14

lg 3 teise lause järgi ei või isik pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06 on Riigikohus selgitanud ka

§ 14

sisu ja eesmärki, osutades, et

§ 14

lg-s 3 teises lauses reguleeritud lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevate kohustuste rikkumise korral saab kahjustatud pool esitada kohustust rikkunud poole vastu kahju hüvitamise nõude

§ 115järgi.

Seejuures tuleb

§ 14

lg 3 teisest lausest tulenevalt arvestada, et kahju hüvitamise nõue saab tekkida vaid kohustust rikkunud poole pahauskse käitumise korral. Sama lahendi p-s 15 on kolleegium andnud ka juhised, milliseid olukordi saab käsitada läbirääkimiste pidamisena pahauskselt. Kolleegium märgib lisaks, et lepingueelsete läbirääkimiste käigus tekkivate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisel tuleb muu hulgas arvestada ka rikutud kohustuse kaitse-eesmärki (

§ 127

lg 2), põhjuslikku seost kohustuse rikkumise ja kahju vahel (

§ 127lg 4) ning kannatanu enda võimalikku osa kahju tekkimises (vt 12.

detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-07, p 13). Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel poolte väidete ja esitatud tõendite alusel kontrollida

§ 14lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamise eelduste täidetust.

Seejärel tuleb maakohtul

§ 127

lg 2 järgi hinnata, kas hageja kahjuhüvitisena nõutud kulutused tuleb hagejale hüvitada

§ 115alusel.

15. Vastuseks hageja väitele pooltevahelise suhte käsitamise kohta seltsinguna, nõustub kolleegium kohtute järeldusega, et asjas ei ole alust kohaldada seltsingulepingu sätteid (

§ 580jj).

Kohtud tuvastasid, et pooled ei tegutsenud ühise eesmärgi saavutamise nimel, seega ei vastanud vaidlusalune eelleping seltsingulepingu tunnustele. Kolleegium on selgitanud, et seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele. Seltsingut iseloomustab majanduslik risk, kui seltsingul läheb majanduslikult hästi, siis on võimalik jaotada saadud kasumit, kui halvasti, tekib katmist vajav kahjum (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10, p 15). 16. Kui hageja oleks teinud kostja asjale kulutusi eellepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, kuid eelleping on vorminõuete rikkumise tõttu tühine, võib hageja alusetu rikastumise nõude aluseks olla

§ 1028lg 1.

Maakohus asus seisukohale, et viidatud säte asjas ei kohaldu, sest tuvastatud asjaoludel tegi hageja kulutusi enda tootmise rajamiseks, mitte aga eellepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Ringkonnakohus nõustus eeltooduga, märkides lisaks, et ei hagiavalduses ega ka apellatsioonkaebuses pole hageja isegi täpsustanud, millistest lepingutingimustest väidetav kulutuste tegemise kohustus nähtus või mis andis hagejale aluse arvata, et ta teeb kulutusi eellepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Kolleegium nõustub kohtute põhjendustega. 17. Kuna hagiavalduses esitatud asjaolud pole selged, pole välistatud hageja nõue ka käsundita asjaajamisest tuleneva nõudena (

§ 1018

ja § 1023 lg 1) või mittenõuetekohasest käsundita asjaajamisest tuleneva nõudena, millisel juhul kohaldatakse lisaks käsundita asjaajamise sätetele alusetu rikastumise sätteid (

§ 1024lg 4 ja § 1042).

Kolleegium saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Hagejal saab oma nõuet vajaduse korral täpsustada ning esitada võimalikud nõuded muu hulgas alternatiivselt TsMS § 370 lg 2 järgi. Kui hageja tugineb sellele, et ta tegi kulutusi kostja asjale ilma kostja soodustamise tahtluseta (vt

§ 1018

lg 2), siis tuleb tema nõue kvalifitseerida

§ 1042järgi. 18. Menetluskulude jaotuse jätab kolleegium Ts

MS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. 19. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Kautsjoni on tasunud hageja eest Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ. Hageja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ-le. Jaak Luik, Henn Jõks, Tambet Tampuu